Uudiseid Euroopast 2. veebruaril 2012
• Euroopa Komisjon algatab arutelu ettevõtete restruktureerimise üle kriisikontekstis
• Väikeettevõtted loovad enamiku Euroopa töökohtadest
• Parem jäätmekäitlus aitaks luua töökohti ja vähendada kulusid
• Euroopa Komisjon tegi ettepaneku põhjalikuks andmekaitsereformiks
• Euroopa Komisjon suurendab Euroopa raudteede koostalitlus- ja konkurentsivõimet
• Ühise põllumajanduspoliitika 50. aastapäeva kampaania käivitamine
• Euroopa Komisjon teeb ettepaneku vähendada veereostuse ohtu
• EL rõhutab kaubandusel põhineva majanduskasvu olulisust praeguse arengukava jaoks
Euroopa Komisjon algatab arutelu ettevõtete restruktureerimise üle kriisikontekstis
Euroopa Komisjon algatas kogu Euroopat hõlmava avaliku arutelu ettevõtete restruktureerimise ja muutusteks valmisoleku teemal. Arutelu kestab kuni 30. märtsini 2012. Selle käigus soovitakse välja selgitada hästi toimivad tegevuspõhimõtted ja tavad restruktureerimise ja muutustega kohanemise vallas.
Tulemusi kavatsetakse kasutada tulevase tööhõivepaketi kavandamiseks ja parema koostöö loomiseks töövõtjate ja tööandjate esindajate ning valitsuste, kohalike ja piirkondlike ametivõimude ja ELi institutsioonide vahel. Arutelu aitab samuti välja selgitada restruktureerimismeetmeid, mis aitaksid kaasa tööhõivealaste ja sotsiaalsete probleemide lahendamisele ning tugevdaksid Euroopa ettevõtete konkurentsivõimet, panustades uuendustegevusse ning kohanemisvõimesse.
Avalik arutelu kestab kuni 30. märtsini 2012. Sel ajavahemikul võivad kõik probleemist huvitatud isikud avaldada oma arvamust e-posti ja tavalise posti teel.
Peamised restruktureerimist käsitlevad dokumendid on kättesaadavad siin
Väikeettevõtted loovad enamiku Euroopa töökohtadest
Euroopa Komisjoni täna esitletud uuringu kohaselt loodi aastatel 2002–2010 Euroopa Liidus 85% uutest töökohtadest väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes.
Seega on väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEde) roll uute töökohtade loomisel oluliselt suurem kui nende osa kogu tööhõives (67%). Nimetatud ajavahemikul kasvas tööhõive ELi ettevõtlusmajanduses keskmiselt 1,1 miljoni töökoha võrra aastas.
Tööhõive kasv VKEdes oli suurem kui suurtes ettevõtetes (vastavalt 1% ja 0,5% aastas). Vaid kaubandussektoris suurenes töökohtade arv VKEdes aastas 0,7% võrreldes suurettevõtete 2,2 protsendiga. Selle põhjuseks on suurte kaubandusettevõtete intensiivne kasv eelkõige mootorsõidukite müügi, hoolduse ja remondi valdkonnas.
Kogu ettevõtlusmajanduse suurim töökohtade puhaskasv – 58% – oli aga kuni kümne töötajaga mikroettevõtetes.
Lisateavet saab VKEde tegevuse veebilehelt
Parem jäätmekäitlus aitaks luua töökohti ja vähendada kulusid
Euroopa Komisjonis täna avaldatud uuringu kohaselt on kõigi ELi jäätmealaste õigusaktide rakendamise kaudu võimalik säästa 72 miljardit eurot aastas ja luua 2020. aastaks rohkem kui 400 000 uut töökohta. Ühtlasi saaks ELi jäätmekäitlus- ja ringlusevõtusektori aastakäivet suurendada 42 miljardi euro võrra.
Ebaseadusliku jäätmekäitluse tõttu jääb liikmesriikides kasutamata hulgaliselt majanduskasvuvõimalusi, samas kui tõhusam riigipoolne kontroll ja suuremad teadmised jäätmekäitluse kohta aitaks olukorda oluliselt parandada.
Uuring, milles käsitletakse ELi jäätmealaste õigusaktide rakendamist rohelise majanduskasvu tagamiseks on kättesaadav siin
Statistika jäätmekäitluse kohta ELi liikmesriikides
Euroopa Komisjon tegi ettepaneku põhjalikuks andmekaitsereformiks
Euroopa Komisjon tegi ettepaneku põhjalikult reformida ELi 1995. aastast pärit andmekaitse-eeskirju, et tugevdada õigust eraelu puutumatusele internetis ja elavdada Euroopa digitaalmajandust.
Ettepanekuga soovitakse kogu ELis kehtestada ühtsed andmekaitse-eeskirjad. Tühistatakse tarbetud haldusnõuded, et aidata ettevõtjatel säästa ligikaudu 2,3 miljardit eurot aastas.
Organisatsioonid peavad seaduse jõustumise korral asju ajama vaid üheainsa andmekaitseasutusega ning inimesed pääsevad oma andmetele hõlpsamini ligi.
Kehtestatakse nn õigus olla unustatud, mille kohaselt inimesed saavad oma andmed internetist kustutada, kui nende säilitamiseks ei ole mõjuvat põhjust.
Riikide sõltumatutele andmekaitseasutustele antakse suuremad volitused, et nad saaksid oma riigis ELi eeskirjade täitmist paremini tagada ning trahvida ELi andmekaitse-eeskirju rikkunud ettevõtjaid. Trahv võib olla kuni 1 miljon eurot või kuni 2% ettevõtja aastasest kogukäibest.
Pressimaterjalid andmekaitsereformi kohta leiate siit ning pressiteate täisteksti siit
Euroopa Komisjon suurendab Euroopa raudteede koostalitlus- ja konkurentsivõimet
Euroopa Komisjon võttis vastu otsuse, millega täiustatakse Euroopa rongijuhtimissüsteemiga (ETCS) varustatud raudteeliinide ja rongide sertimise ning neile lubade andmise menetlust. ETCS on Euroopa rongide signaalimise ja kiiruskontrolli standard. Tänu ETCSi kasutuselevõtule põhilistes kaubaveo- ja kiirraudteekoridorides paraneb märgatavalt Euroopa raudteede konkurentsivõime.
ETCSi põhimõte on lihtne: juhtimiskeskusest edastatakse info rongi, kus arvuti määrab selle põhjal maksimaalse lubatud kiiruse ja vajaduse korral vähendab automaatselt rongi kiirust. ETCS on Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi (ERTMS) üks osa.
Pressiteate täistekst
Ühise põllumajanduspoliitika 50. aastapäeva kampaania käivitamine
Euroopa Komisjon käivitas teavituskampaania „CAP@50”, millega tähistatakse ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) 50. aastapäeva. Euroopa lõimumise alustala ÜPP on Euroopa kodanikele poole sajandi jooksul andnud toiduga kindlustatuse ja elujõulised maapiirkonnad. Aasta kestev teavituskampaania hõlmab interaktiivset veebisaiti, rändnäitust, audiovisuaalseid ja trükitud materjale ning üritusi Brüsselis ja liikmesriikides.
Teavituskampaania koduleht ja pressiteate täisteks on kättesaadav siin
Euroopa Komisjon teeb ettepaneku vähendada veereostuse ohtu
Vee kvaliteeti ELis võivad ohustada kemikaalireostuse uued liigid. Et hoida meie jõed, järved ja rannikuvesi puhtana, teeb Euroopa Komisjon ettepaneku lisada ELi pinnavees jälgitavate ja kontrollitavate saasteainete loetellu 15 uut kemikaali. Nende hulgas on nii tööstuskemikaale kui ka aineid, mida kasutatakse biotsiidides, ravimites ja taimekaitsevahendites. Ainete valiku aluseks on teaduslikud tõendid selle kohta, et need võivad kujutada märkimisväärset ohtu tervisele.
ELi keskkonnavoliniku Janez Potočniku sõnul on veereostus ELi kodanike arvates üks suuremaid keskkonnaprobleeme.
Loetelu täiendamise ettepaneku aluseks on analüüs, mille käigus hinnati ligikaudu 2000 ainega seonduvaid ohte vastavalt nende tasemele pinnavees, nende ohtlikkusele, tootmisele ja kasutamisele. Ettepanek nõuab ka rangemate standardite kehtestamist nelja praegu kontrollitava aine suhtes ning nõuet lõpetada veel kahe, juba loetelus sisalduva aine vettejuhtimine.
Esmakordselt käsitletakse ettepanekus ravimite osa veereostuses, mille kohta viimastel aastatel on kogutud palju uusi andmed. Soovituslikke standardeid ületavad kontsentratsioonid võivad mõjutada kalade tervist, pärssides näiteks nende paljunemisvõimalusi, ning kahjustada muid elusorganisme.
Liikmesriigid peavad rakendama uute kontrollitavate ainete keskkonnakvaliteedi standardid 2021. aastaks (teise veemajanduskava tähtaeg). Tähtaega saab edasi lükata erandjuhtudel, kui kohaldatakse vee raamdirektiivis sätestatud tingimusi.
Loe lähemalt Komisjoni ettepaneku kohta siit
EL rõhutab kaubandusel põhineva majanduskasvu olulisust praeguse arengukava jaoks
Euroopa Komisjon esitas täna hulga ettepanekuid, kuidas panna kaubandus- ja arengumeetmed teenima ühtesid ja samu eesmärke ning sellega reaalselt vähendada vaesust kogu maailmas. Ettepanekute eesmärk on suurendada arenguriikide kaubandussuutlikkust, muutes kaubavahetuse nende arengustrateegia osaks. Ettepanekutes rõhutatakse, kui oluline roll on kaubandusel arengu toetamise, kasvu stimuleerimise ja inimeste vaesusest väljaaitamise seisukohast. Ühtlasi kutsub EL kõiki arenenud majandusega riike andma arenguriikidele juurdepääsu oma turgudele tasemel, mis vastaks ELi omale.
EL annab juba praegu rohkem kaubandusega seotud arenguabi kui kogu ülejäänud maailm kokku ning teatises „Kaubandus, majanduskasv ja areng” antakse ülevaade järgmistest olulisematest sammudest. Arvestades kiiresti areneva majandusega riikide esilekerkimist, on näiteks tavapärane „arenguriikideks” rühmitamine praeguseks iganenud. Vaja on rohkem individuaalselt kohandatud kaubandus- ja arengupoliitikat, mis läheks piiridel kohaldatavate tollimaksude vähendamisest kaugemale.
Ettepanekus rõhutatakse, et selle eesmärgi saavutamiseks peavad ka arenguriikide juhid olema oma ülesannete kõrgusel. Arenguriigid peavad ellu viima reformid, mis tagaksid, et vaestel oleks kaubandusel põhinevast majanduskasvust tõepoolest kasu.
Komisjoni ettepaneku kohaselt tuleks ELi sooduskaubanduse kava ümber kujundada nii, et see keskenduks esmajoones kõige vaesematele riikidele. Vabakaubanduslepped ei tohiks piirduda tariifidega, vaid peaksid aitama leida lahendusi tegelikele kaubandustõketele. ELi vahendeid tuleks rohkem kasutada välismaiste otseinvesteeringute soodustamiseks ning toetada tuleks arenguriikide eksportijate, eriti väikeettevõtjate sisenemist ELi turgudele. Samuti on oluline aidata arenguriikidel parandada omamaist ärikeskkonda.
Memo ja taustinfo arvnäitajatega on kättesaadav siin
