16. mail külastas Tehnopoli silmapaistev tehnoloogiaettevõtja ja investor Serguei Beloussov, kes kohtus Tehnopolis alustavate ning Gamefounders mängukiirendis kasvavate ettevõtetega.

Majandusajakirja Forbes korraldatud visiidil Eestisse soovis Serguei eelkõige näha investeerimispotentsiaaliga tehnoloogiaettevõtteid ning  siinset startup ettevõtlusmaastikku.

Tehnopoli Startup Inkubaatoris toimunud esitlusel rääkisid oma ettevõttest ja investeeriguvajadusest Gamefoundersi mängukiirendis tegutsevad ettevõtted, ITBS ning Decider Labs.

Serguei Beloussov on Forbs Venemaa hinnangul üks viiest edukamast ettevõtjast, kes oma ettevõtetega välisriikidesse on laienenud. Serguei on asutanud enam kui 20 tehnoloogiaettevõtet, sealhulgas Parallels, Acrons, Acumatica ja Rolsen. Täna on Serguei partner riskikapitali ettevõttes Runa Capital, mida peetakse üheks juhtivamaks riskikapitali fondiks Venemaal. Tehnoloogiablogi The Next Web valis Serguei parimaks investoriks.  

Euroopa üheks atraktiivseimaks lühiajaliseks startup-koolituseks kujunenud Tallinnas toimuv Euroopa Innovatsiooniakadeemia (EIA) toob tänavu juulikuus juba kolmandat korda Eestisse globaalseid idufirmasid looma rekordilised 200-250 välismaa tudengit ja ettevõtjat. Kolmenädalasse innovatsiooniakadeemiasse saadavad sel aastal kümneid oma parimaid magistrante ka mitmed Ameerika ja Hiina tippülikoolid eesotsas Berkeley ülikooliga USAst ja Fudani ülikooliga Hiinast, märkis EIA tegevdirektor Anni Sinijärv.

„Meile eneselegi meeldiva üllatusena on Euroopa Innovatsiooniakadeemiast ja Tallinnast kujunemas koht, mida soovitavad oma tudengitele ka mitmete maailma tippülikoolide juhtkonnad. Üheks peamiseks põhjuseks on siinne üliintensiivne kolmenädalane formaat, mida mujal Euroopas ei leidu ja mille käigus genereeritud äriideede juurde aitavad läbilöögivõimelisi ärimudeleid ja prototüüpe luua mitmed maailma innovatsiooniala tipud. Intensiivne mõtestatud ja multikultuurne innovatsioon, mis on tipp-praktikute abiga realiseerumas konkreetseks ärimudeliks, on enamuse maailma ülikoolide ja ka paljude ettevõtlike noorte unistus. Lisaks võetakse ju Tallinnast kaasa uued lähedased tutvused omasuguste innovaatoritega. “ rääkis Sinijärv. „Ülikoole, kust ettevõtlikke noori tuleb, on mitmeid ja registreerimisprotsess alles käib. Kuid juba täna võib julgelt välja öelda, et koos mõnekümne eestlasega hakkavad oma tulevasi innovaatilisi äriideid looma 25-30 riigi noored, kellest suur osa õpib vägagi mainekates ülikoolides ja kelle teadmised ja ambitsioonikus on kindlasti väga kõrgel tasemel.“ Sinijärve sõnul on osadel EIAsse tulevatest innovaatoritest juba olemas ka iseseisev ettevõtluskogemus, mistõttu on nende suhtumine ettevõtlusesse lisaks lennukusele ka vägagi pragmaatiline. „Üldjuhul on nii, et äriliselt jõuetu või utoopilise äriideega meie rahvusvahelised juhendajad tegeleda ei lase, kohapeal loodud meeskondadele antakse siis korraldus tulla välja uue ideega, millel oleks ka praktikute silmis globaalne väärtus.“

Mitmed edulood saavad täiendust

Euroopa Innovatsiooniakadeemia (EIA) on startup-firmade loomise tõstnud Eestis uuele tasemele. 2012 suvel toimunud esimene kolme-nädalane EIA üritus tõi kokku 75 inimest 23 riigist ja vähemasti üks selle käigus loodud teadusmahukas ärimudel, raseduse monitoorimise süsteem LifeInU, on pälvinud ka juba rahvusvahelist tähelepanu. 2013 aasta jaanuaris toimunud talvises innovatsiooniakadeemias oli osalejaid juba 28 riigist kokku sadakond. Teiste seas arendati talvel välja sellised ärimudelid nagu keskkonnasäästlike asjade portaal Things.info ja allergikutest reisijaid toetav inTrip2go, mis aitab valida sobivamaid hotelle ja toidukohti kogu maailmas. „Kuigi meil on olnud ka mitmeid osalejaid Eestist, saabub peamine hulk tulevaste miljoni- ja miljardiprojektide loojaid siiski väljastpoolt Eestit ja see annab ka loodud mudelitele väga rahvusvahelise ja tugeva stardiplatvormi, mida Eestis toimuvad stratup-üritused luua ei suuda,“ lausus Sinijärv. „Eestist ootame akadeemiasse ennekõike innovaatilisi ettevõtjaid, kes soovivad koos noortega leida uusi ekspordipotentsiaaliga ärivõimalusi omaenda firmades.

Euroopa Innovatsiooniakadeemia erisus peitub tugevatel ja inspireerivatel rahvusvahelistel lektoritel, professoritel ja riskikapitalistidel, kes üheaegselt õpetavad noori ettevõtjaid, samal ajal aitavad neil kujundada oma ärimudeleid, välja töötada prototüüpe ja viimaks ka hindavad saavutatut. Seda kõike kolme nädala jooksul, mil akadeemialised veedavad üheskoos keskmiselt 16 tundi päevas.

Tulevaste miljardäride käsutuses on Euroopa Innovatsiooniakadeemia ja selle partneri Samsungi ja Microsofti rajatud kosmosejuhtimise keskuseks disainitud ruum, kus üheaegselt lektori jälgimisele ja meeskonnakaaslastega arutamisele on võimalik saada reaalajas osa maailma börsidel toimuvast, Bloombergi uudistest, tulevikutrendidest, jpm huvitavast.

Kindlustamaks  Baltimere regiooni konkurentsivõimet töötati  Eesti ja Soome koostöös mehhatroonika ja masinaehituse valdkonnas välja teadmistepõhise regiooni mudel ja rajati ülimoodsate seadmetega Mehhatroonika Innovatsioonikeskus. Kesk-Balti  INTERREG IVA programmi kaasrahastatud projekt kestis 3 aastat ja sellesse investeeriti  2 987 306 eurot. Projekti juhtpartneriks on Tehnopol, kelle territooriumile  Mehhatroonika Innovatsioonikeskus ka loodi.

"Soome ja Eesti on masinaehituse ja mehhatroonika valdkonnas pikalt koostööd teinud. Globaliseerumine ja konkurentsi kasv pani meid aga vajaduse ette luua uued äri- ja tootmismudelid. Tegemist on koostööprojektiga, mis  on hea näide public-private koostööst, mille tulemuseks on midagi väga käegakatsutavat-Innovatsioonikeskus, milles  on kõrgtehnoloogilised seadmed, kus arendus-teadustöö saab hoogu juurde ja mille toel on  Eesti valmis oma enda innovaatiliste toodete tootmiseks. Hea näide sellest, kuidas ülikool, kohalik omavalitsus, grupp ettevõtteid ja erialaühendused klastripõhist  strateegilist koostööd on teinud ja konkreetse tulemuseni ka jõudnud. Projekti tegevuste juurde kuulusid  ka uurimistööd ja koostöömudeli analüüsimine, et valmistada meid  ette kõrgtehnoloogilise tootmise täiskäiguks,“ ütles projekti juhtekspert, Mehhatroonika Innovatsioonikeskuse juhatuse liige Jüri Riives.

Projekti käigus töötati välja tööstuse, ülikoolide, innovatsiooni - ja tootearenduskeskuste koostöömudel, mille tulemusena elavneb teaduse ja tootmise vaheline koostöö nii riigisiseselt kui ka  rahvusvaheliselt. Kõrgtehnoloogilisele ja paindlikule  tootmisele tuginedes luuakse uusi konkurentsivõimelisi tooteid ning saavutatakse koostöös teiste Euroopa regioonidega konkurentsieelis.

Projekt keskendus tehnoloogia platvormi loomisele, mille raames arendati välja  Mehhatroonika Innovatsioonikeskus Tallinnas ja Mõõtmise ja Kontrollikeskus  Soomes Turus, mis varustati vastavalt ülimalt kaasaegse paindtootmissüsteemiga ning mõõtekeskusega. Projekti raames loodi koostöösidemed projekti partnerite vahel ka edaspidise koostöö arendamiseks.   Lisaks loodi projekti raames eeldused kõrgtehnoloogilise tootmise alase koostöö arendamiseks Ülem-Austria, Baden-Württembergi ja Rhone-Alpi regioonide mehhatroonika valdkonna klastrite ja ettevõtetega.

Projekti raames Tallinnasse loodud Mehhatroonika Innovatsioonikeskus toetab  neid Eesti ettevõtteid, kellel on soov ja vajadus kasutada kõrgtehnoloogiat.  Interreg programmi raames ja toel Mehhatroonika Innovatsioonikeskusesse soetatud täisautomatiseeritud paindtootmissüsteem (flexible manufacturing system - FMS) võimaldab arendada ja katsetada uusi tehnoloogiaid ja valmistada innovatiivsete toodete prototüüpe, mille valmistamiseks seni Eestis võimalus puudus.  Lisaks on võimalik tänu paindtootmissüsteemile ja väljatöötatavatele tehnoloogiatele hoogustada arendus-teadustegevust ning aidata kaasa inseneriõppele.

Projekti partnerid olid Tallinna Teaduspark Tehnopol, Tallinna Ettevõtlusamet, Mehhatroonika Assotsiatsioon (MECA), Tallinna Tehnikaülikool (TTÜ), Koneteknologiakeskus Turku Oy (KTK), Helsingi Ülikooli MIKES keskus (Espoo, Soome).

8. mail külastas Tehnopoli Jaapani suursaadik Tetsuro Kai, keda saatsid saatkonna esimene sekretär Naoki Hayashi ning saatkonna teadur Yuri Okumura. Visiidi eesmärgiks oli tutvuda Eesti teaduspõhise ettevõtlusega ning ettevõtlus- ja koostöövõimalustega Jaapani ettevõtetega.

Jaapani suursaadik Tetsuro Kai hindas kõrgelt Eesti ettevõtluskliimat ja riigi soovi uusi tehnoloogiaid katsetada ja kiiresti kasutusele võtta. „Eestit ja siinset ettevõtlust saab iseloomustada kolme sõnaga – kiirus, nutikus ja töökus. Võrreldes Jaapaniga sünnivad Eestis otsused kiiremini ning see annab siinsetele ettevõtetele olulise eelise maailmas läbi löömiseks,“ ütles Kai.

„Tehnopoli näol on tegemist suurepärase keskkonnaga, kus on teadmised ja kogemused. Nüüd saame keskuse pakutavaid teenuseid ja arendustingimusi tutvustada ka nendele Jaapani ettevõtetele, kellel on siin regioonis ärihuvid. Koostöös Tehnopoli ja siin asuva Mehhatroonika Innovatsioonikeskusega võiks peagi sündida esimene riikidevaheline koostööprojekt,“ lisas Tetsuro Kai.

Delegatsioon külastas Tehnopoli alustavatele ettevõtetele mõeldud Startup Inkubaatorit ja Mehhatroonika innovatsioonikeskust. Muuhulgas tutvustati delegatsioonile Tehnopolis asuvaid prototüüpide valmistamise, teadus- ja tootearendusvõimalusi.

Jaapani delegatsioon kohtus Tehnopoli juhataja Jaak Raie, turundusjuhi Martin Goroško ja mehhatroonika valdkonna juhi Taavi Türneriga. Mehhatroonika innvatsioonikeskuses võõrustasid külalisi IMECCi juhataja Jüri Riives ja Eesti Masinaehitusliidu juhatuse esimees Tõnu Lelumees.  

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu (ITL) juhatus valis tänasel koosolekul liidu presidendiks Tieto Estonia AS juhatuse liikme Anneli Heinsoo. Asepresidendiks valiti EMT tehnoloogiadirektor Tiit Tammiste.

Anneli Heinsoo sõnul on uue valitud juhatuse ülesanne jätkata eelmise juhatuse poolt alustatud tegevust IKT sektori visiooni 2020 elluviimisel.

„Järgnevate aastate üheks olulisimaks eesmärgiks on IKT sektori osakaalu tõstmine Eesti majanduses 15%-le. Selle saavutamiseks on aastaks 2020 vaja kahekordistada  spetsialistide arvu IKT sektoris,“ kommenteeris Heinsoo. „Uue presidendina näen enda ja kogu ITL-i juhatuse rolli IKT sektori visiooni eesmärkide elluviimise eestvedajana.“

ITL valis 25. aprillil 2013 uue 9-liikmelise juhatuse. Valitud juhatuse volitused kestavad kaks aastat. Uue juhatuse tegevuskava kinnitatakse juunis.

ITLi juhatusse kuuluvad Anneli Heinsoo Tieto Estonia AS-ist, Tiit Tammiste EMT AS-ist, Heiki Kübbar Icefire OÜ, Rain Laane Microsoft Estonia OÜ-st, Seth Lackman Ericsson Eesti AS-ist, Toomas Mõttus, Atea AS-ist,  Enn Saar Elion Ettevõtted AS-ist, Tiit Paananen Skype Technologyst ja Agnes Roos Eesti Energia AS-ist.

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liitu kuulub 74 infotehnoloogia- ja telekommunikatsioonifirmat. Liitu kuulub ka Tallinna Teaduspark Tehnopol.

Tallinna Teaduspargi Tehnopol tervisetehnoloogia kiirendiprogrammis osalev Läti projekt „Gastric Cancer Diagnostics“ on jõudnud lähedale mitteinvasiivse vereanalüüsil põhineva varajase maovähi avastamise lahenduse turule toomisele.

Täna on haiguse tuvastamine raskendatud ning avastatakse sageli liiga hilja, et seda efektiivselt ravida.

Peale kuue aasta pikkuseid uuringuid ja katsetusi on maovähi avastamise ja ravi lahenduste kallal töötanud Läti teadlased jõudmas lähedale valideeritavale ja turustatavale tootele.

Viimaste katsetuste tuules võib väita, et meeskond on jõudnud lahenduseni, mis võimaldab maovähk avastada staadiumis, mil see on paremini ravitav. Uuringu tulemustena on avastatud, et auto-antikehad suudavad vastu töötada kasvaja antigeenidele ning võidelda vähi levikuga organismis.

Antikehad on proteiinid, mida toodavad inimkeha immuunsüsteemi B-rakud. Nende ülesanne on võidelda viiruste ja bakteritega. Kuid immuunsüsteem suudab toota ka auto-antikehasid, mis näevad keha enda ja võõrkudesid ning suudavad viimaseid neutraliseerida.

Läti meeskonna põhiülesanne oligi avastada kõik antikehad, mis seostuvad erinevate vähitüüpidega ning keskenduda peamiselt maovähi tüübile. Tänaseks on talletatud andmebaasi enam kui 1500 antikeha tüüpi, nendest 45 seostuvad maovähiga.  

Nüüd töötatakse selle kallal, et nendele 45 antikehale auto-antikehad leida ning seeläbi avastada vähk väga varajases staadiumis 60%-lise täpsusega.

Vaata lisaks artiklit „New method for early cancer diagnoosis“.  

Vähiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskus teatas, et nende partnerettevõtte EPhaG loodud vähivastase ravimi Virexxa arendus ja tootmine hakkab toimuma Eestis.

Tootmise ja arendustegevusega hakkab tegelema tänane Vähiuuringute TAKi partner ja Tehnopoli asukasettevõte Kevelt. Kevelt on Pharmsynthezi tütarettevõte, mis kaasas hiljuti mõjuka investeeringu arendus- ja tootmistingimuste loomiseks. Kevelt hakkab ravimit tootma USA ja Euroopa turule.

Seoses koostöös sündinud edulooga ootab Vähiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskus kõiki huvilisi infoseminarile, mis toimub 21. mail kell 14.00 – 17.00 Tehnopolis, Loodusteaduste Majas aadressil Akadeemia tee 15. Seminaril räägitakse vähiravimi arendustegevusest, investeeringust ning selle olulisusest Eesti biotehnoloogia ettevõtetele.

Osalemissoovist palume teada anda Doris Ruhule aadressil doris dot rohu at vtak dot ee või telefonil 620 4335.

Loe lisaks Äripäevas ilmunud artiklit „Eesti ravimitehase omanik sai mõjuka USA investori“.

Estonian Business Schooli 2013.a. septembris algaval kursusel International Business Opportunities in the Baltic Region osalevad üliõpilased erinevatest riikidest – Lõuna-Euroopast Põhjamaadeni. Üksikud tudengid on ka Hiinast ja teistest regioonidest väljaspool Euroopat.

Õppetöö käigus saavad 4-5 üliõpilasest koosnevad rahvusvahelised tiimid  ülesande analüüsida ühe Eestis tegutseva, kuid rahvusvahelisest ärist huvitatud ettevõtte probleeme ja arengusuundi, et koostada raport, mis aitaks ettevõtte jaoks olulist probleemi lahendada või uusi rahvusvahelisi ärivõimalust kasutada.

Ka teie ettevõte võib sellise tasuta „ajutrusti” teenuseid kasutada, kui pakute üliõpilastele välja teid huvitava probleemi ja varustate nad vajaliku taustinfoga ettevõtte kohta.

Tudengid võivad näiteks aidata hinnata teie uue toote sobivust Lääne-Euroopa turgudele ja leida sobivaid müügikanaleid, leida allhanketööde tellijaid erinevates Euroopa riikides, otsida võimalikke tarnijaid Hiinast, testida teie firma teenuse ja teenindajate töö kvaliteeti välismaise kliendi vaatevinklist.

Eesti poolt on projektitiimidesse kaasatud ka Estonian Business School’i, Tallinna Tehnikaülikooli ja Tartu Ülikooli magistrante, kes on valinud ekspordijuhtimise spetsialiseerumise. Paljudel nendest juba on praktiline ekspordikogemus.

Koostöö üliõpilastest moodustatud rahvusvahelise rühmaga sisaldab reeglina alljärgnevaid etappe:

1. Huvitatud ettevõtete esindajad saadavad hiljemalt 15. juuniks 2013.a. EBS ettevõtluse õppetooli juhatajale Tiit Elenurmele e-posti aadressile tiit dot elenurm at ebs dot ee inglise keeles lühikese ülesandepüstituse (1 kuni 2 lk.), mis sisaldab ka ettevõtte kontaktisiku nime,
   e-posti aadressi ja telefoni, kellega tudengitiimi esindaja saaks ülesande täitmiseks suhelda. Soovitav on anda ülesandepüstituses viited taustinfo allikatele (interneti kodulehekülg jm.), millega tudengid enne ettevõttega kontakti loomist peaksid tutvuma. Kui teie ülesannet on kursuse raames võimalik täita, komplekteerib ettevõtluse õppetooli juhataja selleks sobiva üliõpilaste rühma.
2. Üliõpilaste esindaja lepib ettevõtte kontaktisikuga kokku ettevõtte külastuse, mille käigus tutvustatakse ettevõtet ja antakse täiendavaid selgitusi ülesande täitmiseks. Töökeel rühmaga suheldes on inglise keel.
3. Üliõpilaste rühm täidab ülesande ja esitab ettevõttele rapordi esialgse versiooni. Ettevõtte esindajad annavad vajaduse korral täiendavaid juhiseid ülesande täitmiseks ja rapordi lõppversioon koostamiseks.
4. Peale rapordi lõppversiooni saamist annab ettevõtte esindaja tehtud tööle lühikese kirjaliku hinnangu (orienteeruvalt 0,5-1 lk.), mis toob välja saavutatud tulemuse, üliõpilaste koostatud rapordi plussid ja miinused ning küsimused, millele rühm oleks ülesande täitmisel võinud rohkem tähelepanu pöörata.

Kuigi tudengid täidavad teie ülesannet kursuse raames tasuta, võiksite siiski kaaluda vastavalt enda ettevõtte võimalustele tudengitele projekti lõppedes tulemustasu maksmist või mingit muul viisil neid täiendavalt motiveerida, kui saavutatud tulemus vastab teie ootustele või ületab neid.

Täna, 7.mail  korraldavad idufirmade kiirendi GameFounders ja ProgeTiigri programm  uute arvutimängude testimise päeva kooliõpilastele. Kell 11.00 algab Tallinnas, GameFoundersi kontoris üritus, mille raames saavad õpilased anda oma eksperthinnangu rahvusvaheliste meeskondade loodud mängudele. Katsetamisele lähevad mängud Itaaliast, Indiast, Leedust, Saksamaalt ja Makedooniast.

„Arvestades nutitelefonide ja arvutite kättesaadavust tänapäeval hakkavad lapsed mängima juba eelkoolieas. Paljud mobiili ja arvutimängud, mida millega vanemad hakkama ei saa, on laste käes käkitegu,” selgitas GameFoundersi juht Kadri Ugand. „Selle pärast ongi meil hea meel kaasata Eesti õpilasi oma panust andma.”

„Eriline on sündmus selle poolest, et kohtuvad omavahel õpilased, kes on alles algajad programmeerimismaailmas ning start-up firmade inimesed, kes püüavad oma äriideega läbimurret saavutada. Tänasele üritusele oleme loosi tahtel kutsunud kaks ProgeTiigri pilootkooli - Saaremaa Ühisgümnaasiumi ja Tallinna Lasnamäe Vene Lütseumi, keda soovime premeerida ProgeTiigri algatusega esimeste seas kaasa tulemise eest“ rääkis ProgeTiigri projektijuht Ave Lauringson.  

GameFounders on esimene Euroopas asuv ärikiirendi, mis tegeleb ainult mänguvaldkonna ettevõtjatega. Kiirendi, mida rahastab EAS Startup Estonia programm, pakub alustavatele ettevõtjatele algkapitali kõrval ka tipptasemel mentoreid, partnerluskokkuleppeid ja ligipääsu ülemaailmsele kontaktvõrgustikule. Hetkel Eestis olevad mänguettevõtjad on kiirendi teine lend.

ProgeTiiger on Tiigrihüppe Sihtasutuse algatatud programm Eesti üldhariduskoolidele, mille raames saavad õpilased 1. – 12.klassini õppida programmeerimist, veebilehtede ja –rakenduste tegemist, arvutimängude loomist ja paljud muud ning seda nii klassitunnis kui huviringis.

Hiljuti Paldiskis avatud Lääne-Harju Ettevõtlusinkubaator ootab tutvuma ruumide ja seminarivõimalustega inkubaatoris. Mai kuu jooksul on võimalik kõikidel huviliste ruume tasuta kasutada.

Lääne-Harju Ettevõtlusinkubaator on värskelt asutatud organisatsioon, mis ühendab alustavate ettevõtete teadmisi, koostöövõrgustikke, finantseerimisvõimalusi ja vajalikke vahendeid (ruumid, seadmed jne). Eriti hea koosluse leiab ettevõtja, kes tegutseb tänaseks piirkonnas väljakujunenud tegevusvaldkonnas, milleks on turism, käsitöö, modernsete metalli sektor, transiit ja logistika, energeetika, tolliteenused, kalatööstus, sõjatööstus, fiiberdetailid jne.

Tasuta on võimalik kasutada möbleeritud kontoriruume, koosoleku ja konverentsisaale. Samuti on võimalik sõlmida kokkuleppeid pikema koostöö jätkamiseks.

Küsi tingimuste kohta täpsemalt telefonil 55614469 või saada e-kiri aadressile laaneinkubaator at heak dot ee. Lääne-Harju Ettevõtlusinkubaator asub Paldiskis aadressil Rae tänav 38, III korrus.

Eesti suurima ettevõtluskonkursi Ajujaht võitjaks kuulutati neljapäeval meeskond Kids OS, kes töötas välja nutiseadmetel töötava operatsioonisüsteemi, millega vanem saab jälgida lapse liikumist ja tegemisi. Ajujahi kutsus ellu EAS Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.

Ajujahi patroon, majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ütles auhinda üle andes, et edu saavutavad need, kes lahendavad mingit reaalset probleemi ja teevad seda hingega. "Kids OS jõudis Ajujahi võiduni seetõttu, et kolm noort isa nägid laste aktiivses nutitelefonide kasutuses ühest küljest ohte ja teisest küljest kasutamata võimalusi. Kuna olemasolevad süsteemid neid ei rahuldanud, otsustasid nad ise parema teha. Just sellist ettevõtlikku vaimu Ajujaht kannabki," ütles Parts.

Teise koha sai vee joomist meelde tuletavat seadet arendav Jomi Interactive ning kolmanda koha laste dušiiste PESA. Telefonihääletajate lemmik oli mobiiliga kasutatav jalgrattaparkla Bikeep.

Esikoht sai auhinnaks 17 000 eurot, teine koht 10 500 ning kolmas koht 7000 eurot. Publiku lemmiku tiitliga kaasnes 1000-eurone rahaline preemia. Konkursi auhinnafondi 50 000 eurot panid välja Ajujahi partner SEB ning toetajad Eesti Arengufond, Eesti Hotellide ja Restoranide Liit, Nortal, Toode AS, Technopolis Ülemiste/Ülemiste City, Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid, Tartu Loomemajanduskeskus, Heateo Sihtasutus, Nasdaq OMX ning Skype.

Lisaks esikolmikule ja publiku lemmikule selgusid finaalis ka eripreemiate saajad. Heateo sihtasutuse sotsiaalse ettevõtluse eripreemia 1500 eurot võitis Fysabi.eu (end. Videovõimlemine). Tallinna Ettevõtlusameti eripreemia "Parim Tallinna äriprojekt 2013" suuruses 3200 eurot võitis Bikeep. Technopolis Ülemiste/Ülemiste City targa äri eripreemia võitis Bikeep, kes saab 2000 euro ulatuses teenuseid Technopolis Ülemistelt. Tartu linna eripreemia suurima rakendusväärtusega innovaatilisele ideele Tartus, suuruses 3200 eurot, sai Raincapsule.

Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid tunnistasid parimaks loomemajanduse ettevõtteks Tallinnas PESA, kes saab 1500 euro suuruse rahalise preemia ning kuni 3250 euro suuruse inkubatsiooniteenuste paketi. Loov Eesti eriauhinna sai PESA, kes pääseb nüüd Taanis toimuva Creative Business Cup rahvusvahelise võistluse finaali. Tartu Loomemajanduskeskuse 1500 euro suuruse eripreemia pälvis E-kviitung, kes saab lisaks kuni 3600-eurose inkubatsiooniteenuste paketi.

Lisaks eripreemiatele annab advokaadibüroo Borenius tasuta juriidilist konsultatsiooni kõigile kümnele Ajujahi poolfinaali pääsenud meeskonnale.

Eelmise aasta septembris alanud Ajujahi konkursile laekus üle kahesaja idee, millest 25 valiti osalema põhjalikus koolitusprogrammis. Kolme kuu jooksul tõi Ajujahi meeskondade arengu vaatajateni Eesti Televisioon. Võitjad valis žürii, kuhu kuulusid EASi juhatuse liige Krõõt Kilvet, SEB äriinnovatsiooni juht Mart Maasik, Hansapanga asutaja investor Heldur Meerits, investor ja Riigikogu liige Andrei Korobeinik, IT-tiigri Nortal asutaja Priit Alamäe ning investor ja kultuuritegelane Indrek Kasela.

Ajujahi finaalis osales kuus meeskonda: E-kviitung (www.kviitungid.ee), Lu Lu kassiliiv (www.lulu.ee), Bikeep (www.bikeep.com), Kids OS (www.kidsos.ee), Jomi Interactive (www.jomiinteractive.com) ning PESA (www.pesadesign.eu).

EASi poolt ellu kutsutud ettevõtluskonkursi Ajujaht partneriks on SEB. Konkursi toetajad on Heateo Sihtasutus, AS Toode, Nortal, Tallinna Ettevõtlusinkubaator, Eesti Hotellide ja Restoranide Liit, Tartu Loomemajanduskeskus, Eesti Arengufond, Skype Eesti, Loov Eesti, Borenius, Technopolis Ülemiste, Ülemiste City, Tallinna Ettevõtlusamet, Tartu linn, Nasdaq OMX.

Nutikate lillepottide tootja Click & Grow kogus ühisrahastusplatvormi Kickstarter kaudu oma uuele tootele pea 475 000 euro eest eeltellimusi – algsest eesmärgist üle kaheksa korra rohkem.

10 477 inimeselt interneti vahendusel saadud raha plaanib Eesti ettevõte kasutada teise põlvkonna toote lõpuni arendamiseks ning tootmise alustamise kulude katteks.

Firma asutaja Mattias Lepa sõnul oli ligi poole miljoni euro ulatuses eeltellimuste saamine üllatus. "Enamik eeltellimustest tuli USAst, aga heaks taganttuuleks oli koduturu toetus – heameel oli näha sotsiaalmeedias sõna levitamas siinseid Click & Grow sõpru, kasutajaid ja ka härra presidenti," märkis ta.

Nutikas köögiaed (Smart Herb Garden) on kõrgtehnoloogiline kasvukeskkond, mis võimaldab kasvatada kodus kolme taime. Seadmega on kaasas basiiliku, tüümiani ja melissi seemnekassetid. Hiljem saab juurde osta ka täiendavaid kassette erinevatele ürtidele, lehtsalatile, kirsstomatile, tšilli-piprale ja maasikatele. Esimese tootepartii kohaletoimetamine on planeeritud septembris.

Click & Grow tehnoloogia keskmes on nanotehnoloogiline kasvukeskkond, mis garanteerib taimejuurtele optimaalse koguse hapnikku, toitaineid ja vett. Ettevõtte teatel on ka teisi sarnaseid tehnoloogiaid, ent Click & Grow poolt Eestis välja töötatu on kodutingimustes lihtsaim kasutada, samuti on see konkurentidest odavam.

Koostöös LED-valgustite tootjatega töötas Click & Grow välja ka valgusti, mis on laste silmadele ohutu ja mille valgus tundub loomulik. Ettevõte plaanib jätkata ka oma praeguse toote, nutika lillepoti, tootmist ja müümist.

Click & Grow on Eesti päritolu nutikate lillepottide ja siseaedade tootja. Ettevõtte tehnoloogia võimaldab kasvatada ürte, lilli ja toidutaimi ka keerulistes oludes. Click & Grow on tänaseks müünud rohkem kui 50 000 nutikat lillepotti, suurim turg on USA.

Firma mullune käive kasvas aasta varasemaga võrreldes ligi viis korda, 640 000 euroni. Kahjumit kogunes 132 000 eurot ehk kolmandiku võrra aasta varasemast enam. Tänavu ootab ettevõte käibe kasvu viie miljoni euroni.

Loe täispikka artiklit Äripäeva veebist.

29.aprillil kohtusid Tehnopoli Startup Inkubaatoris projekti „Single CBR Home Market“ projekti partnerid ja ettevõtted Eestist, Lätist ja Soomest, kes olid huvitatud väärtuslikest teadmistest ning kogemustest sisenemisel Soome või Läti turule.

Seminaril tutvustasid Kurzeme ja Valmiera äriinkubaatorid riikidevahelise inkubatsiooni võimalusi ja tingimusi. Soome Aalto Ülikooli Small Business Center’i esindajana rääkis Matti Karjanlahti, mida peaks üks Eesti ettevõte teadma põhjanaabrite turule sisenemisest ja mida pakub Aalto Ülikool Soome asuvatele ettevõtetele.

Rando Pärna tutvustas SeedForumi pakkumisi laienemiseks naaberturgudele ja rääkis SeedForumi protsessist ning kogemustest.

Lisaks projektipartnerite võimaluste tutvustamisele rääkisid praktilistest kogemustest uutel turgudel alustamisel Läti ettevõtte Blue Shock Bike esindaja Neils Kalnins ja Soome ettevõtte Ecompter esindaja Ville Valorinta.

Pärast ettekandeid oli kõikidel osalenud ettevõtetel võimalus kohtuda sihtturu ekspertidega, et konkreetseid infopäringuid teha.

„Single CBR Home Market“ projekti eesmärk on ühendada Kesk-Läänemere maade turud, pakkudes ettevõtetele suuremat ekspordi- ja koostöövõimalusi.

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) kuulutas eilsel aastakoosolekul 15. korda välja auhindade saajad. Esmakordselt anti välja Aasta Läbimurdja tiitel.

Aastaauhinnad jagati järgmiselt:

Aasta Idee 2012 on Progetiiger, arvutiprogrammeerimise ja veebirakenduste loomise tutvustamiseks üldhariduskoolide 1.-12. klassi õpilastele arendatud haridusprogramm. Idee eestvedajaks ja elluviijaks on Tiigrihüpe Sihtasutus, ning see saavutas laialdaselt kajastust rahvusvahelises meedias pärast majandusajakirjas Forbes septembrikuus 2012 ilmunud lugu.

Aasta Tegija 2012 on robotivõistlus Robotex'i korraldusmeeskond. Auhinna laureaatideks on rühm Tallinna Tehnikaülikooli, Tartu Ülikooli ja IT Kolledži inimesi, kes oma panusega on vastutanud noorte seas tehnoloogiaalast huvi tõstva ja aastate käigus üha rahvusvahelisemaks kasvanud Robotex'i korraldamise eest.

Aasta Tegu 2012 on tudengisatelliit ESTCube-1. ESTCube-projektijuht Silver Lätti ning tema rohkem kui 80-liikmelist meeskonda ja akadeemilisi nõustajaid tunnustav auhind anti interdistsiplinaarse koostöö ning kosmosetehnoloogia arendamise eest, mis aitab kaasa ka reaalainete populariseerimisele. Kuigi auhinda väärt tegu saab tegelikkuseks alles käimasoleval aastal, siis teo objekt sai suures osas valmis juba mullu.

Aasta Läbimurdja 2012 on Eesti tarkvaraettevõte ZeroTurnaround OÜ, kellele anti auhind oma teenustega hüppelise majandusliku edu saavutamise eest. Tartust pärit ZeroTurnaround on tarkvaraarendajate tööd lihtsustavate produktiivsustoodete looja, mis läinud aastal näitas läbi rahvusvahelise müügitegevuse 2,5-kordset kasvu.

„ZeroTurnaround on hea näide sellest, kuidas ühe tarkvaraettevõtte väikesest sisemist efektiivsust taotlevast uurimisprojektist on välja kasvanud maailmas suurfirmade huviorbiiti ulatunud firma,“ lausus ITL-i aastaauhindade žürii liige, EMT Tehnoloogiadivisjoni direktor Tiit Tammiste.

Teine žürii liikmetest, Skype Eesti maajuht Tiit Paananen, lausus Aasta Tegijate ehk Robotex'i korraldajate kohta järgnevalt: „Varajane huvi arvutiasjanduse vastu tagab tulevikus paremad läbilöögivõimalused. Tänased IT tippjuhid ja kogenud süsteemiarhitektid olid koos arvutiringides 20 aastat tagasi. Aasta tegijad külvavad kiidusväärselt seemne meie tuleviku konkurentsivõime kandjatesse."

"Aasta teo valimisel lähtus ITL-i juhatus seekord nii tehtud töö mahust kui ka potentsiaalist tulevikus. ESTCube-projekt avab Eesti jaoks uue peatüki täiesti uues valdkonnas, kus interdistsiplinaarne koostöö on edu aluseks. Infotehnoloogia on täna ja veel rohkem tulevikus universaalne kompetents, mida läheb vaja igas eluvaldkonnas, maa peal ja all ning kohal," jätkas Paananen.

ITL on alates 1998. aastast selgitanud välja olulisi tegusid ja tegijaid Eesti infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni valdkonnas, juhtimaks esile tõstmisega laiema avalikkuse tähelepanu valdkonna olulisematele protsessidele ja suundumustele. Tänavu anti ITL-i aastaauhindu välja 15. korda.

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit on vabatahtlik organisatsioon, mille põhilised tegevussuunad on IKT valdkonna populariseerimine, erialase hariduse edendamine ja seadusandluse parandamine. ITL ühendab 74 IKT-ga tegelevat ettevõtet ning liitu kuuluvate ettevõtete käive moodustab üle 90% Eesti IKT-sektori kogukäibest.

OECD ja Euroopa Komisjon avaldasid võrdlevanalüüsi aruande IKT juurutamise ja kasutusele võtmise kohta tervishoiusüsteemis, mille edetabelis on Eesti liidripositsioonidel 30 riigi hulgas. Uuringus osales 1753 haiglat 27 Euroopa Liidu liikmesriigist, lisaks Horvaatia, Norra ja Island.

Aruande kohaselt hoiab Eesti Taani järel teist kohta e-tervise lahenduste juurutamise kategoorias - Rootsi on 3., Soome 4. ja Suurbitannia 5. kohal. Eesti tugev positsioon põhineb heal infrastruktuuril ja tervise andmete digitaalsel talletamisel. Antud kategoorias hinnati lisaks infrastruktuurile ja tervise andmete digitaalsele vahetusele veel IKT lahendusi, turvalisust ja privaatsust.

Uuringule on lisatud e-tervise kättesaadavuse ja kasutuselevõtu kohta andmed, kus hinnati IKT funktsionaalsuste kättesaadavust ja kasutuselevõttu Euroopa haiglates. Uuringutulemustest selgub, et Eesti on e-tervise teenuste kättesaadavuselt ja kasutuselt Euroopas esimesel kohal. Esinelikusse mahtusid ka siin kategoorias Soome, Rootsi, Taani. Hinnatavas kategoorias võrreldi nelja e-tervise funktsionaalsust haiglas: haiglate poolne andmete sisestus ja andmete vaatamine tervise infosüsteemis; kliiniliste otsuste langetamiseks vajaliku otsutustoe olemasolu; haiglate vaheline digitaalne infovahetus; ja telemeditsiin.

"E-tervise arengule Eestis on kindlasti kaasa aidanud hea koostöö tervishoiuteenuse osutajate ja arstidega," selgitas E-tervise Sihtasutuse juhatuse liige Raul Mill Eesti liidripositsiooni üle-Euroopalises uuringus.

Mill lisas, et ühe suunana tuleks tulevikus Eestil keskenduda süsteemide koosvõime suurendamisele, mis võimaldaks senisest laiemas mahus andmete vahetamist raviasutuste vahel. "Teise olulise suunana on vajalik tõsta süsteemide kasutusmugavust, et kiirendada andmete leidmist ning suurendada nende kasutatavust."

Uuringuprojekti “Benchmarking ICTs in health systems” algatas 2010. aastal OECD eesmärgiga parandada rahvusvaheliste andmete kvaliteeti ja kättesaadavust tervishoiu IT-teenuste ja kasutamise kohta. 

Tänapäeva toodete  elutsükkel muutub aina lühemaks, seega on  tootearendusel  ettevõttes vägagi strateegiline roll. Tootearendus on  väga ressursimahukas ja kui siin vale strateegia valida, siis võib kergesti pankrotiga lõpetada, ütles üle 20-aastase tootearenduskogemusega Mehhatroonika Innovatsioonikeskuse juhatuse liige Jüri Riives eilsel Äripäeva tootearenduskonverentsil.

Kui varem oli näiteks üks automudel  turul 8-10 aastat, siis tänapäeval oodatakse uut mudelit iga paari aasta tagant. Kõikides valdkondades eeldab klient suurt sortimenti, erinevaid seeriaid on väga palju. "Toodete funktsionaalsus dimensioneeritakse alati üle, võtame näiteks nutitelefonid, kuid kliendi ostuotsuse tegemiseks on see väga oluline," ütles Riives.  

Sõltuvalt tootearenduseks kasutada olevatest ressurssidest tuleb valida, millise olemusega  meeskonda vajatakse ja milline on tootearenduse protsess - kas teha seda majasiseselt või kaasata partnereid.

“Tootearendus on väga kallis ja selleks on kaks teed: kas saada ise suureks ja arendada tulenevalt kliendi vajadustest tooteid ise või luua klastreid, konsortsiume, koostöövõrgustikke ja  arendustegevust targalt jagada, ”selgitas Riives. Eriti oluline on koostöö kõrgtehnoloogiliste toodete loomisel.

Riivese sõnul aitavad tootearendusprotsessi kiiremaks ja odavamaks muuta unifitseerimine, spetsialiseerumine ja koostöövõrgustikud. Hea  tulemuse saavutamiseks soovitab Riives suhelda rohkem inimestega, vähendada bürokraatiat ning kasutada kõiki infotehnoloogilisi vahendeid.

Mehhatroonika Innovatsioonikeskus toetab  neid Eesti ettevõtteid, kellel on soov ja vajadus kasutada kõrgtehnoloogiat.  Innoreg projekti raames ja toel on MECA soetanud täisautomatiseeritud paindtootmissüsteemi (flexible manufacturing system - FMS), mis võimaldab katsetada uusi tehnoloogiaid ja valmistada innovatiivsete toodete prototüüpe, mille valmistamiseks seni Eestis võimalus puudus. Konsortsiumis osaleb praegu ca 20 ettevõtet.

19. aprillil kuulutati Eesti infoühiskonna konverentsil pidulikult välja konkursi „Eesti parim e-teenus 2013“ võitjad. E-valitsemise kategoorias kuulutati võitjaks GoSwift’i e-piirijärjekorra süsteem. Auhinda käisid vastu võtmas GoSwift OÜ juht Hannes Plinte ja Eesti Siseministeeriumi migratsiooni- ja piirivalvepoliitika osakonna juhataja asetäitja piirivalveasjade alal Rando Kruusmaa.

Žürii esimehe Katri Ristali sõnul laekus konkursile kokku 77 tööd ning tänavune võitjate tase oli väga tugev. Eesti Riigi Infosüsteemi Amet (www.ria.ee) korraldab iga kahe aasta tagant konkursi, et välja selgitada viimastel aastatel loodud Eesti parimad e-teenused. Sel aastal toimus konkurss juba viiendat korda ja kandis nime „Eesti parim e-teenus 2013“.

Konkursi eesmärk on tutvustada innovatiivseid e-teenuseid ja e-lahendusi, aga ka nende tellijaid ja tootjaid nii avalikus, era- kui ka mittetulundussektoris. Konkursile esitatud e-teenuste seast valitakse välja võitjad seitsmes kategoorias ning peavõitja. Omas kategoorias võitjad esindavad Eestit rahvusvahelisel e-teenuste konkursil World Summit Award ( www.wsis-award.org ). Žürii lähtus hindamisel järgmistest kriteeriumitest: teenuse olulisus ja mõju, teenuse kvaliteet, teenuse uuenduslikkus ja teenuse jätkusuutlikkus.

Tänavuse konkursi e-valitsemise kategooria võitja GoSwift OÜ juhi Hannes Plinte sõnul on GoSwift’ist saamas uus piiriületuse standard kogu regioonis, sest selle vastu tunnevad aktiivselt huvi veel mitmed riigid. Leedu Vabariik võtab GoSwift’i süsteemi kasutusele alates 2013 aasta juunist Leedu-Venemaa ja Leedu-Valgevene maanteede piiripunktides. Eestis-Venemaa maanteepiiril on GoSwift sõidukite piirijärjekordi opereerinud tänaseks pea 2 aastat. Lisaks Eesti-Venemaa suunale on Goswifti e-piirijärjekorra süsteem edukalt juurutatud ka Venemaa-Eesti suunal, Kunichina Gora - Koidula piiripunktis.

GoSwifti e-piirijärjekorra süsteem on välja töötanud Eestis Siseministeeriumi tellimisel 2011 aastal Girf OÜ (praegune GoSwift OÜ) ning Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni koostöös.  

Baltic Innovatsiooniauhinna (BIA) asutasid 2010.a. Balti Assamblee ning Teadus/Tehnoloogiaparkide ja Innovatsioonikeskuste Balti Assotsiatsioon. BIA on aastaauhind, mis antakse üle Balti Assamblee auhinnatseremoonial Balti riikide kõige innovaatilisemale ettevõttele.

BIA antakse innovaatilise, majanduslikult eduka toote, teenuse või ärimudeli eest, mis on turule toodud viimase kolme aasta jooksul.

BIA võib saada üksnes:

• alla 250 töötajaga ettevõte, mille aastakäive on alla 50 miljoni euro;
• Balti riigis registreeritud ja vähemalt 51% Balti kapitalil baseeruv ettevõte.

BIA kandidaatide peamised hindamiskriteeriumid on:

• toote/teenuse/protsessi konkurentsieelised: unikaalsus, lisandväärtus, hind, ajavõit jm eelised võrreldes analoogidega;
• turupotentsiaal: sihtturgude arv ja suurus, turuosa (ekspordi) kasvupotentsiaal;
• finantstulemused: uue toote/teenuse/protsessi poolt tekitatud käibemaht ja selle osa käibekasvus.

BIA nominatsiooni aluseks olevad tooted/teenused/ärimudelid peavad vähemasti osaliselt olema välja arendatud ettevõtte enda poolt.

BIA seisukohalt on lisaväärtuseks, kui esitatud innovaatilised tooted, teenused või ärimudelid on arendatud ühiselt partnerite poolt eri Balti riikides.

Selleks, et osaleda konkursil, peab ettevõte täitma kandideerimisvormi ja saatma selle enne 2013. aasta 10. septembrit Teadus/Tehnoloogiaparkide ja Innovatsioonikeskuste Balti Assotsiatsiooni esindajale, aadressile teenused at tehnopol dot ee. 

Tallinna Teaduspark Tehnopol käivitas tervisetehnoloogia valdkonna info- ja mõtetevahetuse keskkonna, mis on suunatud tervisetehnoloogia valdkonnas tegutsevatele ettevõtetele, tudengitele ja tugiorganisatsioonidele. „Life Science Community Estonia“ nime all tegutsev keskkond aitab hoogustada valdkonna kasvu ja ettevõtete arengut piirkonnas.

„Life Science community Estonia“ veebilehel viiakse läbi tervisetehnoloogia ja eluteaduste teemalisi diskussioone, jagatakse väärtuslikke linke ja webinare, teavitatakse üritustest ja jagatakse uudiseid.

Kogukond on mõeldud omavaheliseks tutvumiseks ja operatiivseks õigete inimeste, partnerite leidmiseks; sektorile suunatud ürituste info jagamiseks Eestis ja kaugemal; ühisteks aruteludeks (näit ettepanekud ministeeriumile jmt) ning omavaheliseks teemakohaste uudiste jagamiseks.

Kogukonnaga liitumiseks palume külastada „Life Science community Estonia“ kodulehte.

TTÜ ja Prototon avavad  taotlusvooru TTÜ tööstusomandi baasil prototüüpide loomise toetamiseks. Taotlusi saab esitada 02.05.-15.08.2013.

TTÜ-l on ülikoolile kohane tööstusomandi portfell, kuhu kuulub 60 leiutist, kuid kõik teadlaste uurimistegevusest sündinu ei ole  jõudnud ettevõtlusse. Üheks põhjuseks on olnud rahastuse lüngad prototüüpide loomisel. Sel aastal on võimalik TTÜ-l eraldada 80 000 eurot tööstusomandi portfelli kuuluvate tehnoloogiate  prototüüpimiseks. Kindlasti ei ole võimalik antava toetusega jõuda lõpptulemuseni, kuid koos arendustoetustega ja võimalike investorite panustega on eeldused tehnoloogiliste lahenduste edukaks kasutusse andmiseks olemas.

Kuigi Prototroni kaudu antav finantseering on mõeldud üksnes TTÜ tööstusomandil põhineva prototüübi loomiseks, soovitakse läbi ärimudelile ning teostavale meeskonnale puudutavate nõuete panna alus tööstusomandi edasisele väärtustamisele. Sel moel  tööstusomandi kasutamist soodustades on TTÜ initsiatiivi eesmärk toetada ka kompetentsete meeskondade moodustamist ja toimivate ärimudelite loomist.

TTÜ tööstusomandi jätkusuutlikuks turuväärtustamiseks peab meeskond põhjalikult läbi mõtlema vajalikud tegevused, omama realistlikke plaane idee turustamiseks ning oskama ärimudeli ideed  kaitsta.

Prototroni kaudu pakutavat toetust saavad taotleda nii TTÜ akadeemilised struktuuriüksused kui ka juriidilised isikud, kellel on selleks tööstusomandi autori nõusolek. Tehnoloogia siirde toimimiseks on  ettevõttele esitatud tingimus, et tööstusomandi autoril on osalus selles ettevõttes. Selle nõudega  tahab TTÜ soodustada interdistsiplinaarsust ja teadlaskonna ning ettevõtluse koostööd.

Taotlusi hindab Prototroni ekspertkogu. Ekspertkogu on seni hinnanud juba 211 ärimudelit ja arendust ning ekspertkogusse on koondunud  ka vastav kompetents. Ekspertkogusse kuuluvad ettevõtluse, ingelinvestorite, Prototroni asutajate ja teised eksperdid. Sõlmitud on konfidentsiaalsuse lepingud. Hindamisel arvestatakse eelkõige ärimudelit, prototüübi kommertsialiseerimise teostatavust ja riske, prototüübi arendustegevuse jätkusuutlikkust, tähtaegu ja eelarvet ning meeskonna ja juhi varasemat kogemust ning kompetentsi. Tulemused esitatakse kinnitamiseks TTÜ rektorile ning finantseeringu saajaga sõlmib TTÜ toetuse kasutamiseks lepingu.

Ülikooli poolt aitab taotlusvooru korraldada innovatsiooni-ja ettevõtluskeskus.

Teated konkursi väljakuulutamise kohta avaldatakse TTÜ ja  Innovatsiooni Rahastu MTÜ veebilehtedel.  Konkursil osalemiseks esitatakse Innovatsiooni Rahastu MTÜle vormikohane taotlus, mis on avaldatud TTÜ siseveebis ja Innovatsiooni Rahastu MTÜ veebilehel. Kõikidel taotlejatel on võimalus taotluse koostamisel konsulteerida  TTÜ innovatsiooni- ja ettevõtluskeskusega. Keskuse töötajad on valmis andma nõu ja võimaluse korral vahendama ka kontakte puuduvate kompetentside leidmiseks.

Autor, kui oled huvitatud oma lahenduse viimisest rakendusse ja oled huvitatud ettevõtlusest, siis taotle ja vajadusel võta ühendust innovatsiooni-ja ettevõtluskeskusega!

Innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuse kontaktid, kelle poole pöörduda ja kes aitavad korraldada nõustamist:

Kati Vinter - e-posti aadress : kati dot vinter at ttu dot ee
Kersti Peekma  -e-posti aadress :kersti dot peekma at ttu dot ee

Täna kuulutati infoühiskonna konverentsil “Eesti parim e-teenus 2013” konkursi üldvõitjaks rahvusvahelist maksete ja valuutavahetuse teenust pakkuv TransferWise.

“Eesti parim e-teenus 2013” konkursi žürii esinaise Katri Ristali sõnul võitis TransferWise nii e-äri kategoorias kui pärjati ka üldvõiduga. “Taavet Hinrikuse ja Kristo Käärmanni loodud idufirma TransferWise võimaldab teha rahvusvahelisi valuutaülekandeid iga kord teenustasu või konverteerimise eest pangale suurt lõivu maksmata,” ütles Ristal ja lisas, et teenusel on maailmas suur turg.

TransferWise’ile andis peaauhinna Tallinnas üle ülemaailmse e-teenuste konkursi World Summit Award juht Peter A. Bruck, kes kutsus võitja ka rahvusvahelisele konkursile.

“Eesti parim e-teenus 2013” konkursi e-meelelahutuse kategooria võitis TipTheAuthors internetikeskkond, kust saab legaalselt alla laadida Eesti ja välismaa filme ning muusikat. E-kultuuri valdkonna parimaks tunnistati veebimäng Ennemuistne, e-valitsemise sektoris e-piirijärjekorra süsteem GoSwift (Girf) ning e-kaasamises loovate projektide ühisrahastusplatvorm Hooandja.

Katri Ristali sõnul laekus konkursile kokku 77 tööd ning tänavune võitjate tase oli väga tugev, kuid mõnes valdkonnas jäi auhind ka välja andmata – näiteks e-hariduse ja e-tervise valdkonnas.

“Eesti parim e-teenus” konkursi eesmärk on tutvustada innovatiivseid e-teenuseid ja e-lahendusi, aga ka nende tellijaid ja tootjaid nii avalikus, era- kui ka mittetulundussektoris. Konkursile said teenuseid ja lahendusi esitada nii teenusepakkujad ise kui ka teenuste tootmisesse kaasatud tarkvaraarendusettevõtted.

15. aprillil korraldas Tallinna Teaduspark Tehnopol, koostöös Startup Inkubaatori, Mektory, UK Trade and Investment´ga tervisetehnoloogia valdkonna ettevõtlustöötoa, kus osales üle 50 huvilise. Päeva jooksul rääkisid valdkonna ettevõtlusest eksperdid ning grupitöö käigus mõeldi välja uudseid tooteid ja teenuseid.

Tervisetehnoloogia seminaril rääkisid mitmed eksperdid nii äri alustamisest kui tervisetehnoloogia valdkonna äri spetsiifikast.

Külle Tärnov (Tehnopol) tutvustas peatselt käivituvat tervisetehnoloogia kiirendit Acceleration Life´i, millest saab siinse regiooni esimene tervisetehnoloogiale pühenduv ettevõtete arenguprogramm. Nutikast spetsialiseerumisest ning Eesti kõige kõrgema äripotentsiaaliga teadusvaldkondadest rääkis Kristjan Lepik (tarkinvestor.ee). Muuhulgas rääkis Kristjan sellest, miks on Eesti suurepärane katseplatvorm julgetele ideedele ning kuidas saab rakendada Eestis lokkavat e-teadlikkust. 

Eva Ponomarjov (UKTI) tutvustas tervisetehnoloogia ettevõtete ärivõimalusi Inglismaal ning Kristjan Eljand (EAS) rääkis EASi uuest meetmest, mis mõeldud just tervisetehnoloogia ideede arendamiseks.

Ettevõtte kogemusest rääkis Mendor tegevjuht Kristjan Ranta Soomest. Mendor on startup ettevõte, mis tegeleb multifunktsionaalse integreeritud diabeedi mõõteriist arendamisega. Kristjan rääkis sellest, kuidas Mendor välja töötati ning kuidas diabeedi andmeid täna targalt kasutatakse.

Peale seminari mõtlesid osalejad Juri Nosachi (TTÜ) juhtimisel välja tervisetehnoloogia äriideid ning analüüsisid ideede potentsiaali turul läbi lüüa. Seitsmest ideest valiti välja kaks, millega põhjalikumalt edasi töötati.

Vaata pilte Tehnopoli Facebook´i lehelt.

Tervisetehnoloogia seminari ja töötoa korraldamist toetasid EAS ja Tallinna Ettevõtlusamet. 

Yoga Systemsi välja töötatud nutika kodu süsteem on jõudnud Elioni vahendusel klientideni ning võimaldab juhtida ja jälgida kodutehnikaga seonduvat. Kodujuhtimissüsteemiga saab näiteks kodule pilgu peale visata iga nutiseadme vahendusel ja veenduda, et kõik on korras. Samuti annab teenus ise teada, kui kodus on toimumas midagi, millele on vaja reageerida.

Yoga Systemsi hinnangul avaldub süsteemi kasu mitme kanali kaudu. See annab koduperemehele meelerahu aga võimaldab jälgida ja kontrolli all hoida energiakulu, küttekulu jpm. Kodu intelligentsemaks muutmiseks on valikus mitmeid erinevaid seadmeid, mida vastavalt vajadusele tellida ja paigaldada saab. Keskseadme jaoks on vajalik interneti või 3G/4G ühendust.

Nutikodu võimaldab näiteks panna kodu valve alla või võtta valve alt ära, kontrollida, ega võõraid pole majja sattunud, kontrollida, kas aknad said kinni pandud, vaadata kaamerast, kes parajast kodus on ja mis seal toimub, lülitada elektriseadmeid sisse ja välja, jälgida elektrikasutust ning erinevate ruumide temperatuure.

Teenus on küll juba turul, kuid Yoga Systems jätkab uute teenuste juurde arendamist. Plaanis on mitmeid uusi funktsioone nagu näiteks kütte- ja ventilatsioonisüsteemide juhtimine, valve- ja automaatikasüsteemide integreerimine, kastmissüsteemide juhtimine, erinevate valgustite, uste ja väravate juhtimine, autode jälgimine jne.

Selleks, et uusi arendusi prioriteetide järgi ritta seada ootab Yoga tagasisidet. Eriti teretulnud on ettepanekud selle kohta, milliseid süsteeme peaks Yoga lahendus integreerima ning milliseid teenuseid peaks selle abil kindlasti juhtida saama. Oma mõtete edastamiseks palume kasutada aadressi: sales at yoga dot ee.

Vaata lisaks Elioni kodulehelt.

Tallinna Tehnikaülikool eraldas prototüüpide loomist rahastavale Prototronile 180 000 eurot, mis suunatakse ülikooli tööstusomandi põhjal loodavate prototüüpide arendamisse ja turule viimisesse. Summa jaguneb kolme aasta peale, vastavalt 80 000, 50 000 ja 50 000 eurot jooksval, 2014. ja 2015. aastal.

„Prototronist on kujunemas keskus, kuhu koondub informatsioon võimalikest uudsetest ideedest, ekspertiis prototüüpidega seotud ärimudelite kohta ning ka osaliselt rahalised kanalid. Selline lähenemine ja koostöö annab lisavõimalusi ideede elluviimiseks ja ettevõtete edukaks alguseks,” selgitas TTÜ innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuse direktor Tea Varrak.

Kolmandas taotlusvoorus laekus Prototronile 57 nutikat ideed, millest ekspertkogu valis välja kaks.  Ekspertkogu määras meeskonnale High Mobility 7000 eurot, millega ta loob luksusautodele mõeldud meelelahutus-, navigeerimis- ja elektroonika juhtimissüsteemi, mis asendab tänased igavad LCD ekraanid. Meeskond on oma võimekust tõestanud autotootjate Saab ja Volvo juures ning peab esimese prototüübi rakendamise osas läbirääkimisi mitmete autotootjatega, sealhulgas Koenigseggiga.

Meeskond Language Accelerator saab prototüübi arendamiseks 9900 eurot. Nende ideeks on luua programm, mis õpetab ükskõik millise võõrkeele, ükskõik millisele õppurile selgeks 200 tunniga. Tippinseneride loodud statistilisel analüüsil põhinev keeleõppeprogrammi lähtub õppija teadmistest, võimekusest ning omandatava keele keerukusest, et luua ideaalne õpitempo ja maht.

Swedbanki ettevõtete panganduse juht Robert Kitt märkis, et viimases taotlusvoorus oli mitmeid lennukaid ideid, väljavalitud projektides oli aga kõige suurem potentsiaal nii äriliseks kui ühiskondlikuks kasuks. „Language Acceleratoril on tõeliselt interdistsiplinaarne projekt ja see on just see lähenemine, mida me otsime,” selgitas Kitt.

Täienenud on ka Prototroni ekspertkogu, viimaseid ideid oli teiste seas hindamas Almar Proos erainvestoreid koondavast mittetulundusühingu Eesti Äriinglite Assotsiatsioon (Estonian Business Angels Network ehk EstBAN).

Kolmes taotlusvoorus on Prototronile laekunud 211 ideed, millest seitse on saanud rahastuse anda oma ideele käegakatsutav kuju.

Prototroni eksertkogusse kuuluvad Priit Alamäe (Nortal), Pirko Konsa (Tehnopol), Robert Kitt (Swedbank), Yrjö Ojasaar (Publification.com), Andrus Oks (Eesti Arengufond), Jaanus Tamm (Defendec), Siemon Smid (Tallinna Tehnikaülikool) ja Almar Proos (EstBAN).

Taotluse esitanud ideede hindamisel ja parimate selgitamisel lähtutakse prototüübi ärilisest potentsiaalist, uudsusest ja teostavast meeskonnast. Piiranguid ei ole seatud taotletavale rahasummale. Positiivse otsuse korral finantseeritakse prototüübi valmistamine idee autori plaani kohaselt.

Järgmine taotlusvooru tähtaeg on 15. oktoober 2013. Prototron rahastu eesmärgiks on anda innovatiivsetele ideele reaalne kuju. Rahastu asutasid Swedbank, Tallinna Teaduspark Tehnopol ja Tallinna Tehnikaülikool. Kolmel järjestikusel aastal toetatakse uusi nutikaid ideid 120 000 euro ulatuses, millele lisandub 180 000.

Esimese töötava tootenäidise, ehk prototüübi, rahastamiseks ellu kutsutud fond Prototron tutvustab homme kahte uut prototüübiprojekti. Lisaks sellele on fondil veel üks hea uudis - rahastusse lisandub juurde 180 000 eurot uute leidlike prototüüpide loomise finantseerimiseks.  

Kõik huvilised on oodatud homme, 16. aprillil kell 14.00 Tallinna Teaduspark Tehnopoli Startup Inkubaatorisse (Mäealuse 2/1, II korrus, Tallinn), kus tutvustame Prototroni rahakoti täienenud sisu ning kahte uut tooteprojekti. Teie ette astuvad Robert Kitt Swedbankist ja Tea Varrak TTÜ-st. Samuti on võimalik tutvuda rahastust finantseeringu saavate meeskondadega ning näha ideede demosid.

Swedbank, Tehnopol ja Tallinna Tehnikaülikool asutasid 2012. aasta suvel rahastu Prototron, toetamaks noori ettevõtjaid rahaliselt esimese töötava tootenäidise ehk prototüübi väljatöötamisel. Toetust saavad järgmised valdkonnad: rohelised tehnoloogiad, elektroonika, mehhatroonika ja IKT.

Click & Grow, mis on tänaseks müünud rohkem kui 50 000 nutikat lillepotti, avalikustas märtsi lõpus oma teise generatsiooni toote Kickstarteri platvormil. Eesmärgi koguda 75 000 dollari väärtuses toetusi ja eeltellimusi täitis ettevõte vähem kui 2 päevaga ja tänaseks on summa kasvanud rohkem kui 300 000 dollarini.

Ettevõtte asutaja Mattias Lepa sõnul võtab toetusi koguv Nutikas Köögiaed (Smart Herb Garden) arvesse kahte asja, mida Click & Grow praeguse toote arendamise käigus õppinud on: esiteks, tahavad paljud inimesed  kasvatada korraga rohkem kui ühte taime ja teiseks, jääb linnakorteris taimede kasvuks sageli valgust väheseks. Nutikas Köögiaias on sisseehitatud valgusallikas ning see teeb kolme taime kodus kasvatamise ülilihtsaks - töö teeb ära tehnoloogia.

Click & Grow tehnoloogia tuumikuks on nanotehnoloogiline kasvukeskkond, mis garanteerib taimejuurtele optimaalse koguse hapnikku, toitaineid ja vett. Koostöös juhtivate LED valgustite tootjatega töötas Click & Grow välja ka valgusti, mis on laste silmadele ohutu ja mille valgus tundub loomulik.

Nutika Köögiaiaga on kaasas basiiliku, tüümiani ja melissi seemnekassetid. Hiljem saab juurde osta ka täiendavaid seemnekassette erinevatele ürtidele, lehtsalatile, kirsstomatile, tšilli-piprale ja isegi maasikatele.

Vaata lisaks Click & Grow Kickstarteri lehte ning toeta projekti.

Rahvusvahelise mänguarendajate ühenduse juht Kate Edwards ja teised mänguvaldkonna maailma tipptegijad külastavad Eestit, et osaleda organisatsiooni Eesti haru avamisel.

Sel nädalal külastavad Eestit Rahvusvahelise mänguarendajate ühenduse juht Kate Edwards, HeroCraft turundusjuht Alexey Sazonov, Applifier evangelist Oscar Clark, Appstore spetsialist Josh Michaels ja Soome IGDA juht Sonja Ängeslevä. Visiidi eesmärgiks on osaleda rahvusvahelise mänguarendajate ühenduse Eesti haru asutamiskonverentsil. Konverentsi esinejate nimekirjas on ka Eesti oma eduloo autor Vladimir Funtikov Creative Mobile’st.

Neljapäeval, 11. aprillil toimuv konverents keskendub erinevate tasandite kogukonna arendamisele mänguvaldkonnas. Lühiettekannetes räägitakse kuidas Venemaalt pärit HeroCraft on 10 aasta jooksul oma ülemaailmse kogukonna elus ja õnnelikuna hoidnud, kuidas Creative Mobile lõi kahe aastaga Eestisse 80 töötajaga kogukonna ning kuidas IGDA Soome on paari aastaga tõusnud mänguarendajate kogukonna keskmeks.

Ühtse katusorganisatsiooni eesmärgiks on arendada Eesti mängumaastikku ja soodustada kohalike ettevõtete teket. Esimeste tegevustena on paika pandud ühiste ürituste, seminaride ja koolituste korraldamine, statistika kogumine ning Eestit väisavate välisekspertide jagamine mänguvaldkonna tegijate vahel.
Eestis on hetkel tegutsemas paarkümmend mänguvaldkonna ettevõtet, kes annavad tööd üle pooletuhandele inimesele. Võrdluseks võib siinkohal tuua suure mängutööstusega Soome, kus tegutseb üle 150 mänguettevõtja ning kelle mänge võib leida USA mänguedetabelite tipus.

Mängutööstus on oma loomult ekspordile suunatud ja nii on ka enamus Eesti mänguettvõtjatest oma tooted suunanud välismaistele turgudele. Kui seni oli tuntuimaks tegijaks Eesti turul Playtech, siis viimaste aastatega on tema kõrvale kerkinud ka üle 100 miljoni kasutaja kogunud Creative Mobile.

Rahvusvaheline mänguarendajate ühendus (International Game Developers Association, IGDA) on mittetulundusühendus, mis on pühendatud mänguarendajate karjääri ja elukvaliteedi edendamisele ühendades liikmed omavahel ning esindades mänguarendajaid laiemalt. Täpsem info www.igda.org

Aprilli alguses asutas käputäis Eesti ettevõtjaid rahvusvahelise mänguarendajate ühenduse Eesti haru. Organisatsiooni eesmärgiks on toetada Eesti mänguvaldkonna arengut eelkõige ühiste ürituste korraldamisega.

Ühtse katusorganisatsiooni eesmärgiks on arendada Eesti mängumaastikku ja soodustada kohalike ettevõtete teket. Esimeste tegevustena on paika pandud ühiste ürituste, seminaride ja koolituste korraldamine ning Eestit väisavate välisekspertide jagamine mänguvaldkonna tegijate vahel.

IGDA Eesti asutamisega tekib Eestisse keskne koht valdkonna ettevõtete koondumiseks ja üksteise toetamiseks. Alustavad ettevõtted saavad koha, kus olemasolevate tegijatega kontakti luua: “Soome IGDA poolt Helsinkis kord kuus korraldatavad õhtused üritused on saanud nii populaarseks, et korraldajad pidid toimumise koha suurema vastu vahetama”, tõi IGDA mõju näitena välja Kadri Ugand, üks IGDA Eesti eestvedajatest ja mängukiirendi GameFounders kaasasutaja.

Eestis on hetkel tegutsemas paarkümmend mänguvaldkonna ettevõtet, kes annavad tööd üle pooletuhandele inimesele. Võrdluseks võib siinkohal tuua suure mängutööstusega Soome, kus tegutseb üle 150 mänguettevõtja ning kelle mänge võib leida USA mänguedetabelite tipus.

Mängutööstus on oma loomult ekspordile suunatud ja nii on ka enamus Eesti mänguettvõtjatest oma tooted suunanud välismaistele turgudele. Kui seni oli tuntuimaks tegijaks Eesti turul Playtech, siis viimaste aastatega on tema kõrvale kerkinud ka üle 100 miljoni kasutaja kogunud Creative Mobile.

Pakkujaks olemine tähendab, et nüüdsest on kõikidel võimalik kasutuskogemusdisaini (UX) teenuseid hankida ning seeläbi oma tooteid ja teenuseid senisest märksa kiiremini arendada, kasutades selleks EASi innovatsiooniosaku toetust.

„Meie juures on käinud mitmed väikefirmad, kes soovivad uut toodet arendama hakata, kuid kellel pole selleks vajalikke finantse. Meie tunnihind on disainifirmadega võrreldes küll mõnevõrra mõistlikum, kuid UX disaini projektid on tihtipeale ajamahukad ja väga intentsiivsed.

Toetuse saamise protsess on küllaltki sirgjooneline. Toetuse soovija valib endale sobiva teenusepakkuja välja, esitab vastavad dokumendid EAS`i, ning sobivuse korral eraldab EAS teenuste eest tasumiseks innovatsiooniosaku nime kandva toetuse, mis on üksiktaotlejale 4000 ning ühistaotlejale kuni 16 000 eurot.

Muidugi võib meie juurde pöörduda ka siis, kui toetuse küsimine alles ideetasandil on, “ mainis ettevõtte turundusjuht Marko Nemberg.

Trinidad Consulting alustas tegevust 2007. aasta lõpus ning meeskonnas töötab hetkel 15 inimest. Firma keskendub oma tegevuses peamiselt kasututuskogemuse (UX) disainile ning süsteemi- ja ligipääsetavuse analüüsile.

EAS`i innovatsiooniosaku ja selle taotlemisprotsessi kohta saab rohkem lugeda aadressilt http://bit.ly/IntayW

Lisainfo:

Marko Nemberg
Turundusjuht, interaktsioonidisainer
GSM: +372 580 43 140 | Skype: marko_nemberg
Trinidad Consulting OÜ | Teaduspargi 8, 12618 Tallinn, Eesti
Veeb: www.trinidad.ee | Blogi: www.trinidad.ee/blog

Disainiteenuste pakkujaks olemine tähendab, et nüüdsest on kõikidel võimalik kasutuskogemusdisaini (UX) teenuseid läbi EASi innovatsiooniosaku programmi hankida ning seeläbi oma tooteid ja teenuseid senisest märksa kiiremini arendada.

„Meie kontoris on käinud mitmed väikefirmad, kes soovivad uut toodet arendama hakata, kuid kellel pole selleks vajalikke finantse. Meie tunnihind on disainifirmadega võrreldes küll mõnevõrra mõistlikum, kuid UX disaini projektid on tihtipeale ajamahukad ja väga intentsiivsed.

Siinkohal tulebki appi EASi innovatsiooniosaku toetus, mlle saamise protsess on küllaltki sirgjooneline. Toetuse soovija valib endale sobiva teenusepakkuja välja, esitab vastavad dokumendid EAS`i, ning sobivuse korral eraldab EAS teenuste eest tasumiseks innovatsiooniosaku nime kandva toetuse, mis on üksiktaotlejale 4000 ning ühistaotlejale kuni 16 000 eurot.

Muidugi võib meie juurde pöörduda ka siis, kui toetuse küsimine alles ideetasandil on, “ mainis ettevõtte turundusjuht Marko Nemberg.

Trinidad Consulting alustas tegevust 2007. aasta lõpus ning meeskonnas töötab hetkel 15 inimest. Firma keskendub oma tegevuses peamiselt kasututuskogemuse (UX) disainile ning süsteemi- ja ligipääsetavuse analüüsile.

EAS`i innovatsiooniosaku ja selle taotlemisprotsessi kohta saab rohkem lugeda aadressilt http://bit.ly/IntayW

Lisainfo:

Marko Nemberg
Turundusjuht, interaktsioonidisainer
GSM: +372 580 43 140 | Skype: marko_nemberg
Trinidad Consulting OÜ | Teaduspargi 8, 12618 Tallinn, Eesti
Veeb: www.trinidad.ee | Blogi: www.trinidad.ee/blog

IKT ekspertidele tutvustasid oma tooteid mobiiltelefoni kaudu lukustatav jalgrattaparkla BIKEEP, innovaatiline juhtmeta veelekke sensor EWG-tech, mootorratturide sõitu mugavamaks ja turvalisemaks muutev BikeSense ning keeleõppeprogramm Language Accelerator, mis võimaldab võõrkeele omandada 200 tunniga.

ITL-i liikmesettevõtete ja organisatsioonide esindajad tutvusid osalevate idufirmade toodetega, andsid neile oma valdkonnast tulenevalt praktilisi nõuandeid ja soovitusi toote arendamiseks, ärimudeli tõhustamiseks, koostööpartnerite leidmiseks ning toote kaudu mõne ühiskonnas laialt levinud probleemi leevendamiseks.

Osalejate hinnangul kujunes ettevõtmine kordaläinuks ning sarnased ühisüritused ITL-i liikmete ja start-up kogukonna vahel peaksid muutuma regulaarseteks.

Üritus korraldatai Eesti IKT klaster II projekti raames, Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastusel.

4. aprillil pühendas Tehnopoli Startup Inkubaator terve päeva rohetehnoloogiale – täpsemalt viidi siinsed valdkonna startup ettevõtted kokku rahvusvaheliste ekspertidega, testiti ärimudeleid, kuulati edulugusid ning arutati koostöövõimalusi.

Päeva raames said Eesti startup ettevõtted üks-ühele kohtuda rahvusvaheliste ekspertidega keskkonna- ja rohetehnoloogiate vallas. Oma kogemuste ja nõuga olid abiks Lassi Noponen, (Cleantech Invest), Dag Sandås (The Switch), Nina Harjula (Cleantech Lahti, Soome Rohetehnoloogiate klaster), Magnus Agerström (Cleantech Scandinavia), Harald Olderheim (Contango Capital) ja Andre Lindvest (4E Tehnoinvest).

Lisaks kohtumistele toimusid ka arutelupaneel, mis keskendus eelkõige globaalsete rohetehnoloogiaettevõtete kogemuste vahendamisele ja praktilistele nõuannetele Eesti sektorile.  

Tervisetehnoloogia päeva ühe peaesineja, enam kui 10 aastat keskkonnatehnoloogia vallas ettevõtja ja investorina tegutsenud Lassi Noponen pidas Eesti startup maastikul väga silmapaistvaks suurt teotahet.

„Startup ettevõtted vajavad eelkõige õnne, et edukaks saada. Seetõttu ongi oluline pidevalt proovida, uusi asju turule tuua ja ärimudelit ümber mängida. Eestis ei ole küll hetkel rohe- ja keskkonnatehnoloogia vallas suuri edulugusid, kuid ettevõtetega kohtudes sai selgeks, et need tekkivad üsna varsti. Ettevõtetel on tahtmist, julgust ja pealehakkamist,“ ütles Lassi Noponen.

Vaata pilte Tehnopoli Facebooki lehelt.

Tallinna Teaduspark Tehnopol ühines IKT teadusparkide võrgustikuga, mis aitab parkides tegutsevatel IKT valdkonna ettevõtetel hõlpsamini piiriülest tegevust alustada.

IKT teadusparkide võrgustikku kuulub täna 9 liikmeparki, mis on fookuse seadnud IKT valdkonna ettevõtete arengu hoogustamisele. Nii on juba täna huvitatud ettevõtetel võimalik partnereid leida, esmast turuinfot saada või siseneda kuluefektiivsemalt riikidesse nagu Luxembourg, Botswana, Venemaa, Austria, Brasiilia, Türgi ja Tšehhi.

Lisainformatsiooni liikmeparkide ja GoGlobal projekti kohta leiate aadressilt www.ictparks.net. Juhul kui soovite võrgustiku abil koostööd alustada, palume ühendust võtta Tehnopoli äriarendusüksusega aadressil teenused at tehnopol dot ee.

Click & Grow, nutikate lillepottide tootja esitleb täna ühisrahastusplatvormi Kickstarter kaudu oma uut toodet. Nutikas köögiaed (Smart Herb Garden) on kõrgtehnoloogiline kasvukeskkond, mis võimaldab imelihtsasti kastavada kolme taime korraga.

Ettevõtte asutaja Mattias Lepp: "Nutikas köögiaed (Smart Herb Garden) võtab arvesse kahte asja, mida praeguse toote arendamise käigus õppinud oleme: et paljud tahavad korraga kasvatada rohkem kui ühte taime ja et linnakorteris jääb taimede kasvuks sageli valgust väheseks. Nutikas köögiaias on sisseehitatud valgusallikas ning see teeb kolme taime kodus kasvatamise ülilihtsaks - kogu töö teeb ära meie tehnoloogia."

Click & Grow tehnoloogia keskmeks on nanotehnoloogiline kasvukeskkond, mis garanteerib taimejuurtele optimaalse koguse hapnikku, toitaineid ja vett. On ka teisi tehnoloogiaid, mis seda eesmärki teenivad, aga Click & Grow välja töötatu on kodutingimustes lihtsaim kasutada, samuti on sellel märgatav hinnaeelis. Koostöös juhtivate LED valgustite tootjatega on Click & Grow välja töötanud ka valgusti, mis on on laste silmadele ohutu ja mille valgus tundub loomulik.

Toote jaehinnaks plaanib ettevõte 79$ (umbes 60€), aga Kickstarteri kaudu tellides on hinnaks vaid 39$-75$ sõltuvalt toote värvist. Ning esimesed 100 Kickstarteri kaudu toetajat maksavad ürdiaia eest vaid 29$. Hindadele lisanduvad postikulud, ja esimese partii kohaletoimetamine on planeeritud septembris.

Nutika köögiaiaga on kaasas basiilika, tüümiani ja melissi seemnekassetid. Hiljem saab juurde osta ka täiendavaid seemnekassette erinevatele ürtidele, lehtsalatile, kirsstomatile, tšilli-piprale ja isegi maasikatele.

Mattias Lepp "Meie uus toode on samm lähemale sellele, et igaüks saab endale jätkusuutlikult maitsetaimi või koguni toitu kasvatada. Seejuures ei oleks me selleni jõudnud ilma koduturu toetuseta. Kuigi enamiku toodetest müüme USAs, on meie töötajad, testijad, aktiivseimad tagasiside andjad ja suurimad fännid Eestis ning loodan, et see on nii ka edaspidi."

Kickstarter on maailma suurim ühisrahastusplatvorm, kus innovaatilised tooted, filmid ja projektid fännide abiga teoks saavad. Vaata lisaks Click & Grow nutika köögiaia Kickstarteri lehte. 

* 1. aprilliks on Click & Grow Kickstarteri toel kogunud üle 150 000 dollari.

Tallinna Teaduspargi Tehnopol nõukogu valis teaduspargi uueks juhiks Jaak Raie. Raie on eelnevalt olnud Tallinna linna spordi- ja noorsooameti juhataja ning Eesti Rahvusringhäälingu juhatuse liige.

Jaak Raie vahetab välja kuus aastat Teadusparki juhtinud juhatuse liikmed Alar Tamkivi ja Pirko Konsa.

Tallinna Teaduspargi Tehnopol nõukogu hindab kõrgelt senise juhatuse tööd, mis viis Teaduspargi uuele tasemele.

„Tehnopolist on tänaseks saanud ettevõtlust ja teadust ühendav linnak. Uuelt juhilt ootame ennekõike tänavu veebruaris nõukogu poolt kinnitatud strateegia elluviimist ja värsket pilku Tehnopoli arengu kiirendamisel,“ ütles nõukogu esinaine Tea Varrak. 

„Riigi, Tallinna linna ja Tallinna Tehnikaülikooliga tahame muuta Tehnopoli tõmbekeskuseks tugevatele Eesti ja rahvusvahelistele tehnoloogiaettevõtetele ning investeeringutele. Koostöös pakub linnak ettevõtetele tuge nii teenuste kui kinnisvara näol,“ lisas Varrak.

Jaak Raie alustab uuel ametikohal käesoleva aasta aprillis.

Tallinna Teaduspark Tehnopol on teadus- ja ärilinnak, mis on asutatud 2003. aastal Eesti Vabariigi, Tallinna linna ja Tallinna Tehnikaülikooli poolt. Teaduspargis tegutseb täna enam kui 150 alustavat ja kasvavat tehnoloogiaettevõtet, kellele pakutakse sobivaid üüripindasid, äriarendusteenuseid, ekspertide tuge ja tihedaid koostöövõimalusi ülikoolide ning rahvusvaheliste võrgustikega.

UX Fellowsiga liitumine tähendab, et nüüdsest on võimalik kasutatavuse uuringuid teha praktiliselt kõikides riikides üle maailma, mis omakorda võimaldab Eesti ettevõtetel saada oma toodete või teenuste kohta kiiret ja usaldusväärset tagasisidet otse sihtturult.

„Seni oligi Eesti IT toodete eksporti pidurdamas vähene sihtturu tundmine ning ideede testimisvõimaluste puudumine. Ideede valideerimine tähendas veel hiljuti sihtturule minemist ja reaalsete inimestega suhtlemist, mida omakorda raskendas võõra kultuuri mittetundmine. Kuna riigid on väga erinevad, siis võivad ka veebilehtede, infosüsteemide ja tarkvara kasutamisharjumused ja -mustrid väga tugevalt erineda“, mainis ettevõtte tegevjuht Ander Tenno.

„UX Fellows annab võimaluse teha põhjalikke kasutajauuringuid ja testida uusi süsteeme Eestist lahkumata. Kui mõnel Eesti ettevõttel on kavas näiteks Brasiilias uut veebiportaali käima lükata, siis saame koostada lähteülesande Eestis ja kaasata projekti UX Fellowsi Brasiilia partnereid, kes tunnevad põhjalikult oma kodukultuuri isepärasusi.

Mis veelgi olulisem, kogu protsess on partnerite vahel ühtlustatud, see on kiire ja teenuste kvaliteet kõrge,“ lisas Trinidad Consultingu turundusjuht Marko Nemberg.

Trinidad Consulting alustas tegevust 2007. aasta lõpus ning meeskonnas töötab hetkel 15 inimest. Firma keskendub oma tegevuses peamiselt kasututuskogemuse (UX) disainile ning ka süsteemi- ja ligipääsetavuse analüüsile.

Ettevõtte klientideks on Alma Media Group, Elisa, Nordea (Soome), Cherry Media, EAS, Elion, Päästeamet, Riigi Infosüsteemi Amet, SMIT, Kaitseministeerium, Töötukassa, Fujitsu, Tieto ning mitmed teised. Äripäeva 2012 aasta IT edetabelis saavutas ettevõtte 25nda koha.

Tallinna Teaduspark Tehnopol otsib oma meeskonda IKT ärivaldkonna juhti, kelle ülesandeks on Eesti IKT kogukonna koondamine, sarnaste tehnoloogiliste väljakutsetega ettevõtete kokkuviimine ning koostöö sidumine teaduspargi teenustega.

Lae alla töökuulutus. (pdf, 169 KiB)

Kandidaatide CV-d ja motivatsioonikirja ootame hiljemalt 30. märtsiks 2013 aadressile kulle dot tarnov at tehnopol dot ee.

Prototüüpide loomiseks ellu kutsutud rahastu Prototron kogus kolmandas taotlusvoorus 57 nutikat ideed. Seekordses voorus otsisid meeskonnad lahendusi nii tänavate löökaukude parandamisele kui avanenud elektriturul kasulike otsuste tegemiseks.

Valdkonniti laekus enim taotlusi elektroonika ja mehhaanika (19 taotlust) ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (14 taotlust) valdkondades. Keskkonnatehnoloogia valdkonnas esitati rekordiliselt 10 taotlust.

„Taotlusvoor näitas, et Eestis ei looda uusi tooteid ainult IT valdkonnas ning nutikad ideed tekkivad käsikäes ühiskonnas esinevate probleemidega. Seetõttu paistsid taotluste hulgast silma näiteks lahendused, mis muudaksid kevadiste löökaukude lappimise kiireks ja kuluefektiivseks, aitaksid tarbijatel orienteeruda ja tarkasid otsuseid teha avanenud elektrituru tingimustes või hoopis lühendaksid arstiootejärjekordi telemeditsiini uudsete teenuste abil,“ kommenteeris taotlusi Tehnopoli juhatuse liige Pirko Konsa.

Varasemas kahes voorus on Prototroni eksperdid toetuse vääriliseks hinnanud projekte: Qminder (3 100 eurot) - portatiivne ja nutitelefoniga suhtlev stend, mis aitab inimestel vältida tüütut järjekorras seismist; Shaka (11 640 eurot) - nutitelefoni audioliidesesse ühendatav tuulemõõtmisseade, mis aitab saada täpset ilmastikuinfot; Formula Battery Management System (10 534 eurot) - akupakk ja aku juhtimissüsteem, mida saab efektiisuse tõstmiseks kasutada näiteks elektrisõidukites; Fabulonia (9 560 eurot) - maailma esimene pilvetehnoloogial põhinev 3D printimise tarkvara; Flydog (11 242 eurot) - merekeskkonnast automaatselt andmeid hankiv poi ja seireplatvorm.

„Kolmandas taotlusvoorus esitatud projektid ei jäänud varasemale kahele voorule kvaliteedi osas kuidagi alla. Ükski idee pole kaitstud ebaõnnestumise eest, kuid olen veendunud, et katse-eksitusmeetod on palju kestlikum, kui pseudoteadusliku planeerimise abil teostatavad revolutsioonilised muudatused. Seega on esmaste prototüüpide loomise võimaldamine kindlalt edasiviiv,” ütles Swedbanki ettevõtete panganduse juht Robert Kitt.

Laekunud taotlusi hakkavad hindama eksperdid Priit Alamäe (Webmedia), Pirko Konsa (Tehnopol), Robert Kitt (Swedbank), Yrjö Ojasaar (Publification.com), Andrus Oks (Eesti Arengufond), Jaanus Tamm (Defendec), Almar Proos (Favor) ja Siemon Smid (Tallinna Tehnikaülikool). 16. aprilliks selguvad need projektid, mille elluviimist Prototroni rahastust täies mahus finantseeritakse.

Taotluse esitanud ideede hindamisel ja parimate selgitamisel lähtutakse prototüübi ärilisest potentsiaalist, uudsusest ja teostavast meeskonnast. Piiranguid ei ole seatud taotletavale rahasummale.

Prototron rahastu asutasid Swedbank, Tallinna Teaduspark Tehnopol ja Tallinna Tehnikaülikool. Kolmel järjestikusel aastal toetatakse uusi nutikaid ideid 120 000 euro ulatuses. www.prototron.ee

Tehnopoli tervisetehnoloogia kiirendiprogrammist hoogu saanud Eesti ettevõtted Cognuse ja LabToWellness valiti Euroopa parima e-tervise ettevõtet selgitava konkursi finaali. Kokku osales konkursil 200 tervisetehnoloogia ja e-tervise väikest ja keskmise suurusega ettevõtet.

Euroopa tervisetehnoloogia ettevõtetele suunatud konkursil „EU SME eHealth Competition“ raames valitakse igal aastal välja valdkonna parim ettevõte. 13. mail toimuvasse finaali valiti osalema ka Cognuse ja LabToWellness.

Aju taastusravi õppeprogramme arendav Cognuse ja laboritulemuste visualiseerimise lahendust pakkuv LabToWellness alustasid tänavu veebruaris Tehnopoli tervisetehnoloogia ettevõtetele suunatud kiirendiprogrammis, kus ettevõtete kiiret arengut võimendatakse maailma tippkompetentsi käe all.

Konkursi eesmärk on pakkuda tervistehnoloogia ettevõtetele võimalust arengut hoogustada, andes konkursi raames vajaliku nähtavuse, turundustoe ja ligipääsu investoritele. Loe lisaks „EU SME eHealth Competition“ veebilehelt.

Möödunud nädalal toimus Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu (ITL) algatusel koostöös „Tagasi Kooli“ tiimiga fookusnädal „Reaalainetega edukaks“, mil koolidesse üle Eesti suundus enam kui 100 IKT valdkonnas töötavat inimest. Algatuse eesmärgiks oli ärgitada noori reaalaineid õppima ning näidata läbi isikliku kogemuse jagamise täppisteaduste seotust igapäevaelu ja karjääriga.

Kokku anti fookusnädala jooksul ligi 200 ainetundi. „Heameel on tõdeda, et  ettevõtjad algatusega nii hästi kaasa tulid,“ tunneb rõõmu algatuse eestvedaja, ITL projektijuht Doris Põld. Kokku oli külalisõpetajaid pea 60-st  IKT valdkonna ettevõttest.

Peamiselt asendasid külalisõpetajad reaalainete, aga ka klassijuhataja ja ühiskonnaõpetuse tunde. Teemad olid peamiselt seotud tehnoloogia arenguga Eestis ja maailmas, aga ka robootika ja leiutamise valdkonnast.

Andres Lilleste, Itella: „Rääkisin ID-kaardist, Mobiil-ID-st ja lisasin juurde meie ettevõtte teenuste põhitõed. Isiklik arvamus on, et noortele pakkus huvi ja nende jaoks oli täiesti uus teema Mobiil-ID. ID-kaarti teatakse, kuid sellises vanuses ei kasutata veel aktiivselt.“ Katrin Charles IBM-st jätkab:“ Jagasin noortele videona IBM „Hullu teadlase“ põhisõnumit, mis oligi selline, et praegu on parim aeg olla nohik! Ja näitasin lastele ka tema CVd, mis pani neid ohkama, et 4 lk täispikitud teadussaavutusi on päris hirmutav....40 patenti tema nimel jne. Lisaks tegin lastega alguses nn "aju poolkerade tasakaalustamise" harjutust näppudel. Tunni andmine oli kindlasti väga huvitav ja värskendav kogemus mulle endale “.

Paljudele oli see esimene kord õpetajana klassi ette astuda ning teema 45 minutisse mahutada osutus parajaks väljakutseks. Muljed uudsest kogemusest on aga positiivsed. „Minu esimene külalistund andis mulle küll tohutu positiivse emotsiooni,“ on Sertifitseerimiskeskuse töötaja Liisa Lukin kogetuga rahul. „See on väga super tunne, kui sa mingi hetk saad aru, et sinu jutt on pannud lapsed ideid pakkuma, kaasa mõtlema ja sinu mõtet edasi arendama,“ jätkas Lukin. Henn Sarv IT Koolitusest jagab kogemust: „Omalt poolt võin öelda, et ettevalmistus selliseks tunniks on palju raskem kui mõnekski igapäevaseks töötunniks (annan ka igapäevaselt „koolitunde“) – vastutus ja sisu, mis peab mahtuma selle lühikese hetke sisse nõuab päris põhjalikku läbimõtlemist.“

Fookusnädala kulminatsioonina toimus 15.-16. märtsil 14 põhi- ja 27 külalisena osalenud avatud noortekeskuses suursündmus IT ÖÖ, mil üle 400 noore mõtles kaasa ning teostas plakati, esitluse või videona loovlahendused teemal „Miks IT eriala on parim valik?“.  Valminud töödega saab tutvuda aadressil www.startit.ee ja www.facebook.com/startit.ee.

Mitmete koolidega on kokkulepped tunni andmise osas ka nädalaväliselt ning õpetajad saavad www.tagasikooli.ee vahendusel külalisõpetajaid tundidesse kutsuda ka edaspidi. Samuti jätkatakse IKT teemal koolikülastustega.  „Peame väga vajalikuks järjepidevalt jätkata koostöös oma liikmetega IKT valdkonna alase teadlikkuse tõstmist noorte seas, IT on täna järjest enam kõikides eluvaldkondades, see tähendab, et tulevikus vajab noor sellega seotud oskusi igaljuhul“ kommenteeris edasisi plaane ITL projektijuht Doris Põld.

„Reaalainetega edukaks“ nädala ja IT ÖÖ eesmärgiks oli tõsta noorte teadlikkust IKT valdkonnast: näidata noortele, et tänapäeval on IT kõikjal ning juhendada kätte kohad, kust saada rohkem infot IKT valdkonna kohta. Samuti räägiti reaalainetega seotud karjäärivõimalustest. Projekti tegevusi viiakse ellu „Eesti info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kõrghariduse ning teadus- ja arendustegevuse riikliku programmi 2011-2015 (IKTP) rakendusprogrammi“ raames. Algatuste elluviimist toetab Euroopa Regionaalarengu Fond. „Tagasi kooli“ eesmärk on aidata kaasa koolide ja ülejäänud ühiskonna koostöö suurenemisele.

Vaata lisa: www.itl.ee, www.startit.ee  ja www.tagasikooli.ee.

GameFounders laiendas haaret ja tõi Eestisse mänge arendama teiste seas ettevõtted Indiast ja Makedooniast. Mai lõpuni Eestis elavate meeskondade jaoks on aga hoopis Eesti eksootika.

Euroopa esimene mängudele spetsialiseerunud ärikiirendi GameFounders startis 4. märtsil teistkordselt koos 8 uue meeskonnaga viiest eri riigist. Kolme kuu jooksul tulevad ettevõtteid abistama erinevad mängusektori tegijad arendajatest investoriteni. Esimese kahe nädala jooksul on meeskonnad kohtunud juba 24 mentoriga ning sama tempoga jätkub programm mai lõpuni. Pingeline töö päädib demopäevadega nii Tallinnas, Malmös, Londonis kui ka ookeani taga San Franciscos, kuhu on oodatud investorid, kirjastajad, ajakirjanikud ja mänguarendajad.

Kolme kuu jooksul Tallinnas elavad ja töötavad noored ettevõtjad on oma uue kodulinnaga väga rahul. EMT pakub meeskondadele tasuta kõnesid, Tallinna linn tasuta ühistransporti, Tehnopoli inkubaatorihoones asuv kontor on kaasaegne ja mugav, pea kõik kohad on kaetud traadita internetiga ning mis kõige olulisem- maas on lumi, mida osad meeskonnad nägid esimest korda elus. https://www.youtube.com/watch?v=3qO5G6SWAmc

Eestis veedetud aeg ei saa olema lust ja lillepidu, kuna ettevõtetelt oodatakse vähemalt sama häid tulemusi, kui eelmise aasta sügisel Eestis viibinud arendajatelt. Viimastest on pooled jõudnud lepinguni investorite või kirjastajatega. “GameFounders, aasta alustaja 2012 auhinna saanud Creative Mobile ja erinevad indiemängude arendajate saavutused on elavdanud Eesti mängusektorit oluliselt,” ütles EAS juhatuse liige Krõõt Kilvet.

GameFounders on esimene Euroopas asuv ärikiirendi, mis tegeleb ainult mänguvaldkonna ettevõtjatega. Kiirendi, mida rahastab EAS Startup Estonia programm, pakub alustavatele ettevõtjatele algkapitali kõrval ka tipptasemel mentoreid, partnerluskokkuleppeid ja ligipääsu ülemaailmsele kontaktvõrgustikule. EAS Startup Estonia programm on ellu kutsutud selleks, et tugevdada ja arendada idufirmade ökosüsteemi Eestis. Programmitegevuste käigus luuakse idufirmadele uusi võimalusi kohapeal areneda ja võimalusi kiireks rahvusvahelistumiseks läbi kommertsialiseerimisprotsesside. Startup Estonia programmi kaasrahastatakse Euroopa Regionaalarengu fondist.

15.-16. märtsil 2013 toimub juba kolmandat aastat järjest IT ÖÖ, mil noored kogunevad noortekeskustesse üle Eesti, et üheskoos vabas õhkkonnas rääkida kaasa teemadel noored ja IT. Sel aastal arutletakse, MIKS IT ERIALA ON PARIM VALIK. Mõttetalgute tulemusena valmivad lahedad IT valdkonda reklaamivad videod, plakatid ja raadioreklaamid. Valmivad tööd lähevad üles StartIT Facebooki ja IT Kolledž valib välja parima töö, hakates seda kasutama oma enda reklaamimisel.

IT ÖÖ 2013 toimub 14 noortekeskuses üle Eesti, lisaks osalevad külalistena 27 keskuse noored (osalevad keskused on näha aadressil http://startit.ee/it-oo-2013). IT ÖÖ sündmusi on võimalik otsepildis jälgida  www.startit.ee ning www.ank.ee lehtede kaudu ja kuulata Keila Noortekeskuse raadio www.keilanoortekeskus.ee/kraadio vahendusel. Tegevuste elluviimisel osalevad lisaks noortele ja noortekeskustele ka IT valdkonna tudengid ja IKT ettevõtete esindajad.

IT öö on noortele mõeldud suursündmus, mis toimub korraga ja ühtemoodi üle Eesti noorte kodukohas. Tegemist on meeskonnatöö üritusega, kus ühtsed noortegrupid mõtlevad ideed välja nullist teostuseni. Lõpptulemusena valmivad noorte ideedest multimeedialise lahendusega tööd, mis pannakse üles StartIT Facebook’i ja noortekeskuste Facebook’i lehtedele.

IT ÖÖ eesmärgiks on äratada noortes huvi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna vastu, näidata seoseid teiste valdkondadega ja praktikaga ning kummutada levinud stereotüüpe IT spetsialistidest.

„Tänapäeval on IT kõikjal meie ümber,“ kinnitab ITL president Enn Saar, kes täna 18.30 ütleb IT ÖÖ avasõnad. Saar lisab: „Me liigume järjest enam sinnapoole kus ükski valdkond ei toimi enam ilma IT-ta. Täna on headeks näideteks pangandus, haridus, paljud tootmisprotsessid. Eesti IT sektori näiliselt rahuliku pinna all keeb tegelikkuses elu, mis on väga põnev, pidevalt muutuv ja palju väljakutseid pakkuv. See tähendab, et IT on valdkond, mis areneb tohutu kiirusega, kus on alati töökohti, kuhu oodatakse alati asjalikke noori tegijaid.“

Ettevõtmise eestvedajateks on Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) koostöös MTÜ Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendusega. IT ÖÖ elluviimist toetab IKTP programmi kaudu Euroopa Regionaalarengu Fond. Lisainfo www.startit.ee ja www.ank.ee.

GameFounders kiirendiprogrammi teine tsükkel on kestnud juba 2 nädalat ja Tehnopoli Startup Inkubaatoris toimetab 8 väga erinevat ja põnevat mängu-startup´i. Selleks, et meeskondade 3-kuuline kasvutsükkel maksimaalselt tulemuslikuks muuta, otsivad paljud neist oma meeskonnale täiendust.

Tegemist on erinevate meeskondadega, kuid enamus on oma mänge arendanud juba enne kiirendiprogrammi päris pikalt. Paljudel neist on esimesed tooted juba ka turule toodud.

Praegu otsivad meeskonnad oma meeskondadesse Eestis oleku ajaks ja miks mitte ka kauemaks erinevaid abilisi. Vaja läheb nii tarkvaraarendajaid, disainereid kui turudusproffe.

Kõikidel huvilistele avaneb võimalus osaleda GameFoundersi programmis, kohtuda paljude mentoritega ning saada osa seminaridest. Asukoht Tallinnas ei ole alati tingimata nõutav.

Täpsem info meeskondade vajadustest leiate siit.

Täna lõpetavad telekommunikatsiooniettevõtted Streamtainment Systems ja InkSpin1 edukalt Startup Inkubaatori kasvuprogrammi. Programmi raames arendasid ettevõtted oma tooteid, kinnitasid ärimudeli, panid kokku meeskonna, leidsid esimesed kliendid ning on nüüd valmis globaalsele turule sisenema.

Streamtainment Systems loob televiisoritele rakendusi, mis toovad telekapuldi ja digiboksi vahendusel kasutajani sotsiaalvõrgustikud, mängud, videokõned, multimeediarakendused jpm. InkSpin1 pakub võrguoperaatoritele ja seadmetootjatele tarkvara, mis võimaldab lisada videokõnede funktsionaalsuse sisuliselt kõikidele võrgu ja televiisoriga ühendatud seadmetesse.

„Inkubaatori programmi edukat lõppu tähistavad ennekõike tugev meeskond, testitud ärimudel, investeeringu kaasamine ja sisenemine eksportturgudele. Mõlemad ettevõtted on need tingimused täitnud. Selliseid edulugusid ootame inkubaatorist 2-3 aastas. Arvestades, et telekommunikatsiooni turul läbi löömiseks on vaja väga tugevat kompetentsi ning aega, oleme Streamtainment Systemsi ja Inkspin1-e üle väga uhked,“ ütles Tallinna Teaduspargi Tehnopol juhatuse liige Pirko Konsa.

„Inkspin1 toob esmakordselt avalikkuse ette Vispel videokõnede tooteperekonna, mis aitab võrguoperaatoritel ja seadmetootjatel ise tarkvara arendamata lisada videokõned oma toodetesse. Mitmeaastase arenduse tulemusena loodame veel sel aastal välja kuulutada esimesed meie tarkvara sisaldavad tooted. Inkubaator on arendusperioodi jooksul aidanud meid nii kontaktide kui nõuannetega ning pakkunud keskkonda, kus väikeettevõte tunneb end hästi ja ei raiska liigpalju võhma olmemuredele,“ ütles InkSpin1 tegevjuht Urmet Jänes

Streamtainment Systemsi tegevjuht Raido Pikkar hindab eelkõige inkubaatorist saadud kogemusi ja kontakte. „Tehnopoli Startup Inkubaatori kontaktvõrgustik ning teised sarnases staadiumis olevad tehnoloogiaettevõtted, kellega on meil igapäevaselt olnud võimalik suhelda andsid ettevõtte kasvule hoogu juurde,“ ütles Pikkar.

Tehnopoli Startup Inkubaator aitab tehnoloogiaettevõtete ideed teoks teha. Inkubaatoris tegutseb 20 tehnoloogiapõhist startup ettevõtet, keda nõustab 28 mentorit. Ettevõtetele pakutakse üks-ühele intensiivset nõustamisprogrammi, ligipääsu kontaktivõrgustikele (äriinglid, investorid, partnerid), tuge klientide ja partnerite leidmisel välisriikidest ning sisustatud kontori- ja koostööruume. Viimati väljus inkubaatori programmist edukalt tarkasid sensorvõrgustikke arendav ettevõte Defendec.

15.-16. märtsil 2013 toimub juba kolmandat aastat järjest IT ÖÖ, mil noored kogunevad noortekeskustesse üle Eesti, et üheskoos vabas õhkkonnas rääkida kaasa teemadel noored ja IT. Sel aastal arutletakse, MIKS IT ERIALA ON PARIM VALIK. Mõttetalgute tulemusena valmivad lahedad IT valdkonda reklaamivad videod, plakatid ja raadioreklaamid. Valmivad tööd lähevad üles StartIT Facebooki ja IT Kolledž valib välja parima töö, hakates seda kasutama oma enda reklaamimisel.

IT ÖÖ 2013 toimub 14 noortekeskuses üle Eesti, lisaks osalevad külalistena 27 keskuse noored (osalevad keskused on näha aadressil http://startit.ee/it-oo-2013). IT ÖÖ sündmusi on võimalik otsepildis jälgida  www.startit.ee ning www.ank.ee lehtede kaudu ja kuulata Keila Noortekeskuse raadio www.keilanoortekeskus.ee/kraadio vahendusel. Tegevuste elluviimisel osalevad lisaks noortele ja noortekeskustele ka IT valdkonna tudengid ja IKT ettevõtete esindajad.

IT öö on noortele mõeldud suursündmus, mis toimub korraga ja ühtemoodi üle Eesti noorte kodukohas. Tegemist on meeskonnatöö üritusega, kus ühtsed noortegrupid mõtlevad ideed välja nullist teostuseni. Lõpptulemusena valmivad noorte ideedest multimeedialise lahendusega tööd, mis pannakse üles StartIT Facebook’i ja noortekeskuste Facebook’i lehtedele.

IT ÖÖ eesmärgiks on äratada noortes huvi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna vastu, näidata seoseid teiste valdkondadega ja praktikaga ning kummutada levinud stereotüüpe IT spetsialistidest.

„Tänapäeval on IT kõikjal meie ümber,“ kinnitab ITL president Enn Saar, kes täna 18.30 ütleb IT ÖÖ avasõnad. Saar lisab: „Me liigume järjest enam sinnapoole kus ükski valdkond ei toimi enam ilma IT-ta. Täna on headeks näideteks pangandus, haridus, paljud tootmisprotsessid. Eesti IT sektori näiliselt rahuliku pinna all keeb tegelikkuses elu, mis on väga põnev, pidevalt muutuv ja palju väljakutseid pakkuv. See tähendab, et IT on valdkond, mis areneb tohutu kiirusega, kus on alati töökohti, kuhu oodatakse alati asjalikke noori tegijaid.“

Ettevõtmise eestvedajateks on Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) koostöös MTÜ Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendusega. IT ÖÖ elluviimist toetab IKTP programmi kaudu Euroopa Regionaalarengu Fond. Lisainfo www.startit.ee ja www.ank.ee.

Teisipäeval, 12. märtsil lõpetavad Streamtainment Systems ja InkSpin1 edukalt Startup Inkubaatori kasvuprogrammi. Programmi raames arendasid ettevõtted oma tooteid, kinnitasid ärimudeli, panid kokku meeskonna, leidsid esimesed kliendid ning on nüüd valmis globaalsele turule sisenema.

Olete oodatud homme, 12. märtsil kell 10.00-11.00 Tehnopoli Startup Inkubaatorisse (aadressil Mäealuse 2/1, II korrus), et tutvuda nende ettevõtete inimeste ja tegevustega, vaadata toodete demosid ning teada saada, kuidas inkubaator ettevõtete kasvule on kaasa aidanud.

Kava:

10.00 kogunemine
10.15 ettevõtete tunnustamine (Pirko Konsa, Tallinna Teaduspark Tehnopol juhatuse liige)
10.20 vestlusring ettevõtetega (Raido Pikkar, Streamtainment Systems; Urmet Jänes, InkSpin1)
10.45 networking

InkSpin1 pakub võrguoperaatoritele ja seadmetootjatele tarkvara, mis võimaldab lisada videokõnede tegemise funktsionaalsuse sisuliselt kõikidele võrgu ja televiisoriga ühendatud elektroonikaseadmetele.

Streamtainment Systems loob televiisoritele rakendusi, mis toovad telekapuldi ja digiboksi vahendusel kasutajani sotsiaalvõrgustikud, mängud, videokõned, multimeediarakendused jpm.

Nädalavahetusega lõppenud Göteborgi sise-EM’i areeni valmistaja, peamiselt spordirajatiste ehitamise ja rekonstrueerimisega tegelev Eesti ettevõte Kanstet OÜ avas Paldiskis PAKRI Teadus- ja Tööstuspargile kuuluvas 5000 m² suuruses hoonekompleksis uue tootmisliini.

Kanstet OÜ juhatuse liikme Valeri Bukrejevi sõnul on EM-i korraldajate poolne tagasiside nende ettevõtte toodangule olnud väga positiivne.  „Rahvusvahelise kergejõustikuliidu IAAF-i tunnustus annab meile kinnitust, et oleme õigel teel,” ütles Bukrejev. “Oma edasiseks arenguks uute ja innovaatiliste lahenduste väljatöötamisel vajame tugevat partnerit ning PAKRI Teadus- ja Tööstuspark suudab meile selleks pakkuda nii vastavaid teenuseid kui ka vajalikku taristut,” lisas ta.

PAKRI Teadus- ja Tööstuspargi tegevjuhi Enn Laansoo, Jr. sõnul on Kanstet OÜ valmistanud erinevaid spordirajatisi üle maailma juba viimased 20 aastat ning ettevõtte plaanid oma tehnoloogiate arendusteks on PAKRI Teadus- ja Tööstuspargi jaoks väga atraktiivsed. „Usume, et koostöös Tallinna Teaduspargiga Tehnopol ning Tallinna Tehnikaülikooliga suudame Kanstetile pakkuda parimat kaasaegse ärikeskkonna ja teadustöö sünergiat,” ütles Laansoo.

Kanstet OÜ asutati aastal 1992 Tallinnas grupi kergejõustiklaste ühistööna, kes olid üheaegselt Eesti Olümpiakoondise liikmed. Tänaseks on ettevõttest saanud üks suurimaid spordiareenide valmistajaid kogu maailmas. Kanstet on ainuke ettevõtte Baltimaades kes omab spordiareenide sünteetilise kattematerjali valmistamiseks IAAF Product Certificate`i tunnistust. Ettevõte on teostanud töid Eestis, Rootsis, Lätis, Leedus, Ukrainas, Hispaanias, Iraagis, Indias, Iisraelis, Venemaal ja Nigeerias.

PAKRI Teadus- ja Tööstuspargi (PAKRI) kontseptsioon töötati välja aastal 2007 ning on „Harjumaa Arengustrateegia aastani 2025“ üks prioriteetseid projekte, mis on kavandatud ligi 60 hektari suurusele alale Paldiskis. PAKRI pakub taastuvenergeetika, nn „targa energiavõrgu“, hoonete energiatõhususe ja energia salvestamise sektoritega seotud ettevõtetele vajalikku taristut ja teenuseid, toetamaks läbi loodava sünergia ettevõtete jätkusuutlikku arengut ja teadustööd.

Paldiski linn on olnud sajandeid atraktiivne sihtkoht investeeringuteks. Väga hea geograafiline asukoht ja loodud taristu annavad linnale märkimisväärsed konkurentsieelised, muutes linna ühe suurima ettevõtluse arengupotentsiaaliga piirkonnaks nii Eestis kui kogu Põhja-Euroopas. Piirkonna arengut toetavad täna juba Paldiskis tegutsevate ettevõtete aktiivne ühistöö ning ettevõtlust soodustav ärikliima.

Täna alustas mänguettevõtete arengut kiirendav Eesti programm Gamefounders teist vooru, milles osaleb 8 meeskonda Itaaliast, Indiast, Saksamaalt, Leedust ja Makedooniast.

„Kiirendiprogrammis osalemiseks avaldas seekord soovi 87 meeskonda enam kui 30-st erinevast riigist. Taotluste tase oli väga kõrge ning selleks, et 8 parimat välja selgitada läks vaja mitut hindamisvooru,“ ütles Gamefounders kiirendi üks eestvedajatest Lauri Antalainen.

Sõelale jäänud meeskonnad kogunesid täna esimest korda Tallinna Teaduspargi Tehnopol Startup Inkubaatoris, kus kolme kuu vältel arendatakse uusi mänge, testitakse ärimudeleid ning kohtutakse juhtivate mentorite ja ekspertidega. Programm lõppeb investoresitlustega, mis toimuvad Tallinnas, San Franciscos, Nordic Game konverentsil Malmös ja Game Monetization konverentsil Londonis.

„Programmi raames anname meeskondadele praktilist nõu, kuidas toodet arendada, äri üles ehitada ja investoreid kaasata. Parimate teadmiste meeskondadeni viimiseks oleme kaasanud programmi eksperdid ettevõtetest Rovio, iVenture Capital, Microsoft, Facebook, Unity, Grand Cru, W3i, 6waves ja meie oma staarid Creative Mobilest. Kõik mentorid on mobiilirakenduste ja mängude sektoris tegutsenud ning teavad täpselt, kuidas ühest ideest Angry Birds´i laadne hitt arendada,“ ütles Gamefoundersi asutaja Kadri Ugand. 

Lisaks mentorkohtumistele ja demopäevadele osalevad meeskonnad Tallinnas toimuval MIT Global Workshop konverentsil, käivad tutvumas Soome mobiilimängu ettevõtetega, osalevad koolitustel ja seminaridel.

Gamefounders kiirendis alustav meeskond SportSquare Games peab kõige väärtuslikumaks programmi käigus saadavaid kontakte ning nõu mentoritelt. „Loome sotsiaalvõrgustikesse mõeldud spordimängude sarja. Peamiseks põhjuseks, miks otsustasime Itaaliast Tallinnaasse kiirendisse tulla on ligipääs kasulikele kontaktidele. Itaalias on meil raske leida eksperte, kes on edukalt mänge või rakendusi kasutajani toonud. Siin saame lühikese ajaga kõikide oluliste inimestega kohtuda,“ ütles SportSquare Games tegevjuht Gabriele Costamagna.

Gamefounders esimene kiirendiprogramm lõppes mullu detsembris. Programmis osalenud kuuest ettevõttest on tänaseks enamus oma mängud edukalt turule toonud ning kolm ettevõtet on kaasanud või kaasamas investeeringut.

Gamefounders on kolmekuuline intensiivne kasvuprogramm mänge või rakendusi arendavale alustavale ettevõttele. Programmi käigus saavad meeskonnad stardikapitali kuni 15 000 eurot, kohtuvad enam kui 70 valdkondliku eksperdiga ning osalevad seminaridel ja koolitustel.
Vaata lisaks: www.gamefounders.com

Tallinna Teadusparki Tehnopol lisandus uus ettevõte Trinidad Consulting. Trinidad Consulting on Eesti suurim kasutuskogemuse (UX) disainile keskenduv ettevõte, mis pakub laia teenustevalikut kasututuskogemuse disaini ja ligipääsetavuse töödest süsteemianalüüsi ning tarkvaraprojektide järelevalveni.

„Meie teenused on suunatud kõikidele, kes soovivad oma senist toodet või infosüsteemi kasutajasõbralikumaks teha ja seeläbi enda müüki tõsta. Samuti kõik, kes soovivad mõnda uut toodet või süsteemi luua ning lisaks suurtele ettevõtetele on eriti oodatud meiega ühendust võtma ka Tehnopoli Inkubaatoris tegutsevad idufirmad," ütles ettevõtte tegevjuht Ander Tenno.

"Meie ettevõte alustas tegevust 2007. aasta lõpus ning meeskonnas töötab hetkel 14 inimest. Lisaks Eestile oleme teinud projekte ka mitmes välisriigis, sh Soomes, Lätis, Leedus, Poolas, Saksamaal, ning Moldaavias,“ lisas Ander Tenno.

„Tehnopoli otsustasime kolida kuna soovime olla oma klientidele ning koostööpartneritele paremini ligipääsetavad ning muidugi on üheks põhjuseks ka ettevõtte kiire kasv. Uues kontoris on ruumi arenemiseks ning koostöös Tehnopoliga on meil kavas ka mitmeid põnevaid koostööprojekte, millest kuuleb juba varsti“, kommenteeris firma kaasaasutaja ning kasutatavuse suuna juht Hegle Sarapuu.

Trinidad Consultingu klientideks on SMIT, Elisa, Cherry Media, EAS, Skype, Elion, Päästeamet, Riigi Infosüsteemi Amet, Kaitseministeerium, Töötukassa, Fujitsu, Net Group ning mitmed teised.

Vaata lisaks Trinidad Consulting kodulehelt ning külasta ettevõtte Facebook´i lehte.

Lisainformatsioon:

Ander Tenno
Tegevjuht
GSM: +372 52 636 52 |  Skype: andertenno
Trinidad Consulting OÜ | Teaduspargi 8 (3. korrus), 12618 Tallinn, Eesti
Veeb: www.trinidad.ee | Blogi: www.trinidad.ee/blog

Ettevõtlussaadete sarjas „Rada Vabaks“ 3. osas rääkisid alustava ettevõtte argimuredest ja nende lahendamisest Tehnopoli turundusjuht Martin Goroško ning ettevõtja ja fotograaf Raigo Pajula.

Saadet juhivad  Henrik Roonemaa ja Mart Parve. Juttu tuleb alustava ettevõtte ees seisvate väikeste praktiliste küsimuste ja valikute teemal: kas töötada kodus, ettevõtlusinkubaatoris või eraldi pinnal, kust hankida töövahendid ning kelle käest käia nõu küsimas. Muuhulgas saab kuulda, miks on kodukontori parimaks mööbliesemeks taburet, mis juhtub ettevõtetega inkubaatorites ja mida teha siis, kui kulutajaid on ettevõttes rohkem kui tulutoojaid.

Saadet on võimalik kuulata siin.

5. märtsil Tallinnas Swissotelis toimuva XVII Seed Forum investorkonverentsil osaleb 4 kasvufaasis ettevõtet Eestist, 3 Lätist ja 2 Norrast. Need 9 osalejat on välja valitud 75 kandidaadi seast. Ürituse eesmärk on kokku viia finantseerimist vajavad idufirmad ja investeerimisvõimalusi otsivad investorid. Rahvusvahelise investorkonverentsi avab majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts.

Seed Forum Eesti tegutseb 2005. aastast. Igal aastal saadakse ainüksi Eesti idufirmadelt ligi 40 avaldust pääsemaks Seed Forumi programmi. Soovijate hulgast valitakse investorite jaoks sobivamad, kes läbivad “Seed Forum-i raha kaasamise koolituse.” Pärast koolitust jääb sõelale umbes 1/3 ettevõtteid, kes pääsevad osalema investorkonverentsidel. Kaheksa aasta jooksul on  Eestis Seed Forumi investorkonverentside korraldamist toetanud DNB Pank.

Norra taustaga DNB on Seed Forumit toetanud kaheksa aastast ja on rahul ürituse positiivse arenguga. DNB toetab nii ürituse läbi viimist kui nõustab ettevõtjaid teadmistega finantsmaailmast. Kindlasti on selline mitmekülgne tugi ettevõtjale oluline edukaks stardiks uue projektiga.

Seed Forum Eesti esindaja Rando Pärna: “Seed Forumi protsessi läbivate ettevõtjate kvaliteet tõuseb aastast aastasse. Tänu sellele leiab meie ürituse juurde tee ka aina suurem arv investeerimisvõimelisi eraisikuid ehk “äriingleid.” Samuti mitmeid rahvusvahelisi institutsionaalseid investoreid. Töötame tugevalt selle nimel, et need samad Eesti idufirmad saaksid võimaluse osaleda suurtel rahvusvahelistel Seed Forum investorkonverentsidel Moskvas, Londonis, Singapuris, Silicon Valley-s või veel 21-s sihtkohas üle maailma.”

Eestis aitavad Seed Forum-i programmi suure potentsiaaliga idufirmasid nomineerida Tehnopol, Arengufond, EAS, Tartu Teaduspark ja mitmed Eesti innovatsioonisüsteemi eestvedajad.

Täna Barcelonas alanud ülemaailmsel üritusest Mobile World Congress võtavad osa mitmed Eesti ettevõtted, kes esitlevad erinevaid IT-lahendusi.

Eesti stendis tutvustavad oma lahendusi IT-firmad nagu Cannedapps, Dream Group/DreamApply, Elvior, Girf/EdgeWise, Yoga, Oskando /SeeMe, Fabulonia, Nutiteq, Positium, TaxiPal, Fortumo, Yep, NOW!Innovations, Mooncascade, Surface Labs International, Regio/ Reach-U ning Sertifitseerimiskeskus AS, viimatinimetatud ettevõte tutvustab Mobiil-ID võimalusi.

 Mobile World Congress on kõige olulisem mobiililahendustele keskendunud sündmus, kus jagavad kogemusi tipp-visionäärid kõikjalt maailmast, suurte korporatsioonide tippjuhid ja on esindatud on üle 1400 ettevõtte. Kongress toimub 25.02 kuni 28.02 Hispaanias Barcelonas. Eesti ettevõtete osalemist toetab EAS.

Lisainformatsioon: www.mobileworldcongress.com

Intel Capital koos USA riskikapitalistide Greycroft Partnersiga ostis tüki mobiilimakseid pakkuvast Tartu firmast Fortumo. Tehingu väärtus jääb kümne miljoni euro kanti.

„Koostöö Intel Capitali ja Greycroftiga võimaldab meil oma kasvuplaane kiiremini realiseerida, kaaludes muuhulgas ka strateegilisi partnerlusi ja teiste ettevõtete omandamist,“ ütles Fortumo juht Rain Rannu.

„USA kapitali kaasamine ei tähenda, et firma Eestist ära kolib, vaid hoopis seda, et Eestisse luuakse töökohti juurde. Praegu annab Fortumo Tartus tööd 40-le inimesele. Aasta lõpuks on plaan laieneda 60 inimeseni. Peakontor ja juhtimine jäävad Tartusse,“ lisas Rannu.

Uutel investoritel on Fortumos vähemusosalus ning Tartu mobiiliteenuste firma Mobi Solutions jääb endiselt suurimaks osanikuks. Lisaks kuuluvad Fortumo omanikeringi ettevõtte võtmetöötajad.

Fortumo teenus lubab digitaalsete kaupade eest tasuda mobiiliarve alusel, pangakaarti kasutamata. Fortumol on mobiilioperaatoriühendused kokku 80 riigis ning 300 mobiilioperaatoriga. Mobiilimaksed on ülemaailmselt kättesaadavad 4 miljardile inimesele.

„Mobiilimaksetel on tohutu potentsiaal ning Fortumol on kõik eeldused lõigata kasu kiiresti kasvaval mobiilioperaatori-põhiste maksete turul,“ rääkis Intel Capitali Kesk- ja Ida-Euroopa, Lähis-Ida ja Aafrika regiooni tegevdirektor Marcin Hejka.

Lisaks on Fortumo sõlminud otselepingud kahe maailma suurima telekommunikatsioonigrupi, Vodafone’i ja China Mobile’iga. Fortumo klientide hulka, kuhu varem kuulus näiteks Angry Birdsi looja Rovio, on hiljuti lisandunud tuntud mängutootjad Gameloft, Vostu ning Zeptolab (Cut the Rope). Jaanuaris alustas Fortumo koostööd Microsoftiga rakendustesiseste maksete populariseerimiseks Windows 8 platvormil. 

Loe lisaks E24 veebilehelt.

Tallinna Teaduspark Tehnopol avas tervisetehnoloogia ettevõtetele suunatud arengu kiirendamise programmi, mis aitab tõsta valdkonna ettevõtete pealekasvu ja taset. Programm kestab ühe ettevõtete grupiga keskmiselt aasta ja lahendab tervisetehnoloogia ettevõtete kaks peamist murekohta, rahvusvahelise müügi eelduseks oleva usaldusväärsuse tekitamise ning keeruka ligipääsu investorrahale.

Programmi raames tuuakse ettevõtteid nõustama maailma tervisetehnoloogia tippeksperdid, korraldatakse ettevõtetele läbimõeldud tegevuskava ning viiakse kokku investoritega. Tervisetehnoloogia ettevõtete kiirendiprogrammi korraldab Tallinna Teaduspark Tehnopol koostöös Taani kiirendiga Accelerace, Tartu Biotehnoloogia Pargi ja Läti kiirendiga Enixus. Ettevõtted alustavad tööd veebruaris ning pilootprogramm lõpeb septembris koos saavutatud tulemuste demonstreerimisega investoritele.

„Tervisetehnoloogia on väga atraktiivne valdkond, seal liigub palju raha ning tooted ja teenused luuakse globaalsele turule. Eestis on sellel alal tugev kompetents, kuid turul osalemiseks vähe kogemusi ja raha. Programmi käivitamisega tahame Eesti ja lähiregiooni ettevõtted kaardile tuua  ning luua neile eeldused kasvada rahvusvaheliselt edukaks,“ ütles Tehnopoli juhatuse liige Pirko Konsa.

Esimesse demotsüklisse on programmi valitud osalema viis alustavat tervisetehnoloogia ettevõtet Eestist ja Lätist. Eestist osalevad programmis aju taastusravi õppeprogramme arendav Cognuse, ravimi ja biotehnoloogiaettevõtetele tootearendust  pakkuv Biodiscovery ning laboritulemuste visualiseerimise lahendust pakkuv LabToWellness. Lätist osalevad programmis kaks meeskonda, millest üks on turule toomas südame rütmihäire uut ravimeetodit ning teine tulemuslikumat maovähi varase diagnoosimise viisi.

„Selleks, et kasvada kiiresti ning muuta tipptasemel teadus turustatavaks tooteks, on vaja teada, kuidas turg toimib. Tervisetehnoloogia eeldab sertifitseerimist ja pikaajalisi katseid ning turule jõudmine võtab oluliselt rohkem aega kui näiteks IT valdkonnas. Siin tulebki mängu teadmiste jagamine ja investorite raha,“ ütles Pirko Konsa

Tervisetehnoloogia ettevõtete arengu kiirendamise programmi toel prognoosib Tehnopol kasvatada ligi 12 uut jätkusuutlikku ettevõtet aastas. Programmis võivad osaleda valdkondlikud meeskonnad ja ettevõtted nii Eestist kui mujalt.

„Programmi esimene voor viie ettevõttega on alles esimene linnuke selles vallas. Tahame tekitada programmi ümber jätkusuutlikkust ning paneme kokku kapitalifondi, et alustavatesse tervisetehnoloogia ettevõtetesse kohe esimene seemneinvesteering teha. See viiks tippinvestorite ette juba valmis ettevõtted turul testitud tootega,“ ütles Pirko Konsa.

Programmi on kaasatud tugeva rahvusvahelise võrgustikuga tervisetehnoloogia asjatundjad  Taanist, Rootsist, Soomest ja Lätist. Neist saavad programmis osalevate meeskondade liikmed. Igale meeskonnale valitakse eksperdid lähtuvalt nende spetsiifikast: tegevusvaldkond , valitud turud ja isiklik sobivus inimlikul pinnal.

CIP ICT PSP on Euroopa Liidu finantseeritava konkurentsivõime ja innovatsiooni programmi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia alamprogramm. Programmi 7. taotlusvooru projektide esitamise tähtaeg on 14. mai 2013. Taotlusvooru eelarve on 125,7 mln EUR, mis jaguneb innovaatiliste avalike teenuste, avaandmete, e-õppe, väärika vananemise, e-tervise ja küberturvalisuse arendamise projektide vahel. Projekte võivad algatada ning nendes osaleda kõik juriidilised isikud (ettevõtted, mittetulundusühingud, sihtasutused, omavalitsused, teadusasutused, jt.).

CIP ICT PSP projektide toetuse määr on investeeringuid sisaldavates projektides üldiselt 50%, kogumahuga 2-10 mln EUR projekti kohta ning „pehmetes“ projektides 80%-100% rahalises mahus 0,5-1mln EUR projekti kohta. Sellest tulenevalt on projektide eelarved tavapäraselt vahemikus vastavalt 4-20 ja 1-2 mln EUR.

01 märtsi infopäeval tutvustatakse avatud taotlusvooru erinevaid meetmeid ning taotlemise üksikasju.

Infopäeva viib läbi CIP ICT PSP Eesti kontaktisik Siim Läänelaid (Invent Baltics OÜ).

Registreerimine

Infopäevast osavõtt on tasuta kuid eeldab eelregistreerimist, saates e-mail aadressile siim dot laanelaid at invent dot ee. Kirjas palun kindlasti märkida oma nimi, telefoninumber, e-mail, organisatsioon. Võimalusel ka varasem osalemine CIP ICT PSP projektides ning konkreetne meede, mis teid 2013. aasta taotlusvoorus huvitab.

Lisainfo:

• http://ec.europa.eu/research/participants/portal/page/call_CIP?callIdentifier=CIP-ICT-PSP-2013-7&specificProgram=ICT-PSP – EL osalusportaal
• http://ec.europa.eu/digital-agenda/en/ict-policy-support-programme - programmi koduleht
• CIP ICT PSP Eesti kontaktisik Siim Läänelaid, siim dot laanelaid at invent dot ee

Tehnopoli ettevõte Girf arendas telemeditsiiniseadmed Vormsi ja Kihnu perearstidele. Seadmete vahendusel on võimalik saata tervisenäitajaid eemal asuva arstini ning ei eelda kohapealset arstlikku läbivaatust.

Täna antakse Vormsi vallavalitsusele üle perearstikeskuse tööd toetavad telemeditsiiniseadmed, teatab sotsiaalministeerium. Kihnu ja Vormsi perearstikeskused saavad telemeetrilise komplekti, mis annab tervise testide tulemustest teada eemal asuvale arstile.

Telemeditsiini komplekti tarnija Girf OÜ esindaja Andres Anieri sõnutsi on telemeditsiini komplekti peamine eesmärk võimaldada püsiasustusega väikesaarte perearstidel kaasata spetsialist mandrilt.

Sotsiaalminister Taavi Rõivas lisas, et töö telemeditsiini võimaluste laiendamisega jätkub, et uurida võimalusi, kuidas lisaks väikesaartele pakkuda tuge ka mandril abikaugetele piirkondadele.

Eelmise aasta lõpust kasutavad Kihnus, Ruhnus ja Vormsil asuvad Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) koosseisus olevad erakorralise abi brigaadid esmaabi osutamiseks telemeditsiini võimalustega seadmed, mis on ka välitingimustes töötavad diagnostika seadmed. Seadmed võimaldavad esmaabiosutajatel arvuti teel suhelda PERHis oleva arstiga ja edastada mõõdetavaid terviseseisundi näitajaid (vererõhk, südamefilm ehk EKG jpm) konsulteerivale arstile.

Arst näeb kaamera vahendusel sündmuskohta, abivajajat ja teda abistavat isikut ning saab seega läbi viia videokonsultatsiooni.

Kõik telemeditsiini seadmed kokku maksid 250 000 eurot. Raha eraldas riik sihtotstarbelisena.

Loe artiklit Tarbija24 veebilehelt.

CIP ICT PSP on Euroopa Liidu finantseeritava konkurentsivõime ja innovatsiooni programmi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia alamprogramm. Programmi 7. taotlusvooru projektide esitamise tähtaeg on 14. mai 2013. Taotlusvooru eelarve on 125,7 mln EUR, mis jaguneb innovaatiliste avalike teenuste, avaandmete, e-õppe, väärika vananemise, e-tervise ja küberturvalisuse arendamise projektide vahel. Projekte võivad algatada ning nendes osaleda kõik juriidilised isikud (ettevõtted, mittetulundusühingud, sihtasutused, omavalitsused, teadusasutused, jt.).

CIP ICT PSP projektide toetuse määr on investeeringuid sisaldavates projektides üldiselt 50%, kogumahuga 2-10 mln EUR projekti kohta ning „pehmetes“ projektides 80%-100% rahalises mahus 0,5-1mln EUR projekti kohta. Sellest tulenevalt on projektide eelarved tavapäraselt vahemikus vastavalt 4-20 ja 1-2 mln EUR.

01 märtsi infopäeval tutvustatakse avatud taotlusvooru erinevaid meetmeid ning taotlemise üksikasju.

Infopäeva viib läbi CIP ICT PSP Eesti kontaktisik Siim Läänelaid (Invent Baltics OÜ).

Registreerimine

Infopäevast osavõtt on tasuta kuid eeldab eelregistreerimist, saates e-mail aadressile siim dot laanelaid at invent dot ee. Kirjas palun kindlasti märkida oma nimi, telefoninumber, e-mail, organisatsioon. Võimalusel ka varasem osalemine CIP ICT PSP projektides ning konkreetne meede, mis teid 2013. aasta taotlusvoorus huvitab.

SLAIDID

Lisainfo:

• http://ec.europa.eu/research/participants/portal/page/call_CIP?callIdentifier=CIP-ICT-PSP-2013-7&specificProgram=ICT-PSP – EL osalusportaal
• http://ec.europa.eu/digital-agenda/en/ict-policy-support-programme - programmi koduleht
• CIP ICT PSP Eesti kontaktisik Siim Läänelaid, siim dot laanelaid at invent dot ee

Avanes Informatsiooni- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Poliitikate Toetusprogrammi (IKT-PTP) 2013. aasta taotlusvoor projektide esitamise tähtajaga 14.05.2013. IKT Poliitikate Toetusprogramm on rahvusvahelise koostöö programm, mille raames toetatakse digitaalse side ja digitaalsete teenuste väljaarendamist ja kodanike, avaliku sektori ning ettevõtete, eriti VKE-de poolse laialdase kasutamise soodustamist.

Kui sinu organisatsiooni tegevused on seotud IKT põhiste lahenduste ja teenuste arendamise või rakendamisega avaliku huvi valdkondades (tervis, vananemine ja sotsiaalne kaasatus, energiatõhusus ja jätkusuutlik mobiilsus linnades, e-õpe, avaliku sektori teenuste arendamine jne), oled potentsiaalne taotleja!

2013. aasta taotlusvooru fookuses on:

IKT lahenduste piloteerimine järgmistes valdkondades:

• pilvelahendustel põhinevad avalikud teenused;  
• automatiseeritud piletisüsteemid ühistranspordis;
• avalikel geograafiliste andmetel põhinevad virtuaalsed rakendused;
• IKT põhised lahendused formaalses ja informaalses elukestvas õppes;
• küberkuritegude ohvrite identifitseerimise tehnoloogiad;
• teletervise programmid vaimsete  häiretega kasutajatele;
• liikumispuudega inimeste või vanurite mobiilsus;
• haiguste diagnoosi ja jälgimise biofotoonilised lahendused;
• küberturvalisuse rakendused
• jne

Parimate praktikate vahetus ja võrgustiktegevused järgmistes valdkondades:

• hariduslike mängude alased konkursid;
• innovatsioon tervisesõbralikes linnades ja hoonetes;
• e-tervise lahenduste alase teadlikkuse tõstmine;
• e-tervise teenuste kliinilise praktika juhendid;
• korporatiivse sotsiaalse vastutuse soodustamine IKT sektoris;
• koolitusprogrammide defineerimine nõudluse ja pakkumise ühildamiseks IKT sektoris
• jne

Täiendava info programmi kohta leiate Advisio kodulehel.

Tartu Teaduspark liitus 1. veebruaril 2013 programmiga Erasmus noortele ettevõtjatele ja tegutseb järgmise kahe aasta jooksul programmi kontaktpunktina. Kutsume üles tutvuma programmi võimalustega ja programmist aktiivselt liituma!

Projekti koduleht: http://www.erasmus-entrepreneurs.eu 

Osalema oodatakse:

• alustavaid ettevõtjaid (kuni kolm aastat tegutsemisest)
• tegutsevaid ettevõtjaid

Programmis osalemine annab alustavatele ettevõtjatele võimaluse kandideerida 1-6 kuuliseks tasustatud praktikaks mõne Euroopa kogenud ettevõtja juures. Programmis võivad osaleda ka tegutsevad ettevõtjad, kes soovivad kasutada välisriikidest pärit ettevõtlusega alustajaid värske pilgu kaasamiseks ettevõtte arendamisel ja koostöövõrgustiku laiendamiseks sihtturgudel.

Osalemiseks on kuni kolmeaastase ettevõtluskogemusega alustava ettevõtja poolt vajalik lisada CV, motivatsioonikiri ja äriplaan, luua kasutajakonto ja sisesta vajalik info programmi kodulehel:http://www.erasmus-entrepreneurs.eu. Andmebaasist sobiva partneri leidmisel ja positiivse vastuse korral sõlmitakse alustava ettevõtja ja Teaduspargi vahel rahastamisleping. 

Tegutseva ettevõtja poolt piisab kontaktandmete ja tegevusalade lisamisest. Sellele järgnevalt hakkab programmi andmebaasist perioodiliselt laekuma huviliste profiile, kelle seast võib valida sobivaima.

Liitu programmiga SIIN

Täiendav info Teaduspargi kodulehelt: Openeye projekt

Lisainformatsioon:

Henri Hanson 
Projektijuht 
Tartu Teaduspark
E-mail: henri at teaduspark dot ee 
Tel: +372 7381 027

Prototüüpide loomise rahastamise fondi Prototron kahest taotlusvoorust on valmimisel kokku viis nutikat leiutist. Kokku on praeguseks esitatud 156 taotlust, jagatud on üle 46 000 euro. Järgmise taotlusvooru tähtaeg on 15. märts!

Esimesest taotlusvoorust hindas ekspertkogu rahastuse vääriliseks järgmised projektid:

1. Qminder (prototüübi maksumus 3100 eurot) ideeks on ehitada portatiivne ja nutitelefoniga suhtlev stend, mis aitab inimestel vältida tüütut järjekorras seismist. Stendi abil saab võtta järjekorranumbri ning näha nutiseadmes reaalajas oma kohta järjekorras ilma kohapeal viibimata.
2. Shaka (prototüübi maksumus 11 640 eurot) ideeks on ehitada nutitelefoni audioliidesesse ühendatav tuulemõõtmisseade, mis aitab surfaritel ning  golfimängijatel  saada täpset ilmastikuinfot (sh õhurõhku, õhuniiskust jne).
3. Formula Battery Management System (prototüübi maksumus 10 534 eurot) ideeks on välja töötada akupakk ja aku juhtimissüsteem, mida saab efektiisuse tõstmiseks kasutada näiteks elektrisõidukites, taastuvenergeetikas või valve- ja kontrollsüsteemides.

Teisest voorust lahkusid rahastusega:

1. Fabulonia, kes saab Prototronilt 9 560 eurot, kasutab finantseeringut maailma esimese pilvetehnoloogial põhineva 3D printimise tarkvara arendamiseks. Tarkvara võimaldab ettevõtetel 3D printimistöid planeerida, tellida ja teostada ilma autoriõiguste või muu tundliku tooteinfo turvariskideta.
2. Flydog arendab Prototronilt saadava 11 242 euro eest mereseiresüsteemi, mille abil saab merekeskkonnast automaatselt andmeid hankida. Praegu puuduvad head lahendused andmete saamiseks, sest laevadega merel käimine on kulukas ja satelliitide abil ei näe veepinna alla. Merekeskkonna pidevas muutumises olevate protsesside mõistmiseks arendab Flydog autonoomse seireplatvormi ja andmete haldamise süsteemi.

Praeguseks toimunud kaks Prototroni taotlusvooru on näidanud, et teostust ootavaid prototüüpide kavandeid jätkub ning ideede lennukuse ja kvaliteedi tase tõuseb.

Prototroni laekunud taotlusi hindavad eksperdid Priit Alamäe (Nortal), Pirko Konsa (Tehnopol), Robert Kitt (Swedbank), Yrjö Ojasaar (Publification.com), Andrus Oks (Eesti Arengufond), Jaanus Tamm (Defendec) ja Siemon Smid (Tallinna Tehnikaülikool).

Taotluse esitanud ideede hindamisel ja parimate selgitamisel lähtutakse prototüübi ärilisest potentsiaalist, uudsusest ja teostavast meeskonnast. Piiranguid ei ole seatud taotletavale rahasummale. Positiivse otsuse korral finantseeritakse prototüübi valmistamine idee autori plaani kohaselt.

Ekspertkogu vaatab taotlusi läbi neli korda aastas, järgmise taotlusvooru tähtaeg on 15. märts 2013. Prototron rahastu eesmärgiks on anda innovatiivsetele ideele reaalne kuju. Rahastu asutasid Swedbank, Tallinna Teaduspark Tehnopol ja Tallinna Tehnikaülikool. Kolmel järjestikusel aastal toetatakse uusi nutikaid ideid 120 000 euro ulatuses.

Vaata lisaks Prototroni lehelt.

22-24. märtsil toimub Ülemiste City’s teist aastat järjest Garage48 ja Tallinn Music Week’i ühisüritus Tallinn Music 2013, mille eesmärgiks on tuua kokku sadakond tarkvaraarendajat, disainerit, turundajat ja visionääri, et leida hulk ideid, moodustada meeskonnad ja luua 48 tunniga uusi interneti- ja mobiilirakendusi muusika ja meelelahutuse valdkonnas. Seejuures on üritusest osa võtma oodatud nii üliõpilased kui ka juba kogenud spetsialistid.

48 tunni möödudes on eesmärk kõik uued tooted ja teenused turuküpseks saada ja kasutajatele internetis kättesaadavaks muuta. Ürituse jooksul nõustavad meeskondi oma ala parimad väliskülalistest mentorid. Pühapäevaõhtusel galaõhtul 24. märtsil, mida kantakse live’is üle ka internetis, valib võitjad investoritest ja muusikatööstuse ekspertidest koosnev žürii.

Kaks nädalat hiljem saavad viis parimat välja valitud uut toodet või teenust osaleda festivali Tallinn Music Week 2013 rahvusvahelise konverentsi raames toimuval pitching seansil, kus projekte hindavad ja kommenteerivad rahvusvahelise muusikatööstuse tipptegijad ja võimalikud investorid.

„Garage48 üritused ei sisalda vaid tehnilist tööd, vaid nendes on ka palju loomingulisust. Garage48 Tallinn Music üritus püüabki seda tõestada, tuues sisse ka muusika ja meelelahutuse temaatikat,“ leiab Garage48 kaasasutaja Ragnar Sass. „Mobiilirakenduste laialdase levikuga maailmas on ka muusika ja mängude valdkond saanud suurema populaarsuse. Veelgi sügavam koostöö Tallinn Music Week'iga näitab hästi, et antud teema vastu tuntakse huvi ning sellel on kahtlemata potentsiaali.“

Eelmisel aastal Tallinn Music 2012 üritusest rakendusega SongBoutique osa võtnud Stig Rästa sõnul ajendas teda osalema soov leida idee teostamiseks vajalikke kontakte ning võimalus oma ideed spetsialistide seas testida. „Tegutseda tuli kiiresti ja konstruktiivselt. Selline meeskonnatöö mulle sobis – näiteks õppisin ma sellel üritusel projektijuhtimisest oluliselt rohkem kui omal ajal ülikoolis,” kommenteeris Stig Rästa oma kogemust. Märksõnad, millega ta Garage48 arendusnädalavahetust iseloomustab, on loomingulisus, võrdsus ja töötahe.

Tallinn Music 2013 peakorraldajaks on Garage48 Sihtasutus, mille asutasid 2010. aastal kuus Eesti tehnoloogiaettevõtjat. Ürituse  kaaskorraldajaks on Tallinn Music Week’I kõrval Technopolis Ülemiste ehk Targa Äri Linn, kus Garage48 üritus juba kolmandat korda aset leiab. Garage48 Tallinn Music 2013 on osaliselt rahastatud EAS Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest (ESF).

Osalejate registreerumine Tallinn Music 2013 üritusele algas juba eile, 12. veebruaril! Lisainfot registreerimise ja ürituse kohta leiab aadressilt http://garage48.org/tallinn.

7-8. veebruaril korraldab Tehnopoli Startup Inkubaator neljale alustavale ettevõttele ärivisiidi Londonisse. Visiidi eesmärk on viia ettevõtted kokku potentsiaalsete klientide ja investoritega.

Visiidil osalevad ööklubide listihaldustarkvara arendav GateMe, nutikaid seiklusmänge pakkuv LoQuiz, veelekete tuvastamissüsteemi arendav EWG-Tech ja rahvusvahelist digitaalset allkirjastamist võimaldav SignWise. Kõik osalevad iduettevõtted peavad üheks oma olulisemaks sihtturuks Suurbritanniat.

Hiljuti rahvusvahelise iduettevõtete konkursi Seedcamp võitnud GateMe juht Janar Merilo hindab ühiseid visiite kõrgelt. „Eestis napib nii investorraha kui kliente. Võimalused kohtuda silmast silma potentsiaalsete klientidega ja investoritega välisriikides on Eesti alustavale ettevõttele hindamatud“, ütles Merilo.

Eelnevalt on kõik osalenud ettevõtted läbinud põhjaliku programmi, et lihvida oma esitlusi ning paika panna visiidil saavutatavad eesmärgid.

Kahe päeva jooksul korraldatakse ettevõtetele investorpaneel, kus 7 minuti jooksul on võimalus oma äriideed ja eesmärke mitmetele olulistele investoritele esitleda. Samuti on ettevõtetele eelnevalt kokku lepitud kohtumised potentsiaalsete klientide ja partneritega. Kohtumised toimuvad Londoni Google campus´es asuvas ettevõtluskeskuses TechHub.

Projekti „Culturally Enhanced Augmented Realities“ raames arendatakse tehnoloogiaplatvorm mobiiltelefonidele digitaalse kultuuriinfo edastamiseks linnakeskkonnas. Platvorm ühendab liitreaalsuse (augmented reality), 3D kaardid ja puutetehnoloogiad (tactile technology). Platvormi demonstreeritakse Padova linnas Itaalias ning Aalborgis Taanis.

Projekti konsortsiumisse kuuluvad veel Helsinki Ülikool, Grazi Tehnoloogiaülikool, Aalborgi Ülikool, Padova Ülikool, Padova omavalitsus ning Itaalia ettevõte Ubiest S.p.a.

Kuni 18. märtsini on võimalik esitada oma nutikaid ideid rohetehnoloogia vallas konkursile „Think Beyond Plastic“. Parim lahendus pärjatakse 14. juunil 50 000 suuruse investeeringuga idee arendamiseks.

„Beyond Plastic“ kutsub üles ühendama moodsad tehnoloogiad ja nutikad ideed keskkonnateadlikkusega. Peamiselt on fookuses plastiku kasutamise vähendamine, materjali keskkonda sattumise ära hoidmine ning tark taaskasutus. Konkurss on globaalne ning avatud kõikidele ideedele, mis tänaseid probleeme plastiku kasutamise osas lahendada oskavad.

Konkursi käigus valitakse välja parimad ideed, mis kutsutakse žürii ja investorite ette esitlema 13 ja 14. juunil 2013. Samal ajal selgitatakse välja ka parim lahendus, mis saab auhinnaks 50 000 dollari suuruse investeeringu.

Loe lisaks konkursi tingimuste ja idee esitamise kohta „Think Beyond Plastic“ kodulehelt.

Eesti kõrgkoolide infoportaal Tudengiveeb koondab ühtsesse keskkonda sisseastujad, tudengid, vilistlased ning töötajaid ja praktikante otsivad ettevõtted.

„Siiani olid Tallinna Tehnikaülikoolil, Tallinna Ülikoolil ja Tartu Ülikoolil eraldi töö- ja praktikavahenduskeskkonnad,“ sõnab Tartu Ülikooli karjääritalituse juhataja Piret Tatunts, „nüüd saab tööandja läbi kõrgkoole koondava keskkonna suhelda üheksa õppeasutuse üliõpilaste ja vilistlastega ühest kanalist ilma suurema ajaressursi kuluta.“

Uus praktika- ja töövahenduskeskkond on kasutajatele tasuta. Tööandjad saavad lisada portaali töö- ja praktikapakkumisi ning vaadata töö- ja praktikaotsijate üliõpilaste/vilistlaste CV-sid. „Tudengiveebi partnerülikoolides õpib kokku ca 52 000 tudengit, kes on innukad uusi teadmisi omandama ja arenema. Tudengist töötaja või praktikant toob ettevõttesse värskeid teadmisi, mis loob võimaluse vaadata kujunenud tööprotsessidele otsa uue pilguga,“ räägib Tatunts eelistest, miks värvata töötajaid just tudengkonna hulgast.

Kõrgkoolide teabeportaalis Tudengiveeb osalevad Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Maaülikool, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused, Tallinna Tehnikakõrgkool, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool, Tartu Kõrgem Kunstikool ja Tartu Ülikool. Infoportaali loomist rahastati Euroopa Sotsiaalfondist läbi SA Archimedese meetme „Kõrgkoolide koostöö ja innovatsiooni arendamine“.

Tudengiveebiga saab tutvuda aadressil www.tudengiveeb.ee.

Tehnopoli ettevõte Ektaco arendas ja paigaldas vastavatud Kiviõli tuhamäe suusakeskusesse kompleksse läbipääsu ja kassasüsteemi.

Kiviõli tuhamäe kompleksis on Ektaco süsteemiga seotud erinevad hooned, piletimüük, suusalaenutus, riietusruumid, saunad, neli läbipääsu turnikeed ja neli kassa töökohta.

Loodud süsteem võimaldab aktiveerida kontaktivabad kiipkaardid, mida tuvastatakse turnikeedes, luua eri tariifiga ja ajapikkusega kaarte (tunnikaarte, päevakaarte või kuu-, hooaja kaarte) ning hallata kiipkaartide kasutamise arveldust.

Loe lisaks Ektaco terviklahenduste kohta ettevõtte kodulehelt.

Tehnopoli Startup Inkubaatoris meelelahutusürituste haldamise tarkvara arendav GateMe võitis Euroopa olulisima iduettevõtete konkursi, mida korraldab startup-kiirendi Seedcamp. Konkursilt on teiste hulgas tuule tiibadesse saanud Eesti ettevõtted Erply ja GrabCad.

GateMe üks juhtidest Ivar Merilo peab Seedcampi võitu oluliseks sammuks ettevõtte arengu suunal. „Seedcampi tugevus on see, et nad aitavad ettevõtet edasi terve aasta jooksul ja kuna nad on ise osanikuna sees, siis nad on huvitatud, et ettevõte tõstaks oluliselt suurema investeeringu välisriikidest,“ selgitas Merilo.

Ivar Merilo kommenteerib Seedcampil osalemist Äripäevale antud intervjuus järgmiselt:

Kuidas te pääsesite Seedcampi lõppüritusele?

Kandideerimine on läbi avalduse, mis on üsna spetsiifiline. Tegime avalduse ära ja osutusime valituks. Oleme toimetanud juba 2011. aastast saadik. Praegu on läinud väga hästi, kasvavas joones.

Kas seekord kandideeris Seedcampile veel eestlasi?

Ei oska öelda. Tavaliselt on see konfidentsiaalne. Keegi ise ka ei avalda, kui ei saanud sinna. Kui saadi, siis kõik hõiskavad.

Seedcampi kodulehel soovitatakse lõppvooru mitte pääsemise korral kindlasti uuesti proovida. Mitu korda teie kandideerisite?

Meil oli tegelikult kolmas kord proovida. Kandideerimise üks osa on ka intervjuu, esimene asi on avaldus ja siis Seedcampi investorid soovivad ka rääkida. Tavaliselt nad helistavad. See kõne kestab 5-10 minutit, mil nad küsivad lisaküsimusi ja siis selle alusel teevad lõpliku valiku. Korra saime selle viimase kõneni, aga siis me valituks ei osutunud. Seekord läks kõik nii nagu pidi.

Kas see tähendab, et sihikindel peab olema?

Jah, mul on jäänud mulje, et eestlased on hästi sihikindlad. See on väga palju tiime aidanud sinna. Arvan, et peab olema tugev. Ettevõtet alustades kogeb just seda, et Eesti ühiskond on üsna kriitiline. Seda peabki taluma ja sellega arvestama.

Mida te veel soovitate alustavatele idufirmadele?

Kindlasti kui üldse interneti startup’i teha, tasuks mõelda kohe, esimest päevast alates, kogu maailmale. Tihti kipuvad ettevõtted mõtlema Eestile, et Eesti turg on tore - oleme eestlased, saame üksteisega väga toredasti läbi ja siin on lihtne asja teha. Aga kui see on interneti startup, saad müüa seda igal pool ja konkurents on sul ka üle maailma. Turg on lihtsalt kordades suurem, kui sa mõtled esimest päevast alates globaalselt.

Teine asi, tasub minna kohe kliendi juurde rääkima. Tihti kiputakse tegema seda viga, et ei minda kliendiga rääkima. Mõeldakse, et mingi asi on vajalik, tehakse see valmis, siis minnakse kliendi juurde ja saadakse aru, et see ei ole üldse vajalik. Samuti esimesest päevast, enne kui ühtegi koodirida kirjutada, tuleks minna kliendi juurde ja mitme kliendiga rääkida ja aru saada, mis on nende vajadused, mured ja valud.

Kuidas teil siiani on läinud?

Me oleme Eesti turult leidnud ingelinvestorid, aga meil on ikkagi eesmärk tõsta suuremat raha välismaalt. Eestis on selle rahaga nagu on.

Mis on teie edasised plaanid?

Praegu keskendume tugevalt Suurbritannia turule. Selleks ka see Seedcampi üritus, kuna me oleme juba Londonis tegevad, on meil seal kliendid olemas. Võib-olla oli see ka üks põhjus, mis meid Seedcampile aitas, et me suutsime näidata reaalset tulu Londoni turult. Täna keskendume Inglismaa turule, järgmine sihtmärk oleks USA turg.

Kas plaanite ettevõttega Eestisse edasi jääda?

Arendustiimi me tõenäoliselt jätame Eestisse, müügitiim peab olema igas riigis kohalik. Seal turul, kus käib müük, pead olema ikkagi ise kohal.

Seedcampile kandideerib sadu alustavaid ettevõtteid, kellest 10-15 valitakse lõppvõistlusele. Sel korral osutus valituks 20 ettevõtet, kelle hulgas oli Eesti ettevõtetest lisaks GateMe´le ka dokumendiloome platvormi arendav Actual Reports.

Tallinna Teaduspark Tehnopol on teadus - ja ärilinnak, mis on koduks alustavatele ja kasvavatele tehnoloogiaettevõtetele . Tallinna Teaduspargi Tehnopol missiooniks on kiirendada tehnoloogia-põhiste ettevõtete arengut ja suurendada uute tehnoloogiate kasutuselevõttu. Koostöös  Tallinna Tehnikaülikooliga , riigi ja Tallinna linnaga arendatakse aastaks 2020 välja terviklik teadus - ja ärilinnak, mis on Eesti tehnoloogiapõhise ettevõtluse tõmbekeskuseks – ettevõtluse ja teaduse ühendaja.

Nõuded juhatajale on:

• Tehnoloogiapõhise ettevõtte või selle struktuuriüksuse juhtimise kogemus;
• Huvi Eesti ja maailmamajanduse arengute vastu ning soov neil teemadel kaasa rääkida;
• Koostöö valmidus teaduspargi kodumaiste ja rahvusvaheliste sidusorganisatsioonidega;
• Magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon;
• Hea esinemis- ja suhtlemisoskus;
• Oskus ja valmisolek kasutada inglise ja vene keelt töökeelena.

Kandideerimiseks saada oma CV koos visiooniga (1-2 lk) Tallinna Teaduspark Tehnopolist hiljemalt  20. veebruariks 2013 Tehnopoli nõukogu esinaise e-posti aadressile: tea dot varrak at ttu dot ee

Keskkonnasõbraliku innovatsiooni arendamine IKT abil on Norra–Eesti koostööprogramm, mis valmib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ning Norra organisatsioonide Norway Grants ja Innovation Norway koostöös.

PROGRAMMI EESMÄRGID:

1) suurendada Eestis keskkonnasõbralikku ettevõtlust, mis on suunatud informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) võimaluste ära kasutamisele innovaatiliste lahenduste leidmisel;

2) suurendada neljas valdkonnas (transport ja logistika, energeetika, tootmine ja kaubandus, E-tervis) nutikate IKT lahenduste abil ettevõtete poolt pakutavate keskkonnasõbralike uute või uuendatud teenuste või toodete mahtu.

VÄIKETOETUS JA PÕHITOETUS

Toetuste andmine on kavandatud väike- ja põhitoetusskeemi raames.

Väiketoetusskeemi raames on plaanitud tegevusteks põhitoetusskeemi taotluste ja kavandatava (koostöö)projekti ettevalmistamine. Toetuse määraks on 75% projekti kuludest, toetuse summa võib olla vahemikus 5 000-20 000 eurot. Projekti pikkus on maksimaalselt 9 kuud (toetuse taotlemine on jooksev). Abikõlbulikud tegevused:

• uuringud
  
• analüüsid ja ekspertiisid
  
• äriplaani koostamine
  
• IKT-lahenduste kontseptsioonide väljatöötamine ja testimine,
  
• keskkonnamõju hindamise metoodikate ja prognooside väljatöötamine
  
• partnerotsing
  

Põhitoetusskeemi raames on plaanitud tegevuseks keskkonnasõbraliku IT-lahenduse väljatöötamine. Toetuse määr põhitoetusskeemis sõltub abi liigist ja projektis osalevate ettevõtete suurusest, varieerudes 25% - 75%. Toetuse summa võib olla 170 000 - 700 000 eurot. Projekti pikkus on maksimaalselt 24 kuud (toetuse taotlemine on vooruline. I vooru tähtaeg on juuli 2013). Abikõlbulikud tegevused:

• tootearendus (uute toodete/teenuste arendamine või olemasolevate toodete või teenuste täiustamine)
  
• tootearenduseks vajamineva partnerluse ja koostöövõrgustike arendamine
  
• projekti tulemuste levitamine (välja arvatud turundus ja reklaam)
  
• arendustöö käigus tekkiva tööstusomandi õiguste omandamine ja kaitse.
  

Et programmi ellukutsuja on Norra Kuningriik, siis on eelistatud projektid, mille tegevustesse on kaasatud Norra partnerid.

Euroopa Komisjon rahastab ligi poole miljoni euroga Euroopa kosmosetööstuse nanosatelliitide sektori tulevikusuundade uuringut, mille elluviimist juhib Eesti ettevõte Invent Baltics OÜ. Rahvusvahelise konsortsiumi hulka kuulub Eestist teaduspartnerina ka Tartu Observatoorium.

Projekti „Nanosatelliitide rakendusvõimalused Euroopa kosmosepoliitika ja innovatsiooni toetamiseks“ rahvusvahelisteks partneriteks on veel Aalborgi Ülikool Taanist ning Euroopa tuntumate kosmoseettevõtete hulka kuuluvad OHB Saksamaalt ja Swedish Space Corporation`i tütarettevõte Nanospace AB Rootsist.

Ulmefilmidest tuttavad kosmoserobotid ei pruugi enam olla väga kauge tulevik. Just selliste paari-kiloste autonoomsete kosmoselaevade jaoks innovatiivsete tehnoloogiate arendamine on maailmas omandamas uue kosmosevõidujooksu mõõtmeid. Sülearvuti suuruste nanosatelliitide võrgustikud Maa orbiidil võivad tulevikus asendada nii praeguseid ülikalleid suuri satelliite kui ka luua täiesti uusi rakendusvõimalusi.

„Projekti eesmärgiks on kaardistada Euroopas käimasolevaid nanosatelliitide arendusprojekte ning töötada kahe aasta jooksul välja nägemus nanosatelliitide tulevikutrendidest ja rakendusvõimalustest,“ ütles Invent Baltics’i juhataja Silver Toomla. „Euroopa Komisjoni esindajad kinnitasid, et loodavad projekti tulemustest olulist sisendit Euroopa kosmosepoliitika kujundamisse.“

„Eesti ja Euroopa Kosmoseagentuuri koostöö esimese viie aasta jooksul oleme loonud juba muljetavaldava suhete võrgustiku kosmosevaldkonna ettevõtete ja teadusasutustega üle kogu maailma. Ilmselt seepärast Euroopa Komisjon usaldaski kosmosetööstuse väikesatelliitide sektori arengute prognoosi koostamise just meie konsortsiumile,“ kommenteeris Tartu Observatooriumi direktor Anu Reinart. „Projekti elluviimises hakkavad osalema ka Eesti tudengisatelliidi ESTCube-1 arendamisel väljaõppe saanud noored spetsialistid.“

Invent Baltics on uuenduslike tehnoloogiapõhiste ideede realiseerimisele spetsialiseerunud konsultatsiooniettevõte. Muuhulgas on Invent Baltics alates 2008. aastast EASi strateegiline partner Eesti kosmosevaldkonna arendamisel.

Tartu Observatoorium on Eesti kosmoseteaduse ja tehnoloogia keskus, mille laborites on valminud ka Eesti esimene nanosatelliit ESTCube-1. 

Lähem info:

Kristo Reinsalu
konsultant, Invent Baltics OÜ
kristo dot reinsalu at invent dot ee
+372 5108736

Anu Reinart
Tartu Observatooriumi direktor
anu dot reinart at aai dot ee
+372 51938989

Euroopa Komisjon rahastab ligi poole miljoni euroga Euroopa kosmosetööstuse nanosatelliitide sektori tulevikusuundade uuringut, mille elluviimist juhib Eesti ettevõte Invent Baltics OÜ. Rahvusvahelise konsortsiumi hulka kuulub Eestist teaduspartnerina ka Tartu Observatoorium.

Projekti „Nanosatelliitide rakendusvõimalused Euroopa kosmosepoliitika ja innovatsiooni toetamiseks“ rahvusvahelisteks partneriteks on veel Aalborgi Ülikool Taanist ning Euroopa tuntumate kosmoseettevõtete hulka kuuluvad OHB Saksamaalt ja Swedish Space Corporation`i tütarettevõte Nanospace AB Rootsist.

Ulmefilmidest tuttavad kosmoserobotid ei pruugi enam olla väga kauge tulevik. Just selliste paari-kiloste autonoomsete kosmoselaevade jaoks innovatiivsete tehnoloogiate arendamine on maailmas omandamas uue kosmosevõidujooksu mõõtmeid. Sülearvuti suuruste nanosatelliitide võrgustikud Maa orbiidil võivad tulevikus asendada nii praeguseid ülikalleid suuri satelliite kui ka luua täiesti uusi rakendusvõimalusi.

„Projekti eesmärgiks on kaardistada Euroopas käimasolevaid nanosatelliitide arendusprojekte ning töötada kahe aasta jooksul välja nägemus nanosatelliitide tulevikutrendidest ja rakendusvõimalustest,“ ütles Invent Baltics’i juhataja Silver Toomla. „Euroopa Komisjoni esindajad kinnitasid, et loodavad projekti tulemustest olulist sisendit Euroopa kosmosepoliitika kujundamisse.“

„Eesti ja Euroopa Kosmoseagentuuri koostöö esimese viie aasta jooksul oleme loonud juba muljetavaldava suhete võrgustiku kosmosevaldkonna ettevõtete ja teadusasutustega üle kogu maailma. Ilmselt seepärast Euroopa Komisjon usaldaski kosmosetööstuse väikesatelliitide sektori arengute prognoosi koostamise just meie konsortsiumile,“ kommenteeris Tartu Observatooriumi direktor Anu Reinart. „Projekti elluviimises hakkavad osalema ka Eesti tudengisatelliidi ESTCube-1 arendamisel väljaõppe saanud noored spetsialistid.“

Invent Baltics on uuenduslike tehnoloogiapõhiste ideede realiseerimisele spetsialiseerunud konsultatsiooniettevõte. Muuhulgas on Invent Baltics alates 2008. aastast EASi strateegiline partner Eesti kosmosevaldkonna arendamisel.

Tartu Observatoorium on Eesti kosmoseteaduse ja tehnoloogia keskus, mille laborites on valminud ka Eesti esimene nanosatelliit ESTCube-1. 

Lähem info:

Kristo Reinsalu
konsultant, Invent Baltics OÜ
kristo dot reinsalu at invent dot ee
+372 5108736

Anu Reinart
Tartu Observatooriumi direktor
anu dot reinart at aai dot ee
+372 51938989

Eesti Infotehnoloogia- ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) kutsub 11-15 märtsil 2013. aastal osalema tagasi kooli kampaanias „Reaalainetega edukaks“. Kampaania eesmärgiks on tõsta  üldhariduskoolide noorte seas reaalainete populaarsust ning näidata nende õppimise olulisust ja seost tuleviku karjääriga.

Ühe nädala jooksul ootab ITL võimalikult suurt hulka IKT valdkonna inimesi, kes käiks üldhariduskoolides andmas tunde ja rääkimas noortele oma tööst ning sellest, miks on lahe IT’s töötada.

Endale sobiva kooli leidmine käib tagasi kooli süsteemi kaudu, mille kohta ITL annab täpsed juhiseid, kui vastav registreerumisvõimalus avatakse. ITL loob oma kodulehel eraldi koha, kuhu koondatakse materjale ja soovitusi tunni ülesehitamiseks ja ka mõned näidistunnikavad koos põnevate mängudega.

Kui teie praegune vabandus oli, et ma tahaks osaleda küll, aga ma ei oskaks midagi noortele rääkida, siis osalege ikkagi, sest ideede osas mida rääkida ja kuidas tundi üles ehitada aitab teid ITL. Kampaanias osaleda soovijatele korraldatakse eelnevalt ka infoseminar, kus räägitakse läbi tunni andmise olulised aspektid.

Selleks, et kogu info kampaania kohta edaspidi otse huvilisteni jõuaks, palume oma osalemissoovist teada anda hiljemalt 8. veebruariks aadressil doris dot pold at itl dot ee.

Prototroni teisest taotlusvoorust lahkusid prototüübi ehitamiseks vajaliku summaga meeskonnad Fabulonia, kelle ideeks on luua tarkvara, millega saab kaitsta 3D printimisfailide autoriõigusi ja originaalsust ning meeskond Flydog Sea Monitoring System, kes arendab sensoreid veekogude info kogumiseks. Kokku annab Prototron teises voorus välja ligikaudu 21 000 eurot.

Swedbanki, Tallinna Teaduspargi Tehnopol ja Tallinna Tehnikaülikooli asutatud rahastu Prototron teise taotlusvooru laekus kokku 51 taotlust koos põhjaliku prototüübi kirjeldusega. Valdkondadest laekus enim taotlusi elektroonika ja mehhaanika valdkondades, järgnesid IKT ja rohelised tehnoloogiad. Keskmine taotletav toetussumma oli 10 800 eurot.

„Praeguseks toimunud kaks Prototroni taotlusvooru on näidanud, et teeme õiget asja - nutikaid ja teostust ootavaid prototüüpide kavandeid on laekunud arvestatavas koguses ning ideede lennukuse ja kvaliteedi tase tõuseb,” märkis Swedbanki ettevõtete panganduse juht Robert Kitt.

Parimaks tunnistatud meeskonnad tegelevad globaalsete ja suure ettevõtluspotentsiaaliga toodete arendamisega.

Meeskond Fabulonia, kes saab Prototronilt 9 560 eurot, kasutab finantseeringut, et edasi arendada ettevõtte poolt patenteeritud maailma esimest 3D printimise autorikaitse süsteemi. Uus pilvetehnoloogial põhinev süsteem võimaldab ettevõtetel ja disaineritel internetis turvaliselt müüa, personaliseerida ning hoiustada originaalseid 3D disaine.

Meeskond Flydog arendab Prototronilt saadava 11 242 euro eest mereseiresüsteemi, mille abil saab merekeskkonnast automaatselt andmeid hankida. Praegu puuduvad head lahendused andmete saamiseks, sest laevadega merel käimine on kulukas ja satelliitide abil ei näe veepinna alla. Merekeskkonna pidevas muutumises olevate protsesside mõistmiseks arendab Flydog autonoomse seireplatvormi ja andmete haldamise süsteemi.

„Parimate selgitamine oli raske ja paljud tõeliselt head meeskonnad jäid napilt rahast ilma“, ütles Tallinna Teaduspargi Tehnopol juhatuse liige Pirko Konsa. „Näiteks meeldis ekspertkogule meeskonna Velodroom liikumisjõule reageerivad jalgrattatuled, meeskonna Bikeep mobiiltelefoniga juhitav jalgrattaparkla avalikesse kohtadesse või ka sisekliimat seirav andur Airi. Paraku olime sunnitud valikul lähtuma mitmest kriteeriumist ning sõelale jäid tõesti parimatest parimad,“ lisas Konsa.

Kokku on kahe Prototroni taotlusvooru peale laekunud 154 ideed, millele hakkajad meeskonnad soovivad fondi abiga käegakatsutava kuju anda. Eelmises Prototroni taotlusvoorust said finantseeringu Qminder -  portatiivne ja nutitelefoniga suhtlev stend, mis aitab vältida järjekorras seismist; Shaka - nutitelefoni audioliidesesse ühendatav tuulemõõtmisseade, mis aitab hetkega saada täpset ilmastikuinfot; Formula Battery Management System - akupakk ja aku juhtimissüsteem, mida saab efektiisuse tõstmiseks kasutada elektrisõidukites, taastuvenergeetikas või valve- ja kontrollsüsteemides. Esimesed prototüübid valmivad käesoleva aasta kevadeks.

Prototroni laekunud taotlusi hindavad eksperdid Priit Alamäe (Nortal), Pirko Konsa (Tehnopol), Robert Kitt (Swedbank), Yrjö Ojasaar (Publification.com), Andrus Oks (Eesti Arengufond), Jaanus Tamm (Defendec) ja Siemon Smid (Tallinna Tehnikaülikool).

Taotluse esitanud ideede hindamisel ja parimate selgitamisel lähtutakse prototüübi ärilisest potentsiaalist, uudsusest ja teostavast meeskonnast. Piiranguid ei ole seatud taotletavale rahasummale. Positiivse otsuse korral finantseeritakse prototüübi valmistamine idee autori plaani kohaselt.

Ekspertkogu vaatab taotlusi läbi neli korda aastas, järgmise taotlusvooru tähtaeg on 15. märts 2013. Prototron rahastu eesmärgiks on anda innovatiivsetele ideele reaalne kuju. Rahastu asutasid Swedbank, Tallinna Teaduspark Tehnopol ja Tallinna Tehnikaülikool. Kolmel järjestikusel aastal toetatakse uusi nutikaid ideid 120 000 euro ulatuses. www.prototron.ee

Täna hommikul paigaldas Eesti idufirma EWG-Tech OÜ veelekke peataja Päästeameti Kose logistikakeskusesse. Veelekke peataja tuvastab veelekke ning sulgeb veetorud automaatselt sekundite jooksul. Kuna Päästeameti Kose logistikakeskuses juhtus suvel veeõnnetus, siis edaspidiste kahjude ärahoidmiseks paigaldati veelekke peataja. 

EWG-Tech OÜ on Tehnopoli Startup Inkubaatori idufirma, kes on arendanud välja uudse lahenduse veelekete peatamiseks. Arendatud toode koosneb kolmest komponendist – sensor tuvastab lekke, saadab signaali kontrollerile ning see omakorda sulgeb ventiili abil majja tulevad veetorud. Antud toote abil on võimalik ära hoida suuremaid veeõnnetusi. Toode tuleb müüki aasta teises pooles.

„22.07.2012 toimus Päästeameti Logistikatalituse hoone teise korruse puhkeruumi köögis veeavarii, mille põhjustas valamu survevooliku purunemine. Tegemist oli nädalavahetusega ning seetõttu jõudis vesi enne avastamist voolata ligikaudu 12 tundi. Kahjustada said nii köögi sisustus kui ka esimesel korrusel tehnikute ruumi töölauad, arvutid ning ka väikevahendite lao inventar. Kuna EWG-Tech OÜ arendatud toode on mõeldud just samalaadsete avariide kahjude ennetamiseks, sobis see lahendus meile ideaalselt ja me lubasime lahkelt neil oma esimese demopaigalduse teha Päästeameti Logistikatalituses,“ kommenteerib Päästeameti Logistikatalituse juhtivspetsialist Rein Vaheoja.

Ka kindlustusettevõtted näevad tootes kasulikkust koduomanikule. Salva Kindlustuse AS varakindlustuse osakonna juhataja Alver Kivirüüt: „Kindlustuskogemusele tuginedes on veekahju kõige tõenäolisem kahju, mis kodus juhtuda võib. Kahjude analüüs näitab, et sisuliselt iga kolmas kahju on seotud mõne purunenud toru ja seeläbi tekkinud veekahjuga. Lisaks oma kodule kipub vesi kahjustama ka naabrite vara, mis omakorda suurendab kahjustuste ulatust veelgi tuues pahatihti kaasa ka naabritevahelise tüli. Näeme selles tootes üsna suurt abimeest, mis küll ei pruugi kahju täielikult ära hoida, kuid oskuslikult paigaldades suudab nii mõnegi kahju väikesena hoida.“

EWG-Tech OÜ asutajad on TTÜ magistri- ja doktoriõppe tudengid, kes ise kokku puutudes veeleketega tulid ideele hakata vähendama veeleketest tulenevaid kahjusid ja ajakulu. Ettevõte on tegutsenud üle poole aasta ning arendanud välja oma esimese toote – veelekke peataja.

Lisainfo:
Alina Kester
Turundusjuht
EWG-Tech OÜ
+372 5816 4575
alina@ewg-tech.com
www.ewg-tech.com

Tehnopol kustub osalema World of Health IT raames toimuval konkursil parimate VKE-de poolt loodud E-Tervise lahenduste leidmiseks, mida korraldavad Eesti Tervisetehnoloogiate Klaster koostöös TIC Biomed ja Euroopa Komisjoniga.

Konkursi näol on tegemist suurepärase võimalusega oma arendustöö tulemit tutvustada potentsiaalsetele klientidele, partneritele ja rahastajatele üle Euroopa. Sellel aastal on konkursi põhiteemaks "Aktiivne ja Terve Vananemine" ning osalejad on jaotatud kahte kategooriasse:

1. Suure potentsiaaliga VKE-d, kelle käive jäi 2011. aastal alla €500 000
2. Tšempionid ehk VKE-d, kelle käive 2011. aastal ületas €500 000

Auhinnad on rahalised ning sisaldavad lisaks ka kohtunike poolset mentorlust ning tasuta pääsmeid 2014. aasta World of Health IT konverentsile. Rohkem informatsiooni on veebilehel: www.ehealthcompetition.eu/sme

Eelmisel aastal jõudis kaks Eesti lahendust ka 30 parima Euroopa E-Tervise lahenduse sekka.

Möödunud aasta oktoobri lõpus Tallinnas avatud Mehhatroonika Innovatsioonikeskus (IMECC) tutvustab tehnoloogiahuvilistele külastajatele Eestit kui kõrgtehnoloogia arendajat ja aitab kasvatada Eesti  kui targa tootmise ja kõrgeltarenenud infotehnoloogiamaa mainet.

Homme, 23. jaanuaril külastab Tehnopoli ja  Mehhatroonikumi Innovatsioonikeskust Prantsuse Suursaatkonna delegatsioon. Suursaadik Frédéric Billet,  ülikoolidevahelise ja teaduskoostöö atašee Alexandre Nurit  ja saatkonna majandusnõunik Kristiina Kalda huviorbiidis on muuhulgas Mehhatroonika Innovatsioonikeskuse täisautomatiseeritud paindtootmissüsteem (flexible manufacturing system - FMS), mis võimaldab katsetada uusi tehnoloogiaid ja valmistada innovatiivsete toodete prototüüpe ja on heaks praktikabaasiks tudengitele.

Mehhatroonika Innovatsioonikeskuse juhatuse liikme Jüri Riivese sõnul peaks kõrgtehnoloogiline tootmine olema Eesti tulevik.  „Mehhatroonika innovatsioonikeskus aitab arendada uusi teadmisi ja tarka tootmist. Siin on olemas kõik eeldused, et luua maailmas ainulaadseid tooteid, mis Eesti majandusele hoo annavad,“ ütles Riives. Kõrgetasemelistel välisdelegatsioonidel on lisaks infotehnoloogia demokeskusele võimalik näha nüüd ka maailma tipptasemel tehnoloogiakeksust.

Paindtootmissüsteem suudab programmeeritud tarkvara järgi iseseisvalt toota erinevaid tipptehnoloogilisi detaile ilma inimese poolse sekkumiseta ja on soetatud Central Baltic Interreg IVA projekti INNOREG toel ja kaasrahastusel. Tallinna linna kaasrahastamisel valminud  Mehhatroonika Innovatsioonikeskusel on oluline roll ka  Tallinna  ettevõtluskeskkonna arendamise tutvustamisel.

Mehhatroonika Innovatsioonikeskuse eesmärk on aidata parandada Eesti tootmissektori konkurentsivõimet, luues võimalusi koostööks ja sünergiaks ning pakkudes tuge kõrgtehnoloogilise tootmise edendamise ning projektide arenduse valdkonnas. Mehhatroonika ühendab endas elektroonika, masinatööstuse ja infotehnoloogia valdkonnad.

Kuulud Eesti startup-ettevõttesse ja Sul on olemas äriidee, mille toimimises oled kindel? Su ideel on potentsiaali lüüa läbi suurtel välisturgudel? Sul on ka tugev meeskond, kellega hakata oma ideed ellu viima? Aga Sul jääb puudu teostusvõimalustest?

EAS pakub Eesti startup-ettevõtetele eksklusiivset võimalust osaleda MIT Global Startup Workshopil, mis toimub 25.-27. märtsil Tallinnas. Piiratud hulk tasuta pileteid ootab teotahtelisi entusiaste.

Mis on MIT Global Startup Workshop?

Tegu on maailma esinduslikuma ettevõtluse edendamiseks ja ühtse rahvusvahelise ettevõtlussüsteemi loomiseks ellu kutsutud konverentside sarjaga, mis paneb tudengid, professorid, ettevõtjad ja investorid ühise eesmärgi nimel tegutsema.

Teisisõnu on see unikaalne võimalus tulla Sul oma ideedega keskkonda, kus saab luua äri alustamiseks kasulikke kontakte, kohtudes tudengite, professorite, ettevõtjate ja investoritega üle maailma.

Kuidas osaleda?

Piiratud hulk tasuta pileteid ootab teotahtelisi entusiaste.

• Kirjuta inglisekeelne motivatsioonikiri ning üheleheküljeline võimalikult elav ülevaade oma ideest ning saada see hiljemalt 4. veebruariks 2013 aadressile Indrek dot Anepaio at eas dot ee
• Tasuta piletite võitja peab osalema MIT Global Startup Workshop’i üritusel ja pitching-võistlusel, reklaamima oma kanalites üritust ning kutsuma seeläbi üles ka teisi seal osalema. 

Konkursi tulemused selguvad 11. veebruariks ja võitjatega võetakse ühendust.

Võti Tulevikku on tudengiorganisatsiooni BEST-Estonia poolt läbiviidav projekt Tallinna Tehnikaülikoolis, mille eesmärk on luua kontakte tudengite ja ettevõtete vahel. Üritus on suunatud kõigile Eesti ettevõtetele, kes vajavad oma meeskonda kõrgharidusega tööjõudu.

Kontaktprojekt Võti Tulevikku 2013 leiab aset 4.-6- märtsil Tallinna Tehnikaülikooli ruumides. Esimesele päevale on planeeritud üldharivad loengud ja koolitused, mida annavad Eesti oma ala asjatundjad. Teisel ja kolmandal päeval toimub TTÜ aulas karjäärimess, millega paralleelselt viiakse auditooriumites läbi töötoad.

Võti Tulevikku 2013 projektis osalemine võimaldab ettevõtetel saada tudengitega kontakti mitmel viisil: osalemine karjäärimessil tagab vahetu kontakti tudengitega ning toimib paremini kui informatsiooni vahetamine emaili või telefoni teel. Juba messil on võimalik firmal teha tudengile ettepanek praktikale tulemiseks või töökohale asumiseks. Töötoad aitavad välja selgitada potentsiaalsed tulevased töötajad või praktikandid. Lisaks kahele eelpool öeldule võimaldab mälupulgal asuv virtuaalkataloog luua informatiivse ülevaate firma tegemistest ning nõudmistest, mida tudeng saab ka pärast projekti lõppemist sirvida ning leida endale sobiva ettevõtte.

Karjääripäevadel osalemine aitab saada aimu või kinnitust tudengite võimetest ning oskustest. Kuna ettevõtete kaasamine  hariduspoliitika kujundamisse on muutumas aina tähtsamaks, võimaldab osalemine karjääripäevadel saada ülevaate õpetatavate erialade tasemest ning vajadusel anda ka soovitusi.

Kontaktprojektis osalemine tuleb igati kasuks ka tudengitele, kellel juba diplom käes või kes alles õpivad, kuid omavad soovi töötamiseks ning praktika tegemiseks. Messil, töötubades ja koolitustel osalevad tudengid saavad ettekujutuse, mis on ettevõtete poolsed ootused ning millele peaks rõhku panema.

Lisainformatsiooni leiab Võti Tulevikku kodulehelt.

15. jaanuaril sõlmis Tallinna Teaduspark Tehnopol koostöölepingu Eesti esimese äriingleid koondava organisatsiooniga Estonian Business Angels Network´i ehk EstBANiga.

Koostööleppe eesmärgiks on suurendada Eesti alustavatele ettevõtete investorvalmidust ning viia ettevõtjad süstemaatiliselt investoritega kokku. Tehnopoli Startup Inkubaator aitab alustavatel ettevõtetel viimistleda ärimudelit, esitlust ning investeeringute kava, EstBAN jälgib ettevõtete arengut ning kutsub kokku lähtuvalt ettevõtte tegevusvaldkonnast sobilikud investorpaneelid.

„Selleks, et idee lendu tõuseks on vaja head nõu ja raha. Tehnopol liigub järk järgult selles suunas, et alustavatel ettevõtetel oleks lihtsam kaasata raha arengu algfaasis või prototüübi ehitamiseks. Koostöös Swedbanki ja Tallinna Tehnikaülikooliga finantseerime prototüüpide ehitamist ning nüüd, koostöös EstBANiga, aitame ettevõtetel kaasata ingelinvesteeringuid“, ütles Tehnopoli juhatuse liige Pirko Konsa.

EstBANi juhatuse liige Ivar Siimar soovib, et äriinglitel oleks võimalik näha palju kvaliteetseid ettevõtteid, kuhu investeerida. „Tahame tekitada regulaarsuse, kus iga kuu oleks meil võimalik näha vähemalt 3-5 kvaliteetset, investeeringukõlbulikku äriprojekti. Koostöö Tehnopoliga tagab meile alustavate ettevõtete tugeva ettevalmistuse ja kõrge taseme“.

Tehnopol on EstBANi esimene partner iduettevõtete leidmisel. EstBAN soovib alustada lisaks koostööd erinevate startup ettevõtteid koondavate institutsioonidega.

Estonian Business Angels Network´i ehk EstBANi asutasid 2012. aasta detsembris 25 erainvestorit. EstBANi eesmärgiks on alustavatesse ettevõtetesse tehtavate nn seemneinvesteeringute mahu suurendamine Eestis. Ühingu juhatusse kuuluvad Ivar Siimar, Allan Martinson, Marek Kiisa, Peeter Klanberg, Andrei Korobeinik, Hardi Kampus ja Harri Männistö.

Vaata lisaks EstBANi kodulehelt.

Esmaspäeval, 21. jaanuaril, algab TTÜ Tudengimajas Euroopa Innovatsiooniakadeemia.

Euroopa Innovatsiooniakadeemia, kõrgtehnoloogiline rahvusvaheline start-up'ide kasvulava toob Tallinnasse 100 noort ettevõtjat ligi 30st riigist, kes töötavad nädala jooksul rahvusvahelistes meeskondades välja globaalselt innovaatilisi ja väärtuslikke ärimudeleid.

Euroopa Innovatsiooniakadeemia avatakse TTÜ prorektoriga läbiviidava meditsiinilise kõrgtehnoloogilise katsega koostöös SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla spetsialistidega. Prorektor Alar Kolk neelab alla meditsiinilise roboti oma sisikonna pildistamiseks.

Euroopa Innovatsiooniakadeemia peakorraldaja ja TTÜ prorektor Alar Kolgi sõnul plaanitakse nädalaga töötada välja sisuliselt uued Skype’id. „Innovatsiooniakadeemia algab suure musta risti kandmise koolitusega, kus õpitakse taluma ebaõnnestumisi. Kõik uued tehnoloogia on väga riskantsed, samuti uued idufirmad. Lisaks sellele neelab inimene kohe innovatsiooniakadeemia alguses alla roboti ja selle teekonda inimorganismis saab näha otsepildis.“

Innovatsiooniakadeemial esinevad tunnustatud innovatsioonipraktikud ja -teoreetikud, sh eksperdid Microsoftist ja Samsungist. Taaskord on Tallinnas Inteli endine haridus- ja teadusprogrammide juht Mark Harris, kes räägib innovatsioonist, ettevõtlusest ning tarkadest ärimudelitest. Prof Thomas J. Howard keskendub tootearendusele. Samuti annab oma teadmisi edasi Põhjamaade tunnustatud innovatsiooniekspert ja TTÜ innovatsiooni- ja rahvusvahelistumise prorektor Alar Kolk.

Talvisel Euroopa Innovatsiooniakadeemial on näiteks Star Treki tehnoloogialabor, innovaatorite kiirkohtingud ja töögruppide abielud ning James Bondi innovatsiooniline proovilepanek. Muidugi külastatakse ka Skype’i. Töö toimub paljude ekraanidega Eesti modernseimas ja interaktiivseimas koolitusruumis, mida on ehitatud koostöös Microsofti ja Samsungiga.

Innovatsiooniakadeemia toob Tallinnasse maailmatasemel esinejad Suurbritanniast, Saksamaalt, Taanist ja USAst ning kohalikud innovatsioonivaldkonna tipud. Koolitusest võtavad osa 100 andekat ettevõtlusvaimuga noort üle kogu maailma, näiteks Etioopiast, Bangladeshist, Hiinast, USAst, Indoneesiast ja muidugi Eestist.

Lisainfo: www.innovationacademy4u.com

Sellest nädalast saab Tallinn kolmeks kuuks koduks kaheksale eri riikidest pärit idufirmale, kes püüavad siin vormida oma ideest konkurentsivõimeline toode või teenus, mis on küps konkureerimaks globaalsel turul.

Intensiivses arenguprogrammis osalevad ettevõtted pärinevad Euroopast, Venemaalt, aga ka näiteks Tšiilist, kokku kuuest riigist.

Iduettevõtted osalevad Tallinnas baseeruva ning peamiselt tehnoloogiaettevõtetele keskenduva kiirendi Startup Wise Guys talveprogrammis, kus nende käsutuses on 80 erinevatest maailma paikadest pärit oma valdkonna tipptegijast mentori oskusteave ja kogemused.

Esimene kuu kolmest on keskendunud mentorlusele ja idee lihvimisele, teisel tegeletakse oma toote või teenuse ehitamisega ning kolmandal müügi ülesehitusega.

"Alustavatel ettevõtjatel peab omal olema palju visadust, et edukaks saada. Meie oleme vaid abilised kiirendamaks oma koha leidmist edukas ettevõtluses," kirjeldas programmi olemust SWG juhtinvestor Herty Tammo.

Eelmisest, 2012. aasta kevadprogrammist sai tuule tiibadesse põllumajanduse tarbeks detailsete ilmaprognooside koostaja Vitalfields, kellel möödunud aasta lõpus õnnestus kaasata veerandi miljoni eurone investeering oma teenuse edasi arendamiseks.

Ärikiirendi teatel on Vitalfieldsi edu hea näide Eesti idufirmade konkurentsivõimest. Toetades iduettevõtteid kogu vajaliku infrastruktuuri ning vahenditega, annavad kiirendiprogrammid neile võimaluse keskenduda kõige olulisemale – oma ideedele vormi andmisele ning nende ülesehitamisele.

Vaata lisaks Startup Wise Guys kodulehelt.

Enterprise Europe Network aitab leida ärivõimalusi Indias

Enterpise Europe Network (EEN) võrgustikku lisandus kolm uut partnerit Indiast. Uute partnerite liitumine aitab ka Eesti väikestel- ja keskmise suurusega ettevõtetel laiendada hõlpsamini oma ärihuvisid Indiasse. EEN võrgustikuga koordineerivad koostööd Eesti partneritena Tehnopol, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Tartu Teaduspark, Baltic Innovation Agency ja Invent Baltics.

India liitumine EEN võrgustikuga tõstis partnerriikide koguarvu 54-ni. Indiast liitus EEN võrgustikuga kolm organisatsiooni. Esimene neist, European Business and Technology Center India, aitab ettevõtlus-, teadus- ja arenduskeskuste võrgustikku Indias ja Euroopas. Peamiselt on organisatsioon fokusseerinud biotehnoloogia-, energeetika-, keskkonnatehnoloogiate-, transpordi- ja kaubandusettevõtete abistamisele Indiasse laienemisel.

Teiseks liitunud partneriks on Confederation of Indian Industry. CII on suurim kohalikke ettevõtteid ühendav võrgustik Indias, kuhu kuulub enam kui 90 000 ettevõtet. Organisatsioonil on 63 harukontorit erinevates India regioonides ning peakontor New Delhis.

Kolmas partner on Federation of Indian Export Organisations, mis keskendub India ettevõtete ekspordivõimekuse arendamisele.

Enterprise Europe Network’i eesmärgiks on toetada väikeettevõtteid rahvusvahelistumisel, võimaldades ligipääsu Euroopa siseturule kasutamaks ära seal leiduvaid võimalusi ettevõtluse edendamiseks. Võrgustik hõlmab pea 600 organisatsiooni 54 riigis, mille hulka kuuluvad Kaubandus-tööstuskojad, tehnoloogiakeskused, ülikoolid ja teadus/tehnoloogiapargid.

Vaata ka EENi kodulehekülge.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eesvedamisel on valmimas Eesti ettevõtluse kasvustrateegia aastateks 2014-2020.

Seoses kasvustrateegia koostamisega ootab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ettepanekuid, milline peaks olema riigi roll ettevõtluse toetamisel ning milliseid toetusmeetmeid ettevõtlus kasvamiseks ja arenemiseks vajab.

Kutsum kõiki Tehnopoli ettevõtteid üles avaldama oma arvamust veebikeskkonnas aadressil www.mkm.ee/iestrateegia.

Samas veebikeskkonnas on võimalus tutvuda ka senitehtuga ning seotud uuringutega. Loodav strateegia koostatakse arengukava „Eesti ettevõtluspoliitika 2007-2013“ asemele. Ettepanekud on oodatud hiljemalt 11.02.2013.

Hea klient ja koostööpartner. Tallinna Teaduspark Tehnopol ootab teie tagasisidet 2012. aasta tegevuste kohta.

Palume teil leida 5 minutit, et vastata kümnele küsimusele Tehnopoli äriteenuste ja keskkonna kohta. Teie tagasiside on meile väga väärtuslik ning aitab meil suunata tuleviku tegevusi ning investeeringuid nii, et Tehnopolist kasvaks väärtuslik keskkond teie ettevõttele.

Alusta tagasiside vormi täitmist

Eelmise aasta võitja ZeroTurnaround on tänavu neljas. Teist aastat järjest korraldas Kuku raadio IT-äri saade Restart küsitluse et välja selgitada tuleva aasta perspektiivikaimad startup-firmasid. Küsitluses osales 20 IT-eksperti, nende seas Allan Martinson, Sten Tamkivi, Rain Rannu, Jüri Kaljundi, Evgeni Kabanov jpt.

Tulemustega tutvume lähemalt Kuku raadio eetris laupäeval, 29. detsembril kell 16: stuudios on saatejuhid Henrik Aavik ning Andrei Korobeinik, kommenteerivad Heidi Kakko Arengufondist ning Kaur Lohk Forbes-ist. Allpool on kokkuvõtte edetabeli esikümnest, sulgudes on positsiooni muutus võrreldes eelmise aastaga.

10 (+4) Click and Grow - tark lillepott.

Martin Goroshko (Tehnopol): "Meeskond on kõva töö ära teinud, kaks raundi investeeringuid ning kolmas peagi tulemas. 80 000 lillepotti üle maailma müüdud ning tulevaks aastaks sihiks seatud USA ja Venemaa turu vallutamine. Kui kõik õnnestub, on Click and Grow tuntuim ja enim müüdud Eestis tehtud füüsiline toode."

9 (-4) Flirtic.com – rahvusvaheline tutvumisteenus.

Andres Susi (Flirtic.com, Cherry): "Eesti turg on pea 100% käes, monetiseerimine on 2012. aastal lahendatud. Peamine väljakutse järgmiseks aastaks on kasutajatebaasi kasv (ehk siis viraalsus) ja uute turgude vallutamine."

8 (UUS) Vital Fields - ilmaennustus põllumeestele.

Indrek Vainu (STACC): "Ilma jälgimise ja ennustamisega on põllumehed aastatuhandeid tegelenud. Kui Vital Fields suudab pakkuda korraliku ja täpset seireinfot on nende tulemused kindlustatud ja põllumehed rahul. Saavad rohkem saaki ja tegutsevad vastavalt saadud hoiatustele/teavitustele."

7 (+9) Pipedrive - CRM.

Ragnar Sass (Pipedrive): "2012 aastal üks kiiremini kasvanud firma suutis aastaga käivet kasvatada koguni üle 10 korra ning tänaseks on firmal kliente juba 85 erinevas riigis. 2013 aastal võib firmat ilmselt ka teisi uudiseid oodata."

6 (-4) GrabCad - inseneride sotsiaalvõrgustik.

Mart Kikas (Arengufond): "8 MUSD uue investeeringuga ja uute tooteplaanidega (inseneride workflow platvorm) olemasoleva kliendibaasi pealt võib suur edu (ehk siis suured rahavood) suhteliselt kiiresti nüüd tulla."

5 (UUS) Marineexplore - ookeani andmete visualiseerimine.

Mari-Liis Lind (Garage48): "Perspektiivikas, suurte andmekogude analüüsimine, koondamine ja visualiseerimine."

Martin Goroshko: "Väga tugev meeskond ja globaalne haare. Esimesest päevast alates toonud pardale tugeva IT-, teadus- ja investorkompetentsi, tõstsid raha. Lahendavad globaalset probleemi, pakuvad teenust globaalsele turule, oodata võib globaalne edu."

4 (-3) ZeroTurnaround - instrumendid Java programmeerijatele.

Martin Koppel (Fortumo): "Antud faasis näitab muljetavaldavat kasvutempot, uue investoriga on asjad skaleeruvamaks muutunud ja usun, et kasvu jätkub suuresti ka uuel aastal ning raha lõikamise aeg on alles ees."

Mart Kikas (Arengufond): "Lahendavad päris probleemi, mis IT inimestel on. Tunne on, et saavad 2013 hoo sisse."

3 (+0) Erply - kassasüsteemide lahendus.

Kristjan Hiiemaa (Erply): "Kasv kiireneb, suurimal kliendil ca 10000 töötajat. Austraalia kontor annab tugeva arenguhüppe."

Jevgeni Kabanov (ZeroTurnaround): "Agressiivne kasv, hea turg, hea meeskond, head numbrid."

Kaur Lohk: "Tugev firma ja hea toode, mis on juba tõestanud oma meeskonna ja toote eluvõimelisust, ootaks järgmistest aastatest veelgi paremat arengut."

2 (+8) Creative Mobile - mobiilmängude tootja.

Herty Tammo (StartupWiseGuys): "Suurepärased majandustulemused nii lühikese ajaga."

Rain Rannu (Fortumo): "Võimas tulemus 2011 ja 2012 aastal, 2013 näitab, kas nad suudavad ühe-frantsiisi-firmast järgmisele tasemele hüpata. Usun neisse."

Evgeni Kabanov (ZeroTurnaround): "Super head numbrid, eks vaatab kas see oli juhtumisi või suudab sama moodi edasi jätkata."

1 (+6) Transferwise - valuutavahetus ilma pankadeta.

Ragnar Sass (Pipedrive): "Pangandusturgu ründama asunud startup on 2012 aastal väga hoogsalt arenenud ning jõudnud nüüd juba ka brek eveni lähedale. Nüüd ka dollari maksed lisanud firma tõotab ka 2013 aastal komeedi lendu jätkata."

Rain Rannu (Fortumo): "Odavamad teenustasud rahvusvahelistel ülekannetel /valuutavahetamises on väga suure potentsiaaliga äri, eriti globaliseerumise ja tööjõu veel vabama liikumisega tuleviku kontekstis."

Eero Tohver (Uptime): "Raha on tugevalt tõstetud, promo tehtud, nüüd loodaks, et ka tulemused ennast kaua oodata ei lase."

Eksperdid on nimetanud kokku 21 firmat, eelmisel aastal oli neid 26. Edetabelisse ei mahtunud eelmise aasta 8. koht Fits.me (virtuaalne proovikabiin); esikümnest jäid napilt välja mobiilmaksete firma Fortumo (4. kohalt langenud 12-ks), aga ka uustulija Toggl (ajamõõtmise lahendus, 14. koht) ning eelmise aasta 25. koht Cherry (tõusnud 13-ks).

Restart on KUKU raadios igal laupäeval eetris olev IT-äri saade, mis on suunatud otsustajatele, kellele IT-äri korda läheb. Saadet juhivad Riigikogu liige ja IT-ettevõtja Andrei Korobeinik ning internetiturunduse spetsialist Henrik Aavik. Saadet saab kommenteerida ning järelkuulata Restardi fännilehel Facebook-is: https://www.facebook.com/restartraadio.

Eelmise aasta võitja ZeroTurnaround on tänavu neljas. Teist aastat järjest korraldas Kuku raadio IT-äri saade Restart küsitluse et välja selgitada tuleva aasta perspektiivikaimad startup-firmasid. Küsitluses osales 20 IT-eksperti, nende seas Allan Martinson, Sten Tamkivi, Rain Rannu, Jüri Kaljundi, Evgeni Kabanov jpt.

Tulemustega tutvume lähemalt Kuku raadio eetris laupäeval, 29. detsembril kell 16: stuudios on saatejuhid Henrik Aavik ning Andrei Korobeinik, kommenteerivad Heidi Kakko Arengufondist ning Kaur Lohk Forbes-ist. Allpool on kokkuvõtte edetabeli esikümnest, sulgudes on positsiooni muutus võrreldes eelmise aastaga.

10 (+4) Click and Grow - tark lillepott.

Martin Goroshko (Tehnopol): "Meeskond on kõva töö ära teinud, kaks raundi investeeringuid ning kolmas peagi tulemas. 80 000 lillepotti üle maailma müüdud ning tulevaks aastaks sihiks seatud USA ja Venemaa turu vallutamine. Kui kõik õnnestub, on Click and Grow tuntuim ja enim müüdud Eestis tehtud füüsiline toode."

9 (-4) Flirtic.com – rahvusvaheline tutvumisteenus.

Andres Susi (Flirtic.com, Cherry): "Eesti turg on pea 100% käes, monetiseerimine on 2012. aastal lahendatud. Peamine väljakutse järgmiseks aastaks on kasutajatebaasi kasv (ehk siis viraalsus) ja uute turgude vallutamine."

8 (UUS) Vital Fields - ilmaennustus põllumeestele.

Indrek Vainu (STACC): "Ilma jälgimise ja ennustamisega on põllumehed aastatuhandeid tegelenud. Kui Vital Fields suudab pakkuda korraliku ja täpset seireinfot on nende tulemused kindlustatud ja põllumehed rahul. Saavad rohkem saaki ja tegutsevad vastavalt saadud hoiatustele/teavitustele."

7 (+9) Pipedrive - CRM.

Ragnar Sass (Pipedrive): "2012 aastal üks kiiremini kasvanud firma suutis aastaga käivet kasvatada koguni üle 10 korra ning tänaseks on firmal kliente juba 85 erinevas riigis. 2013 aastal võib firmat ilmselt ka teisi uudiseid oodata."

6 (-4) GrabCad - inseneride sotsiaalvõrgustik.

Mart Kikas (Arengufond): "8 MUSD uue investeeringuga ja uute tooteplaanidega (inseneride workflow platvorm) olemasoleva kliendibaasi pealt võib suur edu (ehk siis suured rahavood) suhteliselt kiiresti nüüd tulla."

5 (UUS) Marineexplore - ookeani andmete visualiseerimine.

Mari-Liis Lind (Garage48): "Perspektiivikas, suurte andmekogude analüüsimine, koondamine ja visualiseerimine."

Martin Goroshko: "Väga tugev meeskond ja globaalne haare. Esimesest päevast alates toonud pardale tugeva IT-, teadus- ja investorkompetentsi, tõstsid raha. Lahendavad globaalset probleemi, pakuvad teenust globaalsele turule, oodata võib globaalne edu."

4 (-3) ZeroTurnaround - instrumendid Java programmeerijatele.

Martin Koppel (Fortumo): "Antud faasis näitab muljetavaldavat kasvutempot, uue investoriga on asjad skaleeruvamaks muutunud ja usun, et kasvu jätkub suuresti ka uuel aastal ning raha lõikamise aeg on alles ees."

Mart Kikas (Arengufond): "Lahendavad päris probleemi, mis IT inimestel on. Tunne on, et saavad 2013 hoo sisse."

3 (+0) Erply - kassasüsteemide lahendus.

Kristjan Hiiemaa (Erply): "Kasv kiireneb, suurimal kliendil ca 10000 töötajat. Austraalia kontor annab tugeva arenguhüppe."

Jevgeni Kabanov (ZeroTurnaround): "Agressiivne kasv, hea turg, hea meeskond, head numbrid."

Kaur Lohk: "Tugev firma ja hea toode, mis on juba tõestanud oma meeskonna ja toote eluvõimelisust, ootaks järgmistest aastatest veelgi paremat arengut."

2 (+8) Creative Mobile - mobiilmängude tootja.

Herty Tammo (StartupWiseGuys): "Suurepärased majandustulemused nii lühikese ajaga."

Rain Rannu (Fortumo): "Võimas tulemus 2011 ja 2012 aastal, 2013 näitab, kas nad suudavad ühe-frantsiisi-firmast järgmisele tasemele hüpata. Usun neisse."

Evgeni Kabanov (ZeroTurnaround): "Super head numbrid, eks vaatab kas see oli juhtumisi või suudab sama moodi edasi jätkata."

1 (+6) Transferwise - valuutavahetus ilma pankadeta.

Ragnar Sass (Pipedrive): "Pangandusturgu ründama asunud startup on 2012 aastal väga hoogsalt arenenud ning jõudnud nüüd juba ka brek eveni lähedale. Nüüd ka dollari maksed lisanud firma tõotab ka 2013 aastal komeedi lendu jätkata."

Rain Rannu (Fortumo): "Odavamad teenustasud rahvusvahelistel ülekannetel /valuutavahetamises on väga suure potentsiaaliga äri, eriti globaliseerumise ja tööjõu veel vabama liikumisega tuleviku kontekstis."

Eero Tohver (Uptime): "Raha on tugevalt tõstetud, promo tehtud, nüüd loodaks, et ka tulemused ennast kaua oodata ei lase."

Eksperdid on nimetanud kokku 21 firmat, eelmisel aastal oli neid 26. Edetabelisse ei mahtunud eelmise aasta 8. koht Fits.me (virtuaalne proovikabiin); esikümnest jäid napilt välja mobiilmaksete firma Fortumo (4. kohalt langenud 12-ks), aga ka uustulija Toggl (ajamõõtmise lahendus, 14. koht) ning eelmise aasta 25. koht Cherry (tõusnud 13-ks).

Restart on KUKU raadios igal laupäeval eetris olev IT-äri saade, mis on suunatud otsustajatele, kellele IT-äri korda läheb. Saadet juhivad Riigikogu liige ja IT-ettevõtja Andrei Korobeinik ning internetiturunduse spetsialist Henrik Aavik. Saadet saab kommenteerida ning järelkuulata Restardi fännilehel Facebook-is: https://www.facebook.com/restartraadio.

12. detsembril toimus Londonis HealthStartup London konverents, mis arutles tervistehnoloogia ärivaldkonna arengusuundadel ning viis valdkonna ettevõtted kokku rahvusvaheliste ekspertidega. Konverentsil osales kokku seitse valitud tervisetehnoloogia ettevõtet, kelle hulgas olid kaks ettevõtet, LabToWellness ja Health Diary, Eestist.

Ettevõte Health Diary valiti Londoni konverentsile tasuta osalema tänu tugevale esinemisele Tehnopoli tervisetehnoloogia rahvusvahelises ekspertpaneelis. Ettevõtte osalemist sponsoreeris koostööpartnerina UKTI.

HealthStartup konverentsi olulisemaks osaks osalevatele ettevõtetele olid ajurünnakud, kus osalesid valitud eksperdid maailmast just antud ettevõtte tegevusvaldkonnas. Ajurünnakute abil said ettevõtted väga adekvaatset sisendit edasiste tegevuste planeerimiseks ning kasulikke kontakte ettevõtte kasvatamiseks.

Tehnopol jätkab HealtStartup meeskonnaga tihedat koostööd ka tulevikus, pakkudes tervisetehnoloogiate valdkonna ettevõtetele sisulist ja suunatud abi rahvusvahelistumisel.

Vaata lisaks HealtStartup London veebilehelt.  

Prototüüpide valmistamise rahastamiseks loodud Prototron fondi teine taotlusvoor lõppes 15. detsembril. Kokku laekus tähtajaks 51 nutikat ideed, millele hakkajad meeskonnad soovivad fondi abiga käegakatsutava kuju anda.

Valdkonniti esitati enim taotlusi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (20 taotlust) ja elektroonika (19 ideed) toodete valmistamiseks. Järgnesid bio- ja tervisetehnoloogia, keskkonnatehnoloogia ja eluteaduste valdkonnad.

Laekunud taotlusi hakkavad hindama eksperdid ning 11. jaanuaril kogunev ekspertkogu valib välja need ideed, mis elluviimiseks raha saavad.

„Prototroni teine taotlusvoor näitas, et ideedepuudust Eestis ei ole. Eriti oluline on see, et kõik taotlused on läbimõeldud ja meeskonnad on motiveeritud ideid teostama. Valiku tegemisel saab määravaks tootest tekkiv lisandväärtus ja seal peituv äripotentsiaal“, ütles Swedbanki ettevõtete panganduse juht Robert Kitt.

Tallinna Teaduspargi Tehnopol juhatuse liige Pirko Konsa peab taotluste puhul rõõmustavaks valdkondlikku jagunemist. „Kui esimeses taotlusvoorus domineerisid tarkvarateenused, siis nüüd võib julgelt öelda, et Eesti leiutajad oskavad ka füüsilisi tooteid välja mõelda. IT-teenuseid on lihtsam käivitada ja testida. Uued füüsilised tooted nõuavad aga rohkem aega ja raha. Prototroni rahastu annabki finantsvõimalused keerukamate ideede ellu pööramiseks,“ ütles Konsa.

Prototroni eelmises taotlusvoorus valis ekspertkogu välja kolm ideed, mille elluviimiseks anti ligi 26 000 euro. Toetuse said: Qminder, mille ideeks on ehitada portatiivne ja nutitelefoniga suhtlev stend, mis aitab inimestel vältida tüütut järjekorras seismist; Shaka (prototüübi maksumus 11 640 eurot), mille ideeks on ehitada nutitelefoni audioliidesesse ühendatav tuulemõõtmisseade, mis aitab surfaritel ning  golfimängijatel  saada täpset ilmastikuinfot; Formula Battery Management System, mille ideeks on välja töötada akupakk ja aku juhtimissüsteem, mida saab efektiisuse tõstmiseks kasutada näiteks elektrisõidukites.

Laekunud taotlusi hindavad eksperdid Priit Alamäe (Nortal), Pirko Konsa (Tehnopol), Robert Kitt (Swedbank), Yrjö Ojasaar (Publification.com), Andrus Oks (Eesti Arengufond), Jaanus Tamm (Defendec) ja Siemon Smid (Tallinna Tehnikaülikool).

Taotluse esitanud ideede hindamisel ja parimate selgitamisel lähtutakse prototüübi ärilisest potentsiaalist, uudsusest ja teostavast meeskonnast. Piiranguid ei ole seatud taotletavale rahasummale. Positiivse otsuse korral finantseeritakse prototüübi valmistamine idee autori plaani kohaselt.

Ekspertkogu vaatab taotlusi läbi neli korda aastas, järgmise taotlusvooru tähtaeg on 15. märts 2013. Prototron rahastu eesmärgiks on anda innovatiivsetele ideele reaalne kuju. Rahastu asutasid Swedbank, Tallinna Teaduspark Tehnopol ja Tallinna Tehnikaülikool. Kolmel järjestikusel aastal toetatakse uusi nutikaid ideid 120 000 euro ulatuses.

Tehnopoli Startup Inkubaatoris kasvanud ettevõte Priienergia loodud unikaalne soojusvaheti heitveest sooja eraldamiseks ja kasutamiseks rakendati esimesena Haapsalu Veevärgis.

Süsteem paigaldati Haapsalu Veevärgi heitvee järelsetistuse basseinile käesoleva aasta novembris. Soojusvaheti abil talletatud soojust kasutab soojuspump kõrvalasuva puhastushoone kütmiseks. Soojusvaheti kasutamise tulemusena on varem elektriküttel olnud hoone kütmiskulud kahanenud kolm korda.

Esimene soojusvaheti süsteem töötati välja koos Eesti ettevõttega Innovative Water Systems. Väljaehitust teostas haapsalu ettevõte Movek Grupp. Soojusvaheti suhtleb lisaks veebipõhise tarkvaraga, kus kõik andmed soojusvaheti rakendamise kohta on reaalajas jälgitavad.

Haapsallu paigaldatud demolahendus on osaks Tallinna Tehnikaülikoolis läbi viidavas uuringus, mille käigus uuritakse uusi tehnilisi küttelahendusi ja nende sobivust kortermajadesse.

Priienergia arendatud soojusvaheti on mõeldud suurobjektidele nagu kortermajad, veekeskused, spordiklubid, haiglad ja tööstusobjektid, kus eraldub palju sooja heitvett. Seadme abil jahutatakse hoonest väljuv vesi soovitud temperatuurile ning talletatud soojus tagastatakse hoonesse. Priienergia plaanib 2013. aastal müüa 20 soojusvahetisüstemi Eestis, Soomes ja Rootsis. Lisaks peetakse läbirääkimisi erinevate edasimüüjatega Skandinaavias.

Tehnopoli, Swedbanki ja Tallinna Tehnikaülikooli loodud prototüüpide rahastu Prototron selle aasta viimane taotlusvoor lõppeb 15. detsembril. Prototroni eesmärk on finantseerida nutikatest ideedest loodavaid esimeste töötavate tootenäidiste ehk prototüüpide ehitamist.

Prototroni rahastust on toetuse taotlemine lihtne. Selleks tuleb kirjeldada oma toote või teenuse ideed, meeskonna kompetentse, prototüübi ehitamise ajakava ning vajaminevat toetussummat.

Taotlusi hindavad eksperdid Priit Alamäe (Nortal), Robert Kitt (Swedbank), Pirko Konsa (Tehnopol), Jaanus Tamm (Defendec), Yrjö Ojasaar (Publification), Andrus Oks (Arengufond) ja Siemon Smid (TTÜ). Parimatele antakse toetussummad prototüübi ehitamiseks 18. jaanuaril 2013.

Eelmises taotlusvoorus toetas Prototron 3 prototüübi ehitamist kogusummas 26 000 eurot.

Esitla taotlus

6. detsembril toimus selle hooaja viimane Tehnopoli ekspordiklubi, kus oma eksperdikogemustest rääkisid luksuskõlareid tootva ettevõtte Estelon esindaja Alissa Vassilkova ja veebipõhise planeerimistarkvara arendanud ettevõtte Ganttic eestvedaja Indrek Kuldkepp.

Estelon arendab ja toodab Eestis luksuskõlareid ning müüb neid enam kui kahekümnes erinevas riigis. Tegu on kõrgtehnoloogiliste ja tunnustatud helikvaliteediga kõlaritega mille hinnad algavad 10 000 eurost. Alissa Vassilkova rõhutas ekspordi korraldamise puhul edasimüüjate tähtsust. Oluline on edasimüüjate juures isiklikult kohal käia ning kohelda kõiki edasimüüjaid võrdsena, olenemata riigist. Müügi ja turunduse puhul on oluline fokusseerida eriala meediale. Estelon müügitoetus saab kõige paremat hoogu eriala ekspertide kirjutatud artiklitest, soovitustest, tootele omistatud auhindadest ja messidel osalemisest. Seetõttu ei ole ettevõtte jaoks oluline kulutada hiigelsummasid meediareklaamidele.

Ganttic on kiiresti kasvav tarkvaraettevõte, mis on arendanud veebipõhise tarkvara inimeste, projektide, ruumide ja tootmise planeerimiseks. Ettevõte on esimesest tegutsemispäevast sisenenud globaalsele turule ning on napi kahe tegutsemiskuuga kaasanud enam kui 200 maksvat klienti. Ettevõtte eestvedaja Indrek Kuldkepp rõhutas uue toote arendamisel potentsiaalsete klientidega suhtlemise tähtsust. Lõppkasutajale tarkvara arendav ettevõte peab pidevalt proovima ja testima erinevaid tootevariante ning need kiiresti kasutusse andma. Nii saab kasulikku tagasisidet, et uusi muudatusi sisse viia. Alustades tuleb kindlasti uurida turul ringi ja õppida teiste sarnaste firmade vigadest.

Täname kõiki ekspordi klubis osalejaid ning loodame teiega kohtuda uuel aasta.

Tehnopolis äsjaavatud unikaalne elektroonika ja mehhaanika tippkeskus Mehhatroonika Innovatsioonikeskus  soovib tihendada kontakte Eesti ettevõtetega, kes kõrgtehnoloogilist oskusteavet vajaksid.

Mehhatroonika Innovatsioonikeskuse olulisemaks osaks on mehhaanika ja elektroonika ettevõtetele mõeldud 2 miljonit eurot maksev täisautomatiseeritud paindtootmissüsteem (flexible manufacturing system – FMS). Paindtootmissüsteem suudab programmeeritud tarkvara järgi iseseisvalt toota erinevaid tipptehnoloogilisi detaile ilma inimese poolse sekkumiseta.

Mehhatroonika Innovatsioonikeskus pakub ettevõtetele tuge tootmise automatiseerimisel, integreeritud keskkonna ja uute tehnoloogiate arendamisel.

„Ettevõte saab kasu oma konkreetse probleemi lahendamisel, selle üldistamine ja edasiarendamine toob kasu kogu tööstusharule. Lisaks aitab lahenduste kommunikeerimine rahvusvahelistel konverentsidel ning teadusartiklites ning tippspetsialistidega suhtluses kaasa Eesti kui kõrgtehnoloogiale orienteeritud riigi kuvandi loomisele,“ tõi innovatsioonikeskuse juhatuse liige Jüri Riives võimalikke kasulikke tegureid esile. 

Kõrgtehnoloogiliste probleemide lahendamiseks on võimalik kaasata ka Euroopa Liidu struktuurifondide raha.

„Mehhatroonika innovatsioonikeskuse paindtootmissüsteem sobib hästi toote prototüüpide valmistamiseks ja pakub kõrgtehnoloogilise tootmise järelkasvule suurepärast praktikavõimalust.  Mehhatroonika innovatsioonikeskuses on olemas kõik eeldused, et luua maailmas ainulaadseid tooteid, mis Eesti majandusele hoo annavad,“ lisas Riives.

Mehhatroonika Innovatsioonikeskuse eesmärk on aidata parandada Eesti tootmissektori konkurentsivõimet, luues võimalusi koostööks ja sünergiaks ning pakkudes tuge kõrgtehnoloogilise tootmise edendamise ning projektide arenduse valdkonnas.

25 Eesti erainvestorit asutasid eelmisel nädalal mittetulundusühingu Eesti Äriinglite Assotsiatsioon (Estonian Business Angels Network ehk EstBAN), mille eesmärgiks on alustavatesse ettevõtetesse tehtavate nn seemneinvesteeringute mahu suurendamine Eestis.

Vastloodud ühingu juhatusse valiti Ivar Siimar, Allan Martinson, Marek Kiisa, Peeter Klanberg, Andrei Korobeinik, Hardi Kampus ja Harri Männistö.

"Sarnased äriinglite ühendused eksisteerivad kõigis arenenud riikides. Nende eesmärgiks on ühendada erainvestorite jõud, et suurendada nii investeeringute mahtu kui kvaliteeti. Soovime seeläbi edendada Eesti teadmispõhist majandust ja eksporti," ütles ühingu loomise üks initsiaatoreid Ivar Siimar.

EstBANi hinnangul on varajase faasi investeeringute maht Eestis tänavu umbes 1 miljon eurot. Erainvestorid on osalenud selliste uute kasvuettevõtete nagu GrabCAD, Cherry Media, Cleveron, Modesat, Marinexplore ja teiste sarnaste ettevõtete rahastamises.

EstBANi eesmärk on Eestis tehtavate ingelinvesteeringute maht 2015. aastaks viiekordistada. Selleks ajaks võiks rahastatavate ettevõtet arv tõusta 25-ni aastas ning loodavate uute kõrgelt kvalifitseeritud töökohtade arv tõusta kordades.

EstBAN kavatseb keskenduda mitmetele probleemidele: uute investeerimisvõimaluste otsimine ja analüüs, investorite ja ettevõtjate kokkuviimine,investeerimisega seotud juriidiliste aspektide arendus jne. Ühingu liikmed teevad oma inveteerimisostuseid iseseisvalt või sündikeerituna.

"EstBAN ei ole ühe kitsa seltskonna klubi,» ütles Siimar. Teretulnud on kõik huvilised, kes on nõus panustama aega ja raha suure kasvupotentsiaaliga, kuid samal ajal riskantsesse ettevõtetesse."

EstBAN on suunatud koostööle. Soovime leida head koostöömudelid Eesti kasvuettevõtteid koondavate organisatsioonidega, ülikoolidega, äriinkubaatorite ja - kiirenditega. Koostöö Eesti Arengufondiga on sujunud juba aastaid, kuna fond kaasab kõigisse projektidesse alati erainvestoreid.

"Hästi toimiv riskikapitali turg mõjutab oluliselt uute töökohtade loomist, innovatsiooni ja majanduskasvu. EstBANi loomine Eesti Riskikapitali Assotsiatsiooni EstVCA kõrvale on loogiline samm," ütles Margus Uudam, EstVCA vastvalitud juhatuse esimees.

Seoses Taavi Kotka lahkumisega ettevõtlusest valis Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu (ITL) juhatus liidu uueks presidendiks Enn Saar’e, kes on Elion Ettevõtted AS arendusjuht ja IT Koolituskeskuse OÜ nõukogu esimees.

„Järgnev poolaasta on Eesti IKT sektori pikaajalise arengu jaoks väga oluline kuna just nüüd pannakse nii Eesti riigis kui ITL-is paika valdkonna arenguplaane aastani 2020. Näen nii enda kui kogu ITL-i juhatuse rolli selle plaani loomise eestvedajana“ ütles Saar.

„Eesti IKT sektor areneb lähiaastatel Eesti juhtivaks majandusharuks. Läbi ITL-i liikmesfirmade ühise tegevuse on viimaste aastate jooksul hüppeliselt kasvanud ekspordimahud, samuti on muutunud oluliselt populaarsemaks IKT erialadel õppimine“ võttis Kotka Liidu senise tegevuse kokku.

ITL ühendab info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga (IKT) tegelevaid ettevõtteid, millede käive moodustab rohkem kui 80% Eesti IKT sektori kogukäibest.

INNOREG projekti raames soetatud kaasaegsed tootmisseadmed Tehnopolis asuvas Mehhatroonika Innovatsioonikeskuses ootavad ettevõtteid ja teadusarenduskeskuseid innovaatilisi tooteid arendama. Samuti on Innovatsioonikeskus avatud partnerluspakkumistele seadmete rakendamiseks.

Uudne „paindtootmissüsteem“ (flexible manufacturing system – FMS) on automatiseeritud tootmissüsteem, mis koosneb kahest 5-7-koordinaadilisest tööpingist, mis on ühendatud automatiseeritud transpordi ja laosüsteemiga. Selline kompleks on võimeline töötama automaatselt 24 tundi järjest ja suudab tagada äärmiselt kõrgete kvaliteedinõuete täitmise.

Mehhatroonika Innovatsioonikeskus pakub seadme abil ettevõtetele tuge tootmise automatiseerimisel, integreeritud keskkonna ja uute tehnoloogiate arendamisel.

„Ettevõte saab kasu oma konkreetse probleemi lahendamisel, selle üldistamine ja edasiarendamine toob kasu kogu tööstusharule. Lisaks aitab lahenduste kommunikeerimine rahvusvahelistel konverentsidel ning teadusartiklites ning tippspetsialistidega suhtluses kaasa Eesti kui kõrgtehnoloogiale orienteeritud riigi kuvandi loomisele,“ tõi innovatsioonikeskuse juhatuse liige Jüri Riives võimalikke kasulikke tegureid esile.

Eestis vastav analoog puudub. Sellise tööstuskompleksi omamine on ainuvõimalik lahendus keeruliste toodete valmistamiseks näiteks aeronautika ja lennukitööstuse valdkonnas. Uue tehnoloogia maaletoomine aitab tõsta kogu masinatööstuse tuntust rahvusvahelises ulatuses.

FMS seadet haldab MTÜ Mehhatroonika Assotsiatsioon. Seadme tarnijaks on Fastems. Ettevõtetel on võimalik kasutada FMS seadet hinnakirja alusel või liitudes MECA partneritega. Koostöö alustamiseks vaata lisaks: www.meca.ee

Seadmete soetamist rahastati Central Baltic Interreg IVA Programme 2007-2013 raames.

21-23. novembril kogunesid Euroopa erinevad ettevõtlust toetavad organisatsioonid Sevilla Kaubanduskoja kutsel Hispaanias, et arutada ettevõtete piiriülese laienemise meetmeid, võimalusi ja kitsaskohti. Kohtumine toimus DIFASS projekti raames.

Kohtumisel toimusid seminarid ja töötoad, mis tutvustasid erinevaid parimaid praktikaid ettevõtete ekspordile hoo andmisel. Näiteks tutvustati avatud kontori kontseptsiooni Friesland (Holland), piiriülest lähenemisest Valle d´Aosta regioonis (Itaalia), Beja metoodikast tehnoloogiaettevõtete aitamisel (Portugal) ja ka PIPE ekspordiprogrammi, mille on ellu kutsunud Sevilla Kaubanduskoda.

Metoodikasiirde aluseks võeti Hispaanias välja töötatud PIPE praktika, mida koostöös osalevate organisatsioonidega püütakse edaspidi laiendada kõikidesse Euroopa riikidesse. PIPE toimimisloogika on lihtne – ekspordipotentsiaaliga ettevõte liidetakse rahvusvahelisse kontakti-, investeeringute- ja turuinformatsiooni baasi, mis muudab alustamise aja- ja kuluefektiivsemaks.

Pilootprojektina käivitub PIPE esmajärjekorras Taanis, Itaalias, Rumeenias ja Rootsis. Hispaanias on PIPE initsiatiivi abil üle 8000 ettevõtte rahvusvahelistele turgudele sisenenud ning nende ettevõtete käibest 50% tuleb välisturult.

DIFASS projekti rahastatakse INTERREG IVC programmist. DIFASS projekti eesmärgiks on muuta regionaalseid eksporti käivitavaid initsiatiive efektiivsemaks. Loe lisaks DIFASS koduleheküljelt.

Eile, 22. novembril, lahkus meie hulgast Eesti teadusparkide ja teadmistepõhise ettevõtluse käivitaja ja arendaja Raivo Tamkivi.

Raivo Tamkivi sündis 21. märtsil 1953. aastal Tallinnas. Olles hariduselt füüsik, pühendas Raivo viisteist aastat teadustööle Teaduste Akadeemia Füüsika Instituudis. 1982. aastal omistati talle Tartu Teaduste Akadeemia Füüsika Instituudi doktorikraad tahke keha füüsika erialal.

Alates 1992. aastast pühendas Raivo Tamkivi end teadusparkide esmasele käivitamisele ja arendamisele Eestis. Tema eestvedamisel rajati mõned nädalat tagasi 20 aastaseks saanud Tartu Teaduspark. Kümme aastat hiljem pani Raivo Tamkivi aluse Tallinna Teaduspargile Tehnopol.

Aastatel 1997-2001 juhtis Raivo Tamkivi Tartu Teadusparki ning aastatel 2004-2007 Tallinna Teadusparki Tehnopol. Sellest perioodist on Raivo Tamkivit peetud nii Tallinna kui Tartu Teaduspargi isaks ning nimetatud Baltikumi innovatsiooni printsiks.

Tallinna Teaduspargis Tehnopol jätkas Raivo Tamkivi 2007. aastast tööd juhtkonna nõunikuna ning osales rahvusvaheliste võrgustike loomises ja rakendamises, tehnoloogiasiirde juhtimises ning tehnoloogiaettevõtete ekspordi käivitamises.

Raivo Tamkivi erakordne oskus organisatsioonide käivitamisel ja juhtimisel ei jäänud märkamata ka väljaspool Eestit. Aastatel 2000-2008 oli Raivo Tamkivi Rahvusvahelise Teadusparkide Assotsiatsiooni (IASP) direktorite nõukogu liige, asepresident ja president. Tema eestvedamisel pandi alus innovatsioonialasele koostööle Balti riikide vahel. Aktiivse ja avatud inimesena realiseeris ta end ka väljaspool erialast tööd olles aastatel 2000-2005 Tallinna Rotary Klubi juhatuse liige ja president.  

Oma karjääri jooksul on Raivo Tamkivi organiseerinud 25 rahvusvahelist konverentsi, olnud autoriks ja osalejaks enam kui  20-s rahvusvahelises projektis, avaldanud ligi 80 teaduslikku ja erialast artiklit ning esinenud paljudel konverentsidel ja kohtumistel.

Raivo Tamkivi viimaseks suurprojektiks oli tänavu suvel Tallinnas peetud Rahvusvahelise Teadusparkide Assotsiatsiooni aastakonverentsi korraldamine, kus osales enam kui 500 teaduspargi ja tehnoloogiapõhise ettevõtluse liidrit.

Oma töös pidas Raivo Tamkivi kõige olulisemaks avatust ja koostööd. Tema sõnul saab väikeriik edukas olla siis kui liitutakse koheselt ja kiiresti rahvusvahelistesse võrgustikesse ning püsitakse neis nähtav. See põhimõte peegeldus ka Raivo igapäevatöös ja tuhandetes kontaktides üle maailma. Raivo Tamkivi oli oma kolleegide seas hinnatud koostööpartner ja hea sõber. Tema mälumängurile omased teadmised, laialdased kogemused ja üdini positiivne suhtumine aitasid lahendada ükskõik kui keerulised probleemid.   

Armast kolleegi ja sõpra jäävad mälestama töökaaslased Tallinna Teaduspargist Tehnopol.

Eesti suurimale ettevõtluskonkursile Ajujaht laekus 213 äriideed seitsmest valdkonnast. Ajujahi ellukutsuja on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.

EASi juhatuse liikme Krõõt Kilveti sõnul peegeldab ideede jaotus ettevõtluses valitsevaid trende, näidates samas, et Eesti ettevõtlikud noored oskavad uuenduslikult mõelda kõigis ärivaldkondades. "Silmnähtavalt on eelmise aastaga võrreldes populaarsemaks muutunud tööstuse ja disaini valdkond. Hea on ka näha, et uue valdkonnana alustanud turism ja teenusmajandus kogus kohe 30 ideed," ütles Kilvet.

Kilvet selgitas, et sel hooajal oli erinevalt varasemast igal osalejal võimalik esitada vaid üks idee. "Soovisime suunata osalejaid valima oma ideedest kõige perspektiivikama ja keskenduda selle lihvimisele. Usume, et taoline lähenemine tagab selle, et Ajujahilt sündivate toimivate ettevõtete arv esitatud ideede suhtes kasvab," ütles Kilvet.

Ajujahi partneri SEB äriarendusdivisjoni juhi Mart Maasiku sõnul kavandab klientide seas läbi viidud küsitluse andmetel vaid 3% tegutsevaist ettevõtteist oma ärimudeli uuendamist. "Juba tegutsevad ettevõtted ei ole väga avatud innovatsioonile oma ärimudeli osas, seega on uutel turule tulijatel kasutamata võimalusi küllaga," ütles Maasik. Ta lisas, et Ajujahi eelmise aasta näitel jätkab enamik finaali pääsenuid äritegevusega. "Kui meil 2013. aasta lõpuks on turul 20 uut toimivat ettevõtet, saame Ajujahi järjekordse hooaja lugeda igati kordaläinuks," selgitas Maasik.

Esitatud ideedest ligi kolmandik ehk 69 kuulus info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, 44 tööstuse ja disaini ning 30 turismi ja teenusmajanduse valdkonda. Sotsiaalse ettevõtluse valdkonda esitati 24 ideed, tervise ja biomeditsiini valdkonda 20, loomemajanduse valdkonda 15 ning energeetika ja keskkonna valdkonda 11.

Maakondade lõikes laekus enim ideid Tallinnast (111) ja Harjumaalt (33) ning Tartust ja Tartumaalt kokku 36. Pärnumaalt, Raplamaalt, Valgamaalt ja Võrumaalt esitati 4, Saaremaalt, Lääne-Virumaalt ja Läänemaalt 3, Ida Virumaalt ja Põlvamaalt 2 äriideed, Hiiumaalt ja Järvamaalt 1. Kahe idee puhul oli asukoht märkimata.

Esitatud ideede kirjeldused avaldatakse reedel, 23. novembril Ajujahi kodulehel www.ajujaht.ee.

Enam kui kahesajast idee esitanust 53 märkis, et töötab täisajaga, 53 õpib ja töötab, 39 määratleb end ettevõtte osanikuna ning 38 osalejat õpib täisajaga. Hetkel mittetöötavaid osalejaid on 23 ning osaajaga töötajaid 7.

Ajujahile laekunud 213 ideest valivad ettevõtjatest, investoritest ja valdkondlikest ekspertidest hindajad 30. novembriks välja 100, kes kutsutakse 16. ja 17. detsembril žürii ette oma ideed esitlema. Veenvamalt oma äriideed tutvustanud meeskondadest 25 pääseb edasi jaanuarist märtsini vältavasse konkursi koolitus- ja arenguprogrammi. Märtsis ja aprillis on kõigil huvilistel võimalik Ajujahile kaasa elada kaheksaosalise telesaate vahendusel ETV-s, konkursi võitja selgub televisiooni otseülekandes finaalgalal mai alguses.

23-25. novembril toimub Tallinna Tehnikaülikooli spordihoones järjekordne Eesti suurim robotivõistlus Robotex 2012. Kolme päeva jooksul toimuvad robotite võitlused erinevates klassides, töötoad ja tehnoloogianäitus.

Sellel aastal saab jälgida robotite mõõduvõtmist robotite jalgpallis, joonejälgimise võistluses ja sumovõistluses. Võistlustel osaleb sellel aastal rekordarv meeskondi . Parimale on peaauhinnaks 6000 eurot.

Lisaks robotivõistlustele toimub ka tehnoloogianäitus, kus eksponeeritakse uusi põnevaid robootikaprojekte. Näitusel saab näha 43 eksponaati. Näha saab muuhulgas pommirobotit, tarka jalgrattaparklat, elektrijalgrattaid, mehitamata lennukit, 3D printerit jne. Lisaks on lastel võimalik TTÜ Mehaanikateaduskonna boksis voolida plastiliinist robot ning päeva lõpuks prinditakse parim 3D printeril välja.

Töötubades saavad suuremad ja väiksemad robootikahuvilised teha esimesi juhendatud katsetusi roboti ehitamisel. Toimuvad erinevad joonistus- foto- ja videokonkursid.

Robotex 2012 on kõikidele huvilistele tasuta. Vaata lisaks Robotexi kodulehelt.

Robotex on Tallinna Tehnikaülikooli, Tartu Ülikooli ja IT Kolledži korraldatud avalik rahvusvaheline robotivõistlus, mis toimub alates aastast 2001. Projekti eesmärgiks on tõsta noorte seas huvi tehnoloogiaalase hariduse vastu.

Nii nagu igal aastal korraldab Tehnopol ka sel aastal oma ettevõtete töötajate lastele ühise jõulupeo. Ootame kõiki lapsi 5. detsembril kell 18.00 – 20.00 Küberneetika maja saali (Akadeemia tee 21), et üheskoos mõnusalt aega veeta ja peatset pühade saabumist tähistada.

Jõulupeol esineb Miku-Manni Lasteteater etendusega „Kõige parem“. Etendus räägib vahva loo sellest, et võid küll laias ilmas ringi rännata, kuid lõpuks saad aru, et oma kodus on kõige parem. Etenduses on muusikat, mängu ja laulu, kus lapsedki saavad kaasa teha.

Jõulupeolt ei puudu ka kingitused, üllatused ja jõuluvana. Lastel on võimalik joonistada, meisterdada ja mängida.

Kõiki lapsi ja lapsevanemaid ootab peol jõululaud suupistete ja jõulujookidega.

Selleks, et päkapikud oma toimetusi paremini planeerida saaksid ootame ettevõtetelt jõulupeol osalevate laste nimesid ja infot arve saaja kohta hiljemalt 30. novembriks aadressile teenused at tehnopol dot ee. Osavõtutasu lapsele on 13 eurot + km.

Ootame teid osalema!  

Ülemaailmne konkurss WSA-mobile valis 2012 aasta parimad mobiilsed rakendused ja teenused. Eestist pärit taksoteenuse tellimise rakendus TaxiPal valiti 40 võitja hulka.

Iga kahe aasta järel toimuv ÜRO World Summit Award Mobile (WSA-mobile) otsib kasulikke ja silmapaistvaid mobiilirakendusi erinevates valdkondades. Selle aasta võitjate seas on näiteks Alzheimeri tõve põdevaid inimesi abistav rakendus, ümbruskonna virtuaalseks mänguväljakuks muutev mäng ning paljud teised. Eestist pärit TaxiPal valiti kohtunike poolt võitjaks m-Turismi ja Kultuuri kategoorias.

Konkursi 40 parima seas oli kõige rohkem rakenduste arendajaid Euroopast (21), samas olid edukad rakendused Aasiast (8), Lõuna-Ameerikast (4), Põhja-Ameerikast (2) ning Araabimaadest (2).

TaxiPal on tasuta mobiilirakendus, mille abil saab tellida taksot pea 3000 linnas 31 riigis. Rakenduse kaudu on võimalik vaadata asukohapõhist nimekirja piirkonda teenindavatest taksofirmadest, näha taksofirmade hinnakirju, reitinguid ja aktsepteeritavaid maksevõimalusi. TaxiPali rakendused on saadaval Apple iOS, Androidi ja Nokia telefonidele. Praeguseks on rakendust alla laetud 100 000 korda.

TaxiPal rakendusi on võimalik kasutada kõigis Euroopa Liidu riikides, aga ka Norras, Šveitsis, USAs ja Kanadas.

Neljapäeval, 15.novembril kell 16.00 toimub Tehnopoli Startup Inkubaatoris Euroopa esimese mänguvaldkona ärikiirendi GameFounders demopäev Tallinnas. Kuus GameFoundersis osalevat mängufirmat esitlevad oma ettevõtteid ja mänge ning samas on võimalus kuulata paneelarutelu kiiresti arenevast mängutööstusest Rootsi ja Inglise ekspertide osalusel.

6 meeskonda kuuest riigist on töötanud alates septembrist Tallinnas, saades selle aja jooksul nõu rohkem, kui neljakümnelt mentorilt. Demopäevad toimuvad 15.novembril Tallinas, 22.novembril Helsingis konverentsi Slush ametliku osana, 29.novembril Pariisis konverentsi Game Connection ametliku osana ja 10.detsembril San Franciscos. Demopäevadele on oodatud investorid, kirjastajad, ajakirjanikud ja mänguarendajad.
Tallinna demopäeval arutavad ekspertpaneelis mängutööstuse trendide üle PocketGamer’i ajakirjanik Jon Jordan, Rootsi mänguguru Sten Selander ja Tenshi Ventures juht Edward Daly. Demopäeval esitlevad end järgmised firmad.

• Bad Seed OÜ - seitse endist Ubisofti töötajat Itaaliast, kes otsustasid teostada oma unistuse ise mobiilsetele seadmetele mänge luua
• Glowforth OÜ - kaks noort mänguarendajat Hollandist loovad maagilise graafikaga uudset koostöömängu mobiilsetele seadmetele
• Mind on Games OÜ - kaks mängu- ja jalgpallifänni Argentiinast toovad oma hobi ja kire veebipõhisesse mängu
• PlanB Labs OÜ - neli entusiastlikku noort mängurit Ungarist arendavad tahvelarvutites ja nutitelefonides kasutamiseks mõeldud innovatiivset mängulist kelleõpperakendust LearnInvisible
• Akira Mobile - kolm mänguarendajat Leedust, kes on juba edukalt käivitanud veebipõhisesse strateegiamängu Lätis ja Leedus soovivad suunduda globaalsele turule
• Baila Games OÜ - edukas Eesti kaardimängufirma, mis soovib kanda oma edu üle ka mobiilsesse maailma.

Osalemiseks vajalik eelregistreerimine.

Täna kogunevad Tallinna Teaduspargis Tehnopol viis suure kasvupotentsiaaliga bio- ja tervisetehnoloogia ettevõtet, et saada rahvusvahelistelt ekspertidelt nõu investeeringute kaasamiseks.

Tehnopoli äriarendusüksuse juht Külle Tärnov ütles, et biotehnoloogia kui valdkond vajab rohkem rakenduslikkust. „Eesti ülikoolides on selles vallas parim kompetents, kuid need teadmised ei kandu ettevõtlusesse. Selleks, et olukord muutuks toome Eestisse rahvusvahelised mentorid, ettevõtted ja investorid, kes meie ettevõtetele eeskuju, nõu ja finantseeringuga abiks oleksid,“ ütles Tärnov.

„Täna on Eestis bio- ja tervisetehnoloogia ettevõtlus lapsekingades. Kokku tegutseb selles valdkonnas 55 ettevõtet, hõivates 500 spetsialisti. Samuti on Eestis kõigest 4-5 valdkondlikku edulugu, mis järelkasvu innustab,“ lisas Tärnov.  

„Oleme Tehnopolis seadnud bio- ja tervisetehnoloogia valdkonna prioriteediks IKT sektori kõrvale. Koostöös Tartu Biotehnoloogia pargiga soovime rahvusvahelise kompetentsi abil igal aastal kasvatada Eestis juurde 10 bio- ja tervisetehnoloogia ettevõtet,“ ütles Külle Tärnov.

Paneeli ette astuvad taastus- ja ennetava ravi rakendusi loov ettevõte Cognuse, biotehnoloogia ettevõtetele uuringuid müüv TBD-Biodiscovery, geneetilisi toitumiskavasid pakkuv Flick Diet, kunstlikke läätsi arendav Vision Solution Technologies Europe ning laste terviseinformatsiooni koondav HealthDiary.

Ettevõtteid hindavad Seppo Mäkinen, Jarne Elleholm, Henrik Jensen, Nora Kaarela, Mart Ustav, Marko Ölluk, Thomas Schmit, Eskil Söderlind ja Pille Kink.

Parim alustav ettevõte pääseb otse Londonis toimuvale investoresitlusele Health Startup Europe.  

Biotehnoloogia paneeli korraldab Tehnopol EASi ja Euroopa Liidu Sotsiaalfondi rahastatud ettevõtlikkuse suurendamine tervisetehnoloogias projekti raames. Korralduspartneriks on UK Trade & Invest.   

Eile toimus Tallinnas, Tehnopolis alustavate tervisetehnoloogia ettevõtjate üritus StartSmart! Healthtech4Business. Üritusel osalenud sajale ettevõtjale jagasid kogemusi Skandinaavia tervisetehnoloogia eksperdid Seppo Mäkinen, Jarne Elleholm, Nora Kaarela ja Henrik Jensen.

"Tervisetehnoloogiate turg muutub aina suuremaks, üle 65-aastaste vanuserühm maailmas kahekordistub järgmise 15 aasta jooksul ja seetõttu kasvavad ka kulud tervishoiule. Uued tehnoloogiad, näiteks point-of-care diagnostika valdkonnas, teevad haiguste diagnoosimise odavamaks ja hoiavad ühtlasi kokku arstide aega. Alustava ettevõtte jaoks piisab lahenduse maha müümisest paaril turul, seejärel on juba oluliselt lihtsam vallutada ülejäänud maailm," rääkis 25 aastat tervisetehnoloogiate investorina tegutsenud Seppo Mäkinen.

"Eduka ettevõtte aluseks on põhjalikult läbi mõeldud, aga mitte liiga keerukas ärimudel. Taanis tehtud uuringust selgus, et 97 protsendist ettevõtjatest, kes ei töötanud välja oma ärimudelit, suutsid selle teostada vaid kolm protsenti. Alustavad ettevõtjad keskenduvad liialt uute toodete loomisele. Parem on teha kõigepealt üks hea toode ja keskenduda seejärel ärimudeli täiustamisele. Heaks näiteks on aastas ligi 30% kasvava müügiga Nescafe kiirkohv, mis kukkus esimest korda turule tulles läbi. Teisel korral täiustasid nad oma ärimudelit ning sama toode kujunes väga edukaks," rääkis MedWizi asutaja Henrik Jensen.

Riskidena tervisetehnoloogiate valdkonnas nägid esinejad investeeringute leidmise keerukust - näiteks jõuab kümnest tuhandest ravimiühendist müügile vaid üks, seetõttu ei soovi investorid sageli alustavaid ravimiettevõtteid rahastada. Lahendusena soovitati ettevõtjatel taotleda toetusi Euroopa Liidust ja riigilt. Samuti toodi välja ravimitööstuse keerukus, arendustegevuse pikaajalisus, jäik seadusandlus ning vastasseis patsientidelt ja tervishoiutöötajatelt uute lahenduste suhtes.

Lisaks ettekannetele toimus üritusel ka tervisetehnoloogia töötuba, kus alustavad ettevõtjad nagu FlickDiet, Healthiest.mobi, Framgo Ltd. ja paljud teised nii Eestist, Soomest kui ka  mujalt arendasid oma ärimudelit kogenud mentorite  juhendamisel. Päev lõppes võrgustumisüritusega, kus oma äriideed esitlesid LifeinU, Nutriferm jt.

Videoid ettekannetest saab vaadata aadressil http://www.start-smart.me/healthtech4business.

StartSmart! on konverentside, praktiliste seminaride, töötubade ja võrgustikku laiendavate ürituste sari, mis on suunatud Eesti ja Soome alustavatele ettevõtjatele. Üritustesari kestab 2013. aasta keskpaigani ja seda organiseerivad koostöös Eesti Arengufond, Aalto Ülikool Soomes, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS), Technopolis Ülemiste,  ja konsultatsioonifirma BDA Consulting.  Seekordne StartSmart! seminar korraldatakse koostöös Tehnopoli, Eesti Tervisetehnoloogiate klastri ja Eesti Tervise Fondiga. Projekti rahastas osaliselt Euroopa Liit Kesk-Läänemere Interreg IVA programm 2007-2013.

7. novembril korraldas Tehnopol ekspordiklubi. Seekordses klubis jagasid ekspordikogemusi Inese Andersone (Gateway Baltic) ja Mattias Lepp (Click and Grow).

Inese rääkis sellest, kuidas eksporditegevusi ette valmistada, käivitada ja juhtida nii, et jõuda edukate tulemusteni. Peamiselt rõhutas Inese seda, kuidas ekspordi käivitamine algab tegelikult ühest telefonikõnest. Sageli ei ole tarvis mahukaid turu-uuringuid ja kallist eeltööd konsultantidelt, tähtsad on isiklikud kontaktid ja julge pealehakkamine.

Mattias Lepp rääkis loo Click and Grow nutikate lillepottide eksportimisest. Click and Grow omab laiaulatuslikku edasimüüjate võrgustikku ja müüb lillepotte enam kui 40-s erinevas riigis. Mattias rääkis, kuidas selliste tulemisteni on jõutud ning kui oluline on müügi käivitamisel tootearendus ja õige hinnastamine.

Täname kõiki ekspordiklubis osalejaid ning kohtumiseni järgmises klubis.

President Toomas Hendrik Ilves tõdes 2. Novembril toimunud konverentsil "Eesti IT visioon 2020: KICK OFF", et IT on suur osa igast Eesti valitsemisalast, mistõttu tuleks kaaluda mõtet luua IT ministri ametikoht.

Ilves kõneles teemal "Millisest Eestist ma unistan ja kuidas IT aitab seda saavutada?" ning nentis, et täna akuutne tööjõu probleem ei seisne ainult palgaküsimuses vaid konkurentsivõimelise tööjõu olemasolus üleüldiselt.

President tõdes, et kogu Euroopas on praegu üks oluline agenda - keskenduda erinevate teenuste digitaliseerimisele. Selles osas on Ilvese sõnul oma roll mängida kõigil pooltel - nii erasektoril kui avalikul sektoril.

Ilvese sõnul on Eesti innovaatilisus ja lahendused teiste riikide jaoks väga atraktiivsed. See omakorda muudab riigi suuruse tähtsusetuks. "Pikaajalisem eesmärk võiks olla muuta Eestit IT teadmiste hub-iks - see võiks juhtuda umbes 25 aastaga" lisas president.

Äsja valis veebipõhine ajakiri TechCrunch välja 20 inimest, kelle eestvedamisel on ajakirja arvates muudetud valitsemisprotsessi innovatilisemaks, läbipaistvamaks ja interaktiivsemaks. USA presidendi Barack Obama ja Wikileaksi looja Julian Assange`i kõrvale valiti ka Eesti president Toomas Hendrik Ilves.

Spordiklubi GymLeco pakub Tehnopoli ettevõtete töötajatele jõusaali, personaaltreenereid ja erinevaid rühmatreeninguid. GymLeco jõusaali on olemas kõik vajalik jõu- ja kardiotreeninguteks. Kaks saali on sisustatud professionaalse Rootsi tehnikaga ning olemas on rattad, ellipsid, sõudeergomeetrid ja jooksumatid.

Efektiivse treeningkava koostamiseks ja trenni läbiviimiseks on võimalik kasutada personaaltreenerite abi. GymLeco spordiklubis on personaaltreeneriteks Andrus Murumets (rammumeeste maailmakarikasarja 2009. aasta üldvõitja), Grete Udras (kõrgushüppe Eesti B koondislane), Valmar Ammer ja Kristjan Kruusimaa.

Lisaks on GymLeco treeningplaanis 11 erinevat rühmatreeningut nagu näiteks Pilates, sumba, Gymstart, Bodyart, Bodytoning, ringtreeningud jõusaalis jne.

Spordiklubi GymLeco asub Tehnopolis aadressil Teaduspargi 6/1. Vaata lisa GymLeco kodulehelt.

Startup Inkubaatori ettevõte Fututec OÜ jõudis oktoobris oma esimese suurtehinguni,
kui Metaprindi tehastesse paigaldati Fututeci poolt arendatav kinnisvaraobjektide ohuolukordade
visualiseerimise ja juhtimise tarkvaraplatvorm.

„Metaprint AS hoonete katmine Fututeci poolt arendatava tarkvarasüsteemiga on oluline verstapost Fututeci arengus. Peale kahe aasta pikkust arendustööd ja korduvaid testimisi on tarkvaraplatvorm valmis kasutamiseks ning usume, et õige pea aitab see paljudel Eesti ja muu maailma ettevõtetel oluliselt parandada objektide tehnilist järelevalvet“, ütles Fututec OÜ juhatuse liige Olari Miiter.

„Koostöö Fututeciga on sujunud hästi, kuna nad tunnevad põhjalikult oma valdkonda ja võrreldes maailmas leiduvate
analoogidega on nende tarkvara uudsem ning mis eriti oluline, lühikese ajaga hoonetes installeeritav. Oleme väga rahul, et valisime Fututeci koostööpartneriks“, kinnitas Metaprindi tegevjuht Martti Lemendik.

Projekti raames teostas Fututec Metaprindi tehastes turvalisuse auditi, kaasajastas ohuolukordade juhendid ning viis objektide turvavaldkonnaga seotud andmed tänapäevasesse pilvetehnoloogial süsteemi. Samuti paigaldati reaalaja info kogumise seadmed, mis võimaldavad koguda, töödelda ja visualiseerida jooksvat infot objektidelt.

Fututec OÜ arendab pilvetehnoloogial põhinevat kinnisvaraobjektide ohuolukordade visualiseerimise ja juhtimise
tarkvaraplatvormi äri- ja avaliku sektori ettevõtetele. Platvorm koondab endas ettevõtte objektide plaanid, juhendid ja muud olulised dokumendid ning muudab need kättesaadavaks ettevõtte võtmeisikutele nii tööl kui reisil. Fututec OÜ on asutatud 2010. aastal ning on Startup Inkubaatori ettevõte. 

Tallinnas avatakse täna Euroopas unikaalne elektroonika ja mehhaanika tippkeskus Mehhatroonikum, milles asuvad tänapäevased mõõte- ja tootmislaborid, regiooni esimene kosmose- ja autotööstuse kvaliteedinõuetele vastav robottootmissüsteem ning valdkonna ettevõtted.

Mehhatroonikumi keskuse ehitas AS YIT Ehituse ning Tallinna Teaduspargi Tehnopol loodud ühisettevõte. Keskuse projekteeris arhitektibüroo Luhse ja Tuhal OÜ.

7 miljonit eurot maksnud Mehhatroonikumi keskuse olulisemaks osaks on mehhaanika ja elektroonika ettevõtetele mõeldud 2 miljonit eurot maksev täisautomatiseeritud robottootmissüsteem ehk paindtootmissüsteem FSM. Robottootmissüsteem suudab programmeeritud tarkvara järgi iseseisvalt toota erinevaid tipptehnoloogilisi detaile ilma inimese poolse sekkumiseta. FMS on soetatud Central Baltic Interreg IVA projekti INNOREG toel ja kaasrahastusel.

„Mehhatroonikumi keskus toob teadusparki Eestis seni puudunud võimalused kaasa rääkida tipptehnoloogilistes tootmisvaldkondades. Nüüd on üliõpilastel, teadlastel ja ettevõtetel tingimused saada uusi teadmisi ja luua uudseid tooteid. Selline keskus on eelduseks teha koostööd maailma nimekamate ettevõtetega näiteks auto- või lennukitööstuse valdkonnas,“ märkis Tehnopoli juhatuse liige Pirko Konsa.

Mehhatroonika Innovatsioonikeskuse juhatuse liikme Jüri Riivese sõnul peaks kõrgtehnoloogiline tootmine olema Eesti tulevik.  „Mehhatroonikumi keskus on nurgakiviks uutele teadmistele ja targale tootmisele. Siin on olemas kõik eeldused, et luua maailmas ainulaadseid tooteid, mis Eesti majandusele hoo annavad,“ lisas Riives.

Robottootmisliini teine kasutusala saab olema uute tehnoloogiate arenduse valdkonnas. See süsteem sobib hästi toote prototüüpide ehitamiseks. Eesti tehnilisele kõrgharidusele pakub avatav liin nüüd täienduseks ka praktikavõimalust.

Mehhatroonikumi kuuekorruselise 8300 ruutmeetrise üldpinnaga hoones on tootmispinnad ühendatud bürooruumidega. Hoones tegutsevad Mehhatroonika Innovatsioonikeskus, mõõtevahendite taatlemise ja kalibreerimisega tegelev AS Metrosert, riist- ja tarkvarasüsteeme arendav Ektaco AS ning Patendiinfo Keskus.

AS YIT Ehituse juhatuse esimees Margus Põim hindab kõrgelt lisandväärtust, mis tekib kinnisvara teaduse ja äri sidumisel. „YIT Ehituse jaoks on oluline investeerida kooslustesse. Mehhatroonikumi keskus on koosluse heaks näiteks. Meil on hea meel, et saime luua tehnoloogiaettevõtetele ja laboritele sobilikud tingimused innovatsiooni tegemiseks,“ ütles Põim.  

Teaduspargi labori- ja bürooruumide järele on endiselt suur nõudlus. Tehnopoli viimaste aastate jooksul rajatud 20 000 ruutmeetrist on tänaseks 90% ulatuses täidetud.

Järjekorras 16. Investorkohtumine Seed Forum tõi Tallinnasse kokku kapitali otsivad  iduettevõtted Lätist, Norrast, Soomest ja Eestist ning äriinglid ja riskikapitali investorid. Foorumil kohtusid 9 iduettevõtet ja ligi 50 rahastajat.

Seed Forum on viimase kuue aasta jooksul koolitanud professionaalselt esitlema ligikaudu 100 innovaatilise ideega Eesti startup ettevõtet ja viinud parimad neist investorite ette. Tänu Seed Forumi on investeeringu kaasanud ligikaudu 10 ettevõtet.

„Seed Forum on läbi oma Eestis tegutsemise ajaloo suutnud tagada kõrge kvaliteedi investorite ja start-up ettevõtjate kohtumisüritusena. DNB Pangana on meil olnud suurepärane võimalus olla selle ürituse toetaja ning andes seeläbi oma panus eesti idufirmade arengule. Äsja lõppenud Seed Forum kinnitas, et ürituse formaat hoogustab ettevõtete kontaktiloomist ja viib loodetavasti lõpuks oodatud tulemuste saavutamiseni läbi strateegilise investeeringu“, ütles DNB Panga juhataja Hans Pajoma. 

Tallinna Teaduspargi Tehnopol äriarendusteenuste juht Külle Tärnov kiitis ettevõtete head taset Seed Forumil, mis suurendab järk-järgult osalevate investorite hulka. „Tehnopoli Startup Inkubaatoris tegeleme idufirmade ettevalmistamisega investeeringute kaasamiseks. Seed Forum on üheks oluliseks osaks meie ettevõtete teel investeeringuni. Lisaks võimalikule investeeringule hindame ka ettevõtetele antavat vahetut ja karmi tagasisidet maailma tippspetsialistidelt“, lisas Tärnov.

„Eesti noored innovaatilised ettevõtjad võiksid olla veelgi aktiivsemad, et saada kasu Seed Forumi ulatuslikust rahvusvahelisest võrgustikust. Meil on hea meel, et Seed Forumi meeskond on läbi aastate teinud tulemuslikku tööd lihvides ettevõtete esinemisoskust, mis on esmatähtis nutika idee ja tugeva meeskonna märkamisel investori poolt“, ütles Seed Forumi pikaajalise partneri Eesti Arengufondi juht Tõnis Arro.

Seed Forum tegutseb 29-s erinevas riigis. Olulisematest sihtkohtadest viiakse ettevõtteid investorite ette San Franciscos, New Yorkis, Singapuris, Moskvas, Londonis, Abu Dhabis jpt. Eesti edukatest ettevõtetest on Seed Forumil osalenud näiteks GrabCAD, Fits.me, Sportlyzer,  ZeroTurnaround ja TaxiPal. Seed Forumi investorfoorumitel esitlenud Eesti ettevõtted on investoritelt kokku kaasanud 15 miljonit eurot.

Järgmine Seed Forum Tallinna üritus toimub 5. märtsil 2013, kuhu oodatakse tavapäraselt 60 investorit ja esitlemas on 9 ettevõtet.

Tehnopolis vastavatud äri- ja büroohoones aadressil Mäealuse 2/1 avatud Aatomiku Lastehoid ootab oma avaratesse ruumidesse lapsi alates esimesest eluaastast. Lapsi saab hoidu tuua osalise- või täisajaga, valides sobiliku nädalapäeva või päevad, millal laps hakkab hoius käima. 

Vastavalt lastehoiu täitumisele ja laste vanusele avatakse kaks rühma. Igas rühmas tegelevad lastega kaks kogenud ja rõõmsameelset hoidjat. Lastele pakutakse arendavaid käelisi tegevusi, mängude käigus õpetatakse lastele värve, numbreid, nädalapäevi jne. Kuutasu sisaldab ka laulmis- ja võimlemistunde. Päeva jooksul saavad lapsed kolm korda süüa.

Lisaks päevahoiule pakub Aatomiku Lastehoid ka tunnihoidu, mis sobib vanematele ootamatu lapsehoidja vajaduse puhul.

Uuri lisaks Aatomiku Lastehoiu kodulehelt või tule kohapeale vaatama. Aatomiku Lastehoid on avatud esmaspäevast reedeni kell 7:30 – 18:30.   

8. novembril Tehnopolis toimuv StartSmart! Healthtech4Business – päev täis biotehnoloogilist ettevõtlust, ootab osalema bio- ja tervisetehnoloogiast huvitatud inimesi, et üheskoos ammutada kogemusi, saada nõu ekspertidelt ning teha algust enda ettevõttega.

Bio- ja tervisetehnoloogia valdkonnas tehakse suuri ja globaalse haardega tegusid. Samas ei tasu unustada, et iga suur asi saab alguse mõttest – hullust ideest. Selleks, et mõtted liikuma panna ja õiged inimesed omavahel kokku viia ootab StartSmart! Healthtech4Business osalema kokkusaamisel, et pühendada päev inspiratsiooni saamisele, uutele tutvustele ja nutikatele ideedele.

Päev on jagatud kolmeks oluliseks osaks:

Inspiratsioon

Rahvusvahelised teadmistest pakatavad ettevõtjad ja spetsialistid jagavad oma kogemusi ning räägivad kuidas bio- ja tervisetehnoloogias asju tehakse. See on suurepärane võimaluse maailmas toimuvast ülevaate saamiseks ning mine tea, ehk tekib ka sul maailma muutev mõte.

Töötuba

Pane oma idee või ennast proovile, et teha algust oma ettevõttega või lüüa kaasa meeskonnas. Anna meile teada oma hullust ideest ning ole valmis seda teistele selgitama. Koos parimate mentorite ja meeskonnaliikmetele aitame sul idee ettevõtluse suunas liikuma panna.

Suhtlus

Paneme päevale punkti jagades oma muljeid, kogemusi ja saades hulgaliselt uusi sõpru. Lisaks on sul võimalus kuulata esitlemas teisi alustavaid bio- ja tervisetehnoloogia valdkonna ettevõtteid.

Osalemiseks ja lisainformatsiooni saamiseks vajutage siia.

18. oktoobril korraldas Tehnopol ettevõtetele hommikuklubi, mis rääkis meediasuhtluse ja avalike suhete korraldamisest ning ettevõtte mainekujundusest. Oma kogemusi jagasid kommunikatsiooniettevõtte InNomine eksperdid Heikki Sal-Saller,  Timo Raussi ja loovagentuuri Pult spetsialistid Erika Saks ja  Maaja Kuiv.

Hommikuklubi esimeses pooles rääkisid InNomine suhtekorraldusspetsialistid sellest, milliseid meediakanaleid kasutada ettevõtte maine kujundamiseks ja müügi suurendamiseks. Peamiselt rõhutati seda, et meediasse pääsemine ei ole müük. Kui jälgida statistiliselt nähtavust, siis on eesotsas siiski otsingumootorid, sotsiaalmeediakanalid või videokanalid. Trükimeedia ja uudismeedia leheküljed ei küündi kaugeltki selliste külastusnumbrite ja nähtavuseni. Seetõttu on oluline kasutada eelkõige laiameedia kanaleid ning olla nähtav enda valdkonnale olulises nišikanalis.

Pressisuhtluse puhul rõhutati pressiteate korrektset vormistamist ja ülesehitust, selleks et toimetaja tööd hõlbustada ja meediasse jõuda. Kõige tähtsam on sõnastada pressiteate pealkirja nii, et sealt oleks võimalik välja lugeda ettevõtte tegevusvaldkond ja uudis. Pehmed ja mittemidagiütlevad pealkirjad jäävad pahatihti märkamata, sest nende kogus toimetaja postkastis on meeletult suur. Alati on pressiteate levitamisel tark vältida meedia üldkontakte ja kasutada kindlaid ajakirjanikke, kes on sarnastel teemadel kirjutanud ning teemat paremini valdavad. Rahvusvaheliste pressiteadete puhul peab kindlasti jälgima tavasid ja ülesehitust, mis selle regiooni pressiteates olema peab.

Disainiagentuuri Pult eksperdid rääkisid sellest, kuidas ettevõtte kodulehekülg peab olema disaini ja sisu osas kooskõlas meediasõnumitega. Samuti toodi praktilisi näiteid, kuidas kodulehe disain võib olla eksitav ja segadust tekitav.

Täname kõiki osalisi ja ootame teid osalema järgmisele Tehnopoli klubiüritusele.

ENTRUM nakatab ligi pool tuhat Lääne-Eesti noort ettevõtlikkuspisikuga

Homme alustab Pärnus piduliku avasessiooniga kolmandat hooaega Eesti Energia noorteprogramm ENTRUM. Ettevõtlikkust edendava programmi enam kui viissaada õppekohta täitusid sel õppeaastal rekordkiirusel vaid kahe päevaga.

Lääne-Eesti ENTRUM programmi registreerunud 563 noore seas läbi viidud uuringust selgus, et hoolimata elavast huvist ei ole enamik noortest seni osalenud üheski ettevõtlikkusprogrammis ega saanud koolis majandusõpet. Aktiivse osalemise kogemus mõnes programmis on vaid kümnendikul registreerunutest.

SA Entrum tegevjuhi Darja Saare sõnul räägib programmiga liitunud noorte arv selgelt sellest, et piirkonda jõudnud ettevõtlikkust edendav programm äratab noortes teotahte. „Lääne-Eesti võidab noorte julgest pealehakkamisest palju. Noores eas kodukandi heaollu panustamisel saadud eduelamus loob soodsa pinnase, et neist võiks kasvada edukad ja vastutustundlikud inimesed,“ on Saar noorte ettevõtlikkuse potentsiaalis kindel.

Eesti Energia juhatuse liikme ning programmi ühe algataja Margus Rinki sõnul on noorteprogramm end tänaseks tõestanud. „Täna, avades ENTRUMi kolmandat hooaega, on hea meel tõdeda, et meil on ilmekaid näiteid, kus noored on programmi innustusel oma kodupiirkonna ja ka Eesti elu elavdamiseks asju juba ära teinud,“ räägib Rink. „Nüüd on kord Lääne-Eesti noorte käes võtta ENTRUMist maksimum, käised üles käärida ja oma head ideed ellu rakendada,“ julgustab Rink noori pärast Ida-Virumaa ja Lõuna-Eesti noorte arendamise kogemust. Silmapaistvamateks näideteks varasemast on piirkondliku tööpuuduse vähendamiseks loodud Ida-Virumaa noorte tööbörs InSpe ja Otepää Gümnaasiumi õpilaste algatatud õpilasvahetusprogramm VeniVidiVici.

Homme toimub Pärnu Kontserdimajas suurejooneline ENTRUM avasessioon, millega sai avalöögi programmi seitse kuud vältav inkubatsiooniperiood. ENTRUMi õppeaasta jooksul arendatakse rohkem kui poole tuhande Hiiumaa, Saaremaa, Viljandimaa ja Pärnumaa noores praktiliste tegevuste kaudu ettevõtlikkuse kompetentse. Avasessiooni on võimalik otseülekandena jälgida ENTRUMi kodulehel www.entrum.ee, majandusportaalis E24 või Delfi Noorte Hääles.

Tänavu julgustavad noori oma unistuste nimel tegutsema Eesti ettevõtlikkuse eeskujud: Londoni OM hõbemedali võitja Heiki Nabi; Eesti noor ettevõtja 2010 ja restoraniomanik Anni Arro; Ajujaht 2010 võitja ja Click&Grow lillepoti autor Mattias Lepp; Eesti otsib superstaari finalist, laulja ja saatejuht Teele Viira; näitleja, laulja, lavastaja ja maailmarändur Marko Matvere. Lisaks panustab mentoritena noorte arengusse ligi 100 tegutsevat ettevõtjat üle Eesti.

ENTRUM on Eesti Energia algatatud ja koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga ellu viidav üleriigiline noorte ettevõtlikkuse arendamise programm. ENTRUM on kaheaastase tegutsemise jooksul arendanud ettevõtlust rohkem kui tuhandes noores. Ida-Virumaa ja Lõuna-Eesti noored on programmi raames ellu toonud 185 sotsiaalse ettevõtluse, tehnoloogia, öko- ja loomemajanduse valdkonna projekti, millest mitmed tegutsevad tänaseni.

ENTRUM programm on pärjatud Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi konkursil 2011. aasta parimaks ettevõtluse edendajaks, Rootsi Äriauhinna 2011 konkursil parimaks sotsiaalselt vastutustundliku ettevõtluse algatuseks ja EMSL 2011. aasta konkursil parimaks kodanikuühiskonna ärisektori algatuseks.

Startup Inkubaator võttis inkubatsiooni programmi vastu kaks uut ettevõtet: EWG-Tech ning Flick Diet. Ekspertidest koosnev komisjon jõudis ühehäälsele otsusele 9.oktoobril, mil mõlemad ettevõtted tutvustasid oma ärimudelit, toodet ning meeskonda.

EWG-Tech OÜ on ettevõte, mis toodab automaatset sensortehnoloogial põhinevat veelekete peatamise lahendust. Flick Diet OÜ tegeleb tervisetehnoloogia valdkonnaga ning hetkel ollakse prototüüpimise faasis. 

Startup Inkubaatorisse on võimalik kandideerida jooksvalt kogu aeg. Soovi korral palume ühendust võtta inkubatsioonijuhi Kati Nikopensius`ega (kati at tehnopol dot ee), kes hindab kolme ettevõtte sobivust Startup Inkubaatorisse. Eelkõige on määravaks kolm kriteeriumit: 

• tugev meeskond
• skaleeritav äriidee
• globaalne turupotensiaal 

Tallinna Teaduspark Tehnopol ja Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni liit korraldasid koostöös Miller Heimani rahvusvaheliselt tunnustatud müügikoolituse. Nelja päeva jooksul said praktilist müüginõu 40 inimest 16st ettevõttest.

Müügikoolitus puhul hindasid ettevõtted eelkõige selle põhjalikkust ja praktilisi näiteid. Eraldi toodi välja koolitusprogrammi struktuurset lähenemist müügistrateegia väljatöötamisele.

Miller Heiman müügikoolitused on rahvusvaheliselt tunnustatud ning keskenduvad kliendikesksele müügistrateegiale. Koolitusprogrammi on täiustatud ja lihvitud 35 aasta jooksul pakkumaks uusi tehnikaid ja kogemusi müügiorganisatsioonidele ja ettevõtjatele.

Täna, 8. oktoobril andis prototüüpide loomise rahastu Prototron üle esimesed finantseeringud. Esimeses voorus otsustas Prototroni ekspertkogu anda töötavate tootenäidiste ehitamiseks toetusi kolmele parimale meeskonnale summas 25 274 eurot.

Prototroni ekspertkogu esimees Priit Alamäe hindas esitatud taotluste taset vägagi kõrgeks. „Lisaks ideele olid enamus finalistidest esitanud selge nägemuse, kellele ja miks seda toodet oleks vaja ja kuidas tulemusteni plaanitakse jõuda. Valiku tegemine ei olnud lihtne. Hindasime eelkõige meeskonna tugevust, motivatsiooni ja idee potentsiaali maailmas läbi lüüa. Valitud projektide puhul olen kindel, et prototüübi valmimine on tugev tõuge ettevõtte edasisele läbilöögivõimele“, ütles Alamäe.

Sajast taotlusest hindasid Prototroni eksperdid toetuse vääriliseks järgmised projektid:

1. Qminder (prototüübi maksumus 3100 eurot) ideeks on ehitada portatiivne ja nutitelefoniga suhtlev stend, mis aitab inimestel vältida tüütut järjekorras seismist. Stendi abil saab võtta järjekorranumbri ning näha nutiseadmes reaalajas oma kohta järjekorras ilma kohapeal viibimata.
2. Shaka (prototüübi maksumus 11 640 eurot) ideeks on ehitada nutitelefoni audioliidesesse ühendatav tuulemõõtmisseade, mis aitab surfaritel ning  golfimängijatel  saada täpset ilmastikuinfot (sh õhurõhku, õhuniiskust jne).
3. Formula Battery Management System (prototüübi maksumus 10 534 eurot) ideeks on välja töötada akupakk ja aku juhtimissüsteem, mida saab efektiisuse tõstmiseks kasutada näiteks elektrisõidukites, taastuvenergeetikas või valve- ja kontrollsüsteemides.

Swedbanki ettevõtete panganduse juhi Robert Kitti sõnul näitas esimene taotlusvoor, et ideid noortel leiutajatel jätkub. „Loodame, et nendele ideedele käegakatsutava tulemuse andmine viib meid seniolematute toodeteni ning annab hoogu Eesti nutikale ettevõtlussektorile“, lisas Kitt.

„Kõik esitatud ideed olid väärt edasi arendamist. Loodan, et need meeskonnad, kes seekordses voorus rahastust ei saanud, jätkavad siiski prototüübi idee viimistlemist. Juba 15. detsembril koguneb ekspertkogu uuesti, et välja valida järgmised rahastamist väärivad prototüübid,“ ütles Tallinna Teaduspargi Tehnopol juhatuse liige Pirko Konsa.

„Prototroni näol on tegu ainulaadse ettevõtmisega Euroopas. Paljudes riikides luuakse innovaatilist intellektuaalset omandit, kuid  nende laiem levik jääb prototüübi puudumise taha. Siin on abiks rahastu, mis leiutajatele väljundi annab”, ütles Siemon Smid Tallinna Tehnikaülikoolist.

Laekunud taotlusi hindasid eksperdid Priit Alamäe (Nortal), Pirko Konsa (Tehnopol), Robert Kitt (Swedbank), Yrjö Ojasaar (Publification.com), Andrus Oks (Eesti Arengufond), Jaanus Tamm (Defendec) ja Siemon Smid (Tallinna Tehnikaülikool).

Taotlusi vaatab ekspertkogu läbi neli korda aastas, järgmise taotlusvooru tähtaeg on 15. detsember. Prototron rahastu eesmärgiks on anda innovatiivsetele ideele reaalne kuju. Rahastu asutasid Swedbank, Tallinna Teaduspark Tehnopol ja Tallinna Tehnikaülikool. Kolmel järjestikusel aastal toetatakse uusi nutikaid ideid 120 000 euro ulatuses. www.prototron.ee

Eesti Arengufondi investeerimisettevõte AS SmartCap ostab ennast sisse Tehnopolis kasvanud tehnoloogiaettevõttesse Defendec OÜ kuni 1,2 miljoni euroga.

SmartCapi kaasinvestor on Firepower Ventures OÜ ning investeeringu suurus on 1,2-1,5 miljonit eurot, rääkis SmartCapi juhatuse liige Heidi Kakko. Ta lisas, et arengufond on Defendecil silma peal hoidnud juba mõnda aega ning nüüd otsustati lõpuks investeerida.

„Koos kaasinvestoritega me kavatseme sinna 1,2 või siis ka 1,5 miljonit eurot investeerida, sõltub sellest, kas me kaasinvestoreid võtame täiendavalt juurde. Seda investeeringut teeme osade kaupa teatud perioodi jooksul. Alguses omakapitali investeeringuna, hiljem vaatame, kuidas vajalik on, selleks et ettevõte oleks piisavalt kapitaliseeritud rahvusvaheliseks laienemiseks,“ selgitas Kakko.

Teise investori Firepower Ventures taga on Kakko sõnul mõned Eesti eraisikud, kes teevad äriinglitena investeerimisel esimesi samme. Firma juhatuse liige Henri Treude ütles, et varem ei oldud startup ettevõtetesse investeeringuid tehtud.

„Ega eesti turul atraktiivseid variante väga palju ei ole, Defendec tundus atraktiivne investeerimisvõimalus. Siiamaani oleme teist tüüpi asjadesse investeerinud. vaatame kuidas selle asjaga läheb,“ rääkis Treude.

Kakko kinnitusel jääb SmartCap koos kaasinvestoriga alati vähemusosalusse, kuid osaluse lõplikku suurust on veel raske öelda. See selgub siis, kui kogu raha on ettevõttesse ära pandud. Defendeci suuromanikud on selle asutajad Jaanus Tamm, Tauri Tuubel ja Jürgo-Sören Preden.

Defendec OÜ on 2006. aastal loodud Eesti tehnoloogiaettevõte, mis arendab arupuru ehk smart dust’i tehnoloogial põhinevaid jälgimissüsteeme turva- ja militaarsektorile ning infrastruktuuri ettevõtetele.

„Meie oleme välja töötanud targa tolmu tarkvaralahenduse ja riistvaraplatvormi, mida saab erinevates tööstusharudes rakendada. Esimene toode on elektrooniline piirivalvur, mis on sellised väikesed kaamerakesed, mis aitavad väga suuri piirialasid väga efektiivselt kaitsta. Need on nagu virtuaalsed silmad. Keegi füüsiliselt kohale ei pea minema ja siis and vaatavad ja teatavad ohust,“ rääkis Defendeci juht Jaanus Tamm. Tema sõnul on eelis võrreldes maailma alternatiivsete tehnoloogiatega see, et nende välja mõeldud seaded on juhtmevabad ning äärmiselt energiasäästlikud.

„Oleme selle lahenduse välja töötanud niimoodi, et ta tarbib hästi vähe energiat, mis võimaldab seda, et piirivalvurid ei pea kuhugi kaugele mitusada kilomeetrit sõitma, patareisid laadima ja siis tagasi tulema. Kuna ta on nii väike, siis ta ei ole ka nähtav, sa ei avasta teda niisama lihtsalt. Igasuguste kaitsetehnoloogiate puhul on hästi oluline see, et ta ei ole ilmselgelt nähtav, mis ei kehti videokaamerate, radarite ja selliste asjade puhul, kus on suhteliselt kaugele näha, et siin midagi jälgitakse,“ rääkis Tamm.

Eestis kasutab Defendeci loodud tehnikat juba viimased kaks aastat Politsei- ja Piirivalveamet (PPA). Vaatlusseadmed on üles riputatud Eesti-Vene maismaapiirile nn hotspot’idesse ehk kohtadesse, kus on keskmisest suurem tõenäosus, et piiriületusel toimub rikkumisi.

„Meil olid probleemid. Meie vanema generatsiooni valveseadmed andsid liiga palju valehäireid. Tasus ainult loomal läbi joosta, kui andis gordonisse häire. Nüüd selle uue tehnoloogiaga on meil silmad olemas, kadusid ära valehäired,“ selgitas PPA piirivalveosakonna infovarade talituse juht Kalev Sarapu. Ta lisas, et peamised põhjused, miks otsustati Defendeci tehnoloogiat kasutama hakata, oli seadmete mobiilsus, lihtsus ja autonoomsus.

„Mobiilsus oli üks põhiargumente, mille pärast hakkasime Defendeciga koostööd tegema. Täna panen seadme sellesse lõiku, homme võtan ta ära ja panen kahe minuti jooksul järgmisesse lõiku. Muud asjad, näiteks videokaamerad või miski muu, eeldavad kaableid ja infrastruktuuri, mida meil piiri peal ei ole. Oluline on ka lihtsus – kaks minutit ja ta toimib. Seade on täielikult autonoomne, keegi ei juhi teda ning järgmise laadimiseni peab vastu kuni 400 päeva või 5000 pilti, sõltuvalt sellest, mis enne täis saab,“ tõi Sarapu välja innovaatilise tehnoloogia häid omadusi. PPA jaoks on uus valvesüsteem ka rahaline kokkuhoid, sest Sarapu sõnul on ühe Defendeci seadme komplekt üksteist korda odavam kui hoida näiteks sajameetrist lõiku piirivalve all 24 tundi ööpäevas 365 päeva aastas, mis läheks maksma ligikaudu 80 000 eurot.

„Uue tehnoloogiaga avastasime eelmisel aastal kokku 26% kõigist kinnipidamistest väljaspool piiripunkti, mis on märgatav osa, arvestades kui palju meil neid seadmeid on. Näiteks esimesel testimisel võtsime kuu aja jooksul kinni nii palju sigareti ülevedajaid, et kokku toodi sealt 78 000 krooni käibemaksu riigile tagasi. Süsteem maksis kaks korda vähem,“ märkis Sarapu.

Eestis on Defendeci kliendid veel Eesti Energia ja Jõelähtme golfikeskus. Samuti on Defendeci tehnoloogia kasutusel veel teistegi Euroopa riikide piirivalves, näiteks Ukrainas, Montenegros, Albaanias ja Rumeenias. Kokku kasutatakse firma loodud tehnoloogiat kaheksas erinevas riigis, mis peamiselt jäävad Euroopasse, kuid uusi arendusi pakutakse ka USAs ning Aasias.

Loe artiklit ka Äripäeva veebilehelt.

Eesti Arengufondi investeerimisettevõte AS SmartCap ostab ennast sisse Tehnopolis kasvanud tehnoloogiaettevõttesse Defendec OÜ kuni 1,2 miljoni euroga.

SmartCapi kaasinvestor on Firepower Ventures OÜ ning investeeringu suurus on 1,2-1,5 miljonit eurot, rääkis SmartCapi juhatuse liige Heidi Kakko. Ta lisas, et arengufond on Defendecil silma peal hoidnud juba mõnda aega ning nüüd otsustati lõpuks investeerida.

„Koos kaasinvestoritega me kavatseme sinna 1,2 või siis ka 1,5 miljonit eurot investeerida, sõltub sellest, kas me kaasinvestoreid võtame täiendavalt juurde. Seda investeeringut teeme osade kaupa teatud perioodi jooksul. Alguses omakapitali investeeringuna, hiljem vaatame, kuidas vajalik on, selleks et ettevõte oleks piisavalt kapitaliseeritud rahvusvaheliseks laienemiseks,“ selgitas Kakko.

Teise investori Firepower Ventures taga on Kakko sõnul mõned Eesti eraisikud, kes teevad äriinglitena investeerimisel esimesi samme. Firma juhatuse liige Henri Treude ütles, et varem ei oldud startup ettevõtetesse investeeringuid tehtud.

„Ega eesti turul atraktiivseid variante väga palju ei ole, Defendec tundus atraktiivne investeerimisvõimalus. Siiamaani oleme teist tüüpi asjadesse investeerinud. vaatame kuidas selle asjaga läheb,“ rääkis Treude.

Kakko kinnitusel jääb SmartCap koos kaasinvestoriga alati vähemusosalusse, kuid osaluse lõplikku suurust on veel raske öelda. See selgub siis, kui kogu raha on ettevõttesse ära pandud. Defendeci suuromanikud on selle asutajad Jaanus Tamm, Tauri Tuubel ja Jürgo-Sören Preden.

Defendec OÜ on 2006. aastal loodud Eesti tehnoloogiaettevõte, mis arendab arupuru ehk smart dust’i tehnoloogial põhinevaid jälgimissüsteeme turva- ja militaarsektorile ning infrastruktuuri ettevõtetele.

„Meie oleme välja töötanud targa tolmu tarkvaralahenduse ja riistvaraplatvormi, mida saab erinevates tööstusharudes rakendada. Esimene toode on elektrooniline piirivalvur, mis on sellised väikesed kaamerakesed, mis aitavad väga suuri piirialasid väga efektiivselt kaitsta. Need on nagu virtuaalsed silmad. Keegi füüsiliselt kohale ei pea minema ja siis and vaatavad ja teatavad ohust,“ rääkis Defendeci juht Jaanus Tamm. Tema sõnul on eelis võrreldes maailma alternatiivsete tehnoloogiatega see, et nende välja mõeldud seaded on juhtmevabad ning äärmiselt energiasäästlikud.

„Oleme selle lahenduse välja töötanud niimoodi, et ta tarbib hästi vähe energiat, mis võimaldab seda, et piirivalvurid ei pea kuhugi kaugele mitusada kilomeetrit sõitma, patareisid laadima ja siis tagasi tulema. Kuna ta on nii väike, siis ta ei ole ka nähtav, sa ei avasta teda niisama lihtsalt. Igasuguste kaitsetehnoloogiate puhul on hästi oluline see, et ta ei ole ilmselgelt nähtav, mis ei kehti videokaamerate, radarite ja selliste asjade puhul, kus on suhteliselt kaugele näha, et siin midagi jälgitakse,“ rääkis Tamm.

Eestis kasutab Defendeci loodud tehnikat juba viimased kaks aastat Politsei- ja Piirivalveamet (PPA). Vaatlusseadmed on üles riputatud Eesti-Vene maismaapiirile nn hotspot’idesse ehk kohtadesse, kus on keskmisest suurem tõenäosus, et piiriületusel toimub rikkumisi.

„Meil olid probleemid. Meie vanema generatsiooni valveseadmed andsid liiga palju valehäireid. Tasus ainult loomal läbi joosta, kui andis gordonisse häire. Nüüd selle uue tehnoloogiaga on meil silmad olemas, kadusid ära valehäired,“ selgitas PPA piirivalveosakonna infovarade talituse juht Kalev Sarapu. Ta lisas, et peamised põhjused, miks otsustati Defendeci tehnoloogiat kasutama hakata, oli seadmete mobiilsus, lihtsus ja autonoomsus.

„Mobiilsus oli üks põhiargumente, mille pärast hakkasime Defendeciga koostööd tegema. Täna panen seadme sellesse lõiku, homme võtan ta ära ja panen kahe minuti jooksul järgmisesse lõiku. Muud asjad, näiteks videokaamerad või miski muu, eeldavad kaableid ja infrastruktuuri, mida meil piiri peal ei ole. Oluline on ka lihtsus – kaks minutit ja ta toimib. Seade on täielikult autonoomne, keegi ei juhi teda ning järgmise laadimiseni peab vastu kuni 400 päeva või 5000 pilti, sõltuvalt sellest, mis enne täis saab,“ tõi Sarapu välja innovaatilise tehnoloogia häid omadusi. PPA jaoks on uus valvesüsteem ka rahaline kokkuhoid, sest Sarapu sõnul on ühe Defendeci seadme komplekt üksteist korda odavam kui hoida näiteks sajameetrist lõiku piirivalve all 24 tundi ööpäevas 365 päeva aastas, mis läheks maksma ligikaudu 80 000 eurot.

„Uue tehnoloogiaga avastasime eelmisel aastal kokku 26% kõigist kinnipidamistest väljaspool piiripunkti, mis on märgatav osa, arvestades kui palju meil neid seadmeid on. Näiteks esimesel testimisel võtsime kuu aja jooksul kinni nii palju sigareti ülevedajaid, et kokku toodi sealt 78 000 krooni käibemaksu riigile tagasi. Süsteem maksis kaks korda vähem,“ märkis Sarapu.

Eestis on Defendeci kliendid veel Eesti Energia ja Jõelähtme golfikeskus. Samuti on Defendeci tehnoloogia kasutusel veel teistegi Euroopa riikide piirivalves, näiteks Ukrainas, Montenegros, Albaanias ja Rumeenias. Kokku kasutatakse firma loodud tehnoloogiat kaheksas erinevas riigis, mis peamiselt jäävad Euroopasse, kuid uusi arendusi pakutakse ka USAs ning Aasias.

Loe artiklit ka Äripäeva veebilehelt.

USA saatkond, Eesti Ameerika kaubanduskoda (AmCham Estonia) ja Balti Ameerika Vabaduse Fond ootab nutikaid ettevõtteid osalema igaaastasel ettevõtluskonkursil, mille võitja saab 10 000 euro suuruse preemia.

Konkursi eesmärgiks on tunnustada Eesti ja Ameerika seosega innovatsiooniprojekte erinevates valdkondades. Eelmise aasta konkursil  kandideeris auhinnale üle 30 ettevõtte, kelle hulgast valiti välja 6 finalisti - ZeroTurnaround, Fits.me,  GrabCad, “Teeme Ära” , Tartu Füüsika Instituut ja KPA Scientific. Preemia võitjaks osutus žürii otsusega ettevõte GrabCad.

Taotluste esitamise tähtaeg on 31. oktoober. Osalemiseks ja lisainfo saamiseks külasta konkursi veebi.

Uue põlvkonna päikesepatareisid arendav Walesi ettevõtte G24 Innovations Ltd ja Soome süsinikul põhinevaid elektroonikakomponente arendav firma Canatu Oy koostasid Invent Baltics konsultantide juhtimisel eduka rahastamistaotluse SolarBud Eurostars programmi 8. taotlusvooru.

Projekti eesmärk on välja töötada odav, kuid suure tootlikkusega, stabiilne, tugev, läbipaistev, katalüütiline ning juhtiv roll-to-roll protsessis toodetav kile alusmaterjal mobiilsetes välisseades kasutatavate Dye Sensitized tüüpi päikesepatareide tarbeks, mis on võimelised tootma elektrit kaudse valgustusega tingimustes.

Ettevõtete info:

G24 Innovations Ltd

Canatu Oy

Invent Baltics OÜ

24. septembril avas Tehnopol sügishooaja Ekspordiklubiga, kus Lauri Haav ettevõttest MarkIT ja Indrek Kask ettevõttest DAD Health rääkisid oma kogemustest välisturgudel.

Klubi esimeses pooles rääkis Indrek Kask biotehnoloogiaettevõtete Asper Biotech, Bioatlas, DNA Art ja Genorama kogemustest erinevate ärimudelite katsetamisel jõudmaks välisturgudele.

Indrek rõhutas, et biotehnoloogia valdkonnas on turgudele sisenemise puhul väga oluline oma toote või teenuse kirjeldamine. Tuleb valida, kas turule minnakse toote või teenuse pakkumisega. Nii tõi Indrek näiteks Asper Biotech DNA testide müümise kogemuse välisturgudel. Selle asemel, et müüa seadet testide läbiviimiseks pakub Asper täna rahvusvaheliselt analüüsi teenust.

Teises pooles rääkis MarkIT esindaja Lauri Haavel põhimõtetest, mille alusel MarkIT valib eksportturge.

Lauri rääkis sellest, kuidas MarkIT valis välja 5-6 prioriteetset turgu tehes turu-uuringuid ja eeltööd. Hilisem kogemus andis ettevõttele kinnitust, et tegelikkuses loeb inimene, kes vastutab uuel turul müügi käivitamise eest. Lauri sõnul ei ole alati mõtet värvata eksportturu käivitajat suurettevõtetest, vaid inimesel peab olema alustava ettevõtte käivitamise kogemus või soov. Uut turgu saabki käsitleda kui alustava ettevõtte käivitamist – lisaks valdkonna tundmisele ja kontaktvõrgustikule on palju olulisem initsiatiiv ja tahtmine raskeid barjääre ületada. Täna tegutseb MarkIT enam kui 25-l erineval turul. 

Täname kõiki ekspordiklubis osalejaid ning ootame teid juba 18. oktoobril Tehnopoli hommikuklubisse. Hommikuklubis räägitakse sellest, mida peab ettevõtja teadma ja tegema, et meediasse pääseda.

27-29. septembri avaüritusega alustas uus kiirendiprogramm Shift oma esimese lennuga. Shift on unikaalne kiirendiprogramm, mis on üles ehitatud mentorlusele aitamaks ettevõtetel oma äri üles ehitada, esitleda ja investeeringuid kaasata. Tehnopol on Shift kiirendi Eesti partner ning lööb kaasa ettevõtete aitamisel.

Shift programmi eripäraks on töötada osalejate äriloogika kallal, et muuta see prototüüpide loomisele ja tagasiside saamisele orienteerituks.

Shift kiirendi avaüritusel kogunesid põhjalikult valitud keskkonnatehnoloogia ja digitaalmeedia valdkonna ettevõtjad. 12 ettevõtjat läbisid esimese koosviibimise käigus treeningu ning kohtusid mentoritega. Kahepäevasel koosviibimisel jagati ettevõtluskogemusi ning ammutati inspiratsiooni tipptasemel keskkonnateadlastelt.

Vaata lisaks Shift programmi kodulehelt.

Euroopa Komisjon kuulutas 17.09 välja võistluse Euroopa uuenduslikemate avaliku sektori algatuste leidmiseks. Välja antakse kuni üheksa 100 000 euro suurust auhinda ning osaleda saavad juba toimivad edukad algatused, mis on mõeldud kodanike, ettevõtete või haridus- ja teadusvalla hüvanguks.

Teaduse ja innovatsiooni volinik Máire Geoghegan-Quinn sõnas: „Üksi tegutsemine ei tule teaduses ja innovatsioonis kõne alla. On väga oluline, et Euroopa tegutseks uute teadmiste ammutamisel ja üleilmsete probleemide lahendamisel koos rahvusvaheliste partneritega.

26. septembril tähistatakse Euroopa keeltepäeva, et seeläbi tähtsustada kõiki Euroopas kõneldavaid keeli: nii suure kõnelejaskonnaga keeli kui ka murdeid, nii põliskeeli kui ka uusi keelekujusid.

Euroopa Komisjon, tööstuse ja akadeemiliste ringkondade esindajad on sõlminud kokkuleppe robootikaalase avaliku ja erasektori partnerluse käivitamiseks, et aidata Euroopas tegutsevatel ettevõtjatel haarata suurem osa 15,5 miljardi euro suuruse aastakäibega ülemaailmsest robootikaturust.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister  Juhan Parts avab täna, 27. septembril Skype´i kontori kõrval, Tallinna Teaduspargis Tehnopol uue nutikate äride hoone, kus asuvad tegutsema tunnustatud ja uued IT valdkonna ettevõtted.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts märkis, et teaduse rakendamine ettevõtluses on üks võimalustest murda müüti Eestist kui odava tööjõuga riigist ning muuta eestlaste töö väärtuslikumaks ja rohkem tasustatumaks. „Avataval Tehnopoli hoonel saab olema siinjuures oluline roll Eesti teadlaste ning ettevõtjate ühendamisel loodud teadmiste maailmasse eksportimisel,“ sõnas Parts.

„Uue hoone oluliseks märksõnaks on valdkondlik läbikäimine. Oleme ühe katuse alla koondanud Eesti suured ja mainekad IT ettevõtted ning alustavad ettevõtted. See tekitab keskuses mõnusa kobara, kus valdkonnasiseselt liiguvad uued ideed ja innovatsioon,“ märkis Tehnopoli juhatuse liige Pirko Konsa.  „Nutikusest siinsetel ettevõtetel puudust ei tule, nüüd on neil ka sobivad tingimused ideede elluviimiseks,“ lisas Konsa.

IT valdkonna ettevõtetest asuvad Mäealuse 2/1 ärihoones tegutsema rahvusvahelise haardega navigatsioonisüsteemide ja infoturbesüsteemide tootja Cybernetica, majandustarkvara arendaja  I45  ja rakendaja BCS Itera, tervise jälgimise keskkonna looja Girf, targa keskkonna lahendusi välja töötav ELIKO, Eesti avalike teenuste arenduskeskkond SMIT ja tarkvarade  testimisplatvormi loonud Elvior. Ärihoone teise korruse on vallutanud Tehnopoli Startup Inkubaatori värskete ja omapäraste äriideedega meeskonnad.

Hoone ehitamiseks asutasid Tehnopol ja Astlanda Ehitus OÜ ühisettevõtte Tehnopol1KV.

Astlanda Ehituse juhatuse esimees Jaanus Otsa hindab väärtust, mis tekib kinnisvara ja teaduse ühendamisel. „Äsjavalminud ärihoone 12 000 ruutmeetrist on peaaegu iga ruutsentimeeter nutikate ettevõtetega täidetud. See tõestab, et oleme oma investeeringud teinud õigetel alustel,“ ütles Jaanus Otsa. 

Hoone arhitektuuris on arvestatud vajadusega soodustada Startup ettevõtete ja edukate IT ettevõtete vahelist sünergiat, hõlbustada rahvusvahelist suhtlemist ja pakkuda tugiteenuseid. Nii on majas palju sotsiaalseid alasid ideede vahetusteks, skype-kõneboksid konverentskõnedeks, lastehoid ja kohvik mugava keskkonna loomiseks töötajatele.

Nutikate äride hoone avavad täna majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, Astlanda Ehituse juhatuse esimees Jaanus Otsa, Tehnopoli juhatuse liige Pirko Konsa, Cybernetica juhatuse liige Aivar Usk ja Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi juhatuse esimees Jaak Saarniit.

Ärihoone avamispäeval näeb oma silmaga Eesti uusimaid saavutusi IT rakenduste valdkonnas. SMIT tutvustab kõnekeskust, ELIKO näitab uudset piletisüsteemi, Cybernetica näitab navigatsioonisüsteemide toimimist ja uusimaid teadustegevuse suundi. Samuti saab tutvuda alustavate ettevõtete koostöökeskusega.

Tallinna Teaduspark Tehnopol on teadus- ja ärilinnak, mis on koduks alustavatele ja kasvavatele tehnoloogiaettevõtetele. Täna tegutseb Tehnopolis üle 150 ettevõtte. Tehnopoli naabruses asuvad Tallinna Tehnikaülikool ja IT Kolledž.

Täna avatud Eesti suurim ettevõtluskonkurss Ajujaht ootab 18. novembrini uuenduslikke äriideid erinevates valdkondades loomemajandusest sotsiaalse ettevõtluse, teenusmajanduse ja infotehnoloogiani. Ideid saab esitada Ajujahi kodulehel www.ajujaht.ee. Ajujahti kaasrahastab EAS Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.

EASi juhatuse liikme Krõõt Kilveti sõnul on Ajujaht ettevõtluskonkurss noortele, kus finalistide kõrval võidavad ka kõik teised osalised, saades väärtuslikke kogemusi, tutvusi ja hüva nõu. "Kutsusime Ajujahi ellu, et aidata tarmukatel noortel kasvatada oma hea idee kogenud ettevõtjate abiga elujõuliseks ja ambitsioonikaks firmaks," ütles Kilvet. "Lisaks tõestab Ajujaht, et pühendunud meeskonna ja heade nõuandjate korral on võimalik ka väikeste vahenditega suuri unistusi teoks teha," selgitas Kilvet.

Ajujahi partneri SEB juhatuse esimehe Riho Undi sõnul leiab Ajujahi abiga ettevõtlik inimene endale hea äriplaani ja head äriplaanid ettevõtlikke inimesi neid ellu viima. "Ma arvan, et see on müüt, et ettevõtjaks sünnitakse – ettevõtluse juurde satutakse ja Eesti on heal järjel, kui meie inimesed oskavad oma võimalusi ära tunda ja neid kasutada. Viimase kuue aasta jooksul on Ajujahi abiga alguse saanud mitmed silmapaistvad ettevõtmised. Hea on näha, et üha enam Ajujahi läbinuid on jäänud püsivalt ettevõtluse juurde, arendanud oma olemasolevat toodet või teenust edasi ja algatanud uusi ettevõtmisi. See on suur saavutus ja innustus veelgi enamatele tulevastele ettevõtjatele."

Ajujaht algab oktoobris kõigile avatud koolitusprogrammiga, kus õpetatakse oma äriideed kirjeldama ja investoritele esitlema. Esitatud ideede hulgast valitakse välja 100 meeskonda, kel avaneb võimalus esitleda oma äriideed žürii ees. Nende hulgast valitakse 25 meeskonda, kes pääsevad osalema detsembrist märtsini kestvas Ajujahi arenguprogrammis. Seal saavad tiimid põhjalikke teadmisi ärimudeli viimistlemisest, tootearendusest ja turundusest. Arenguprogrammi lõpus selguvad 10 poolfinalisti ning seejärel 6 finalisti, kes end nõudliku, ent asjatundliku žürii ees proovile panevad. Ajujahi võitja selgub järgmise aasta kevadel. Põnev teekond võitja väljaselgitamiseni jõuab kevadel ka ETV ekraanile, Ajujahti kajastavasse saatesarja.

2007. aastal alustanud Ajujahile on esitatud üle kahe ja poole tuhande idee. Nende hulgas on näiteks märkimisväärselt rahvusvahelist tuntust pälvinud Click & Grow elektrooniline taimekasvatuspott ja eelmisel hooajal esikoha võitnud uuenduslik kolmerattaline tõukeratas Raybike.

EASi poolt ellu kutsutud ettevõtluskonkursi Ajujaht partneriks on SEB. Konkursi valdkondlikud toetajad on Samsung, Heateo Sihtasutus, Tallinna Ettevõtlusinkubaator, Eesti Hotellide ja Restoranide Liit, Tartu Loomemajanduskeskus. Ajujahti toetavad Arengufond, Skype Eesti, Loov Eesti, Technopolis Ülemiste, Ülemiste City, Tallinna Ettevõtlusamet ja Tartu linn.

Garage48 Tartu 2012 leiab aset juba 5-7.oktoober Tartu Ülikooli matemaatika-informaatikateaduskonnas (Liivi 2, Tartu).

Sel korral on fookuses innovatiivsed lahendused mobiili aplikatsioonide näol. Mentoritena on kohal selle valdkonna tipud välismaalt ja NOKIA paneb välja eriauhinna parimatele mobiili valdkonna ideedele. Innovatiivsed ideed teistest valdkondadest on samuti üritusele oodatud.

Mis on Garage48?

Garage 48 on nädalavahetuse kestev tehnoloogiliste startupide arendusnädalavahetus, mille eesmärgiks on 48-tunniga ideest arendada ning valmis saada töötava prototüübiga. Üritusele eelneb avatud arutelu ideede, lahenduste ja turgude teema Facebook grupis. Üritus algab reede õhtul, mil kõigil osalejatel on võimalik üles astuda oma ideega. Idee esitlemiseks on igal soovijal 90 sekundit ning pärast kõiki esitlusi on ideede auotritel ülesanne meeskond kokku saada. Üritusel on piisavalt programmeerijaid, disainereid, veebiarendajaid, turundajaid ja ettevõtjaid, et komplekteerida hästi toimiv meeskond. Töösse lastakse ideed, millel on meeskond koos. See on osalejate endi valik, millise ideega liitutakse ning need osalejad, kes meeskonda kokku ei saa, liituvad teiste meeskondadega.

Kes ja miks peaks üritusel osalema?

Üritusele on oodatud programmeerijad, graafilised disainerid, veebiarendajad, turundajad ja ettevõtjad, nii tudengid kui ka kogenud spetsialistid. Kuivõrd aeg on väga piiratud, siis on vajalik, et iga inimene tooks meeskonda selge kompetentsi ja oskuse, olgu see siis mõni tehniline oskus, varasem ettevõtlus-, turunduskogemus või särav idee ja suur motivatsioon oma ideed ellu viia.

Osalejate motivatsioon on erinev ning hea on tõdeda, et igaüks saab selle, mille järgi tuleb. Kohal on inimesed, kes soovivad rikastada oma kogemustepagasit ja koos teiste spetsialistidega 48 tundi järjest "häkkida", kui ka need, kes oma igapäeva tegemistele professionaalset vaheldust otsivad, aga ka need, kes reaalselt soovivad oma startupi käima lükata.

Motivatsioonilaks nii oma seniste tegevuste tegemisel kui võimaliku startupi edasiarendamisel on garanteeritud. Samuti laieneb oluliselt sinu kontaktvõrgustik.

10. oktoobril toimub Tallinnas, Radisson Blu Olümpia hotellis seminaride sarja "Eesti ettevõtete võimalused lennundus- ja kosmosesektori rahvusvahelistel hangetel osalemisel" III seminar teemal "Kuidas kasutada Euroopa Kosmoseagentuuri projektide esitamise ja haldamise infosüsteemi EMITS" (How to use ESA EMITS – principles and practics).

Vastavalt Eesti ja Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) vahel sõlmitud „Euroopa Koostööriigi lepingule 2010 - 2015" ning selle raames elluviidavale PECS programmile avatakse 19. novembril 2012 ESA infosüsteemis EMITS (http://emits.esa.int/) Eesti ettevõtetele ja TA-asutustele suunatud pakkumiskutse (ITT). Huvitatud ettevõtete ja TA-asutuste ettevalmistamiseks EMITSi kasutamisel ja projektiideede esitamisel viib EAS koostöös Invent Baltics OÜ-ga läbi seminari „How to use ESA EMITS – principles and practics".

Ürituse info leiad siit.

10. oktoobril toimuv seminar on TASUTA, kuid VAJALIK ON EELREGISTREERIMINE.

Estonian Air lennukites võeti pilootkasutusse Tehnopoli ettevõtte Ektaco poolt arendatud innovatiivne kassalahendus CompuCash Travel. Kassasüsteemi lahendus baseerub seadmel, mis on ühelt poolt kassasüsteem, teiselt poolt kaardimakse terminal.

Uudne terminal on varustatud termoprinteriga, mis trükib nii kassa- kui kaardimakse kviitungid. Kassasüsteemi lahendus valmis heas koostöös ettevõtetega Airo Catering, Swedbank ja Voicecom. Uus lahendus on sertifitseeritud  Swedbangas.

CompuCash Travel lahendus omab rahvusvahelist potentsiaali, pakkudes lisaväärtust kõikjal, kus on vaja kaasaskantavat kassat kombineerides kiiret müüki, kaardimakseid ning kviitungite väljatrükki. See teeb toote sobivaks näiteks restoranides, välimüügis jne. Rahvusvaheliselt on CompuCash Tarvel lahendusel suurt potentsiaali just reisiteeninduse valdkondades, sh. lennukitel, laevadel, bussidel, rongidel. CompuCash kassasüsteem ja tooteperekond on tuntud nii Eestis, kui ka lähiturgudel. Vaata lisaks www.ektaco.ee.

Prototüübi ehk esmase käegakatsutava mudeli loomise rahastu Prototron esimene taotlusvoor lõppes 15 septembril. Osavõtt oli üle ootuste menukas – kokku laekus ligi 100 taotlust nutika idee alusel prototüübi loomiseks.

Valdkondlikult esitati Prototron rahastust finantseeringu saamiseks enim taotlusi elektroonika ning IT prototüüpide loomiseks, järgnesid roheliste tehnoloogiate ja loomevaldkonna leiutajad. 

Swedbanki ettevõtete panganduse juhi Robert Kitti sõnul viitab taotlejate rõõmustavalt suur hulk sellele,  et alustavatel ettevõtjatel ja leiutajatel on probleem esmase valmistoote rahastamisel. „Seda näitasid ka Swedbanki läbi viidud uuringud - uute nutikate ideede elluviimisel on suureks pudelikaelaks just prototüübi valmistamine. Peale tootenäidise valmimist saadakse oma ideele kinnitust ning ollakse valmis kaasama suuremaid finantseeringuid ettevõtlusega alustamiseks,“ ütles Kitt.

Tallinna Teaduspargi Tehnopol juhatuse liige Pirko Konsa peab oluliseks laekunud taotluste põhjalikku läbimõeldust. „Prototüübi ehitamist saab võrrelda kodu ehitamisega – paberil võib planeering laitmatu olla, kuid ehituse käigus leidub alati midagi sellist, mida oleks võinud paremini teha. Laekunud taotluste põhjal saab öelda, et planeeringute kallal on kõvasti vaeva nähtud. Peagi saame teada, milliseks kujuneb kodu,“ lisas Konsa.

Laekunud taotlusi hakkavad hindama eksperdid Priit Alamäe (Webmedia), Pirko Konsa (Tehnopol), Robert Kitt (Swedbank), Yrjö Ojasaar (Publification.com), Andrus Oks (Eesti Arengufond), Jaanus Tamm (Defendec) ja Siemon Smid (Tallinna Tehnikaülikool).

Taotluse esitanud ideede hindamisel ja parimate selgitamisel lähtutakse prototüübi ärilisest potentsiaalist, uudsusest ja teostavast meeskonnast. Piiranguid ei ole seatud taotletavale rahasummale. Positiivse otsuse korral finantseeritakse prototüübi valmistamine idee autori plaani kohaselt. 

Ekspertkogu vaatab taotlusi läbi neli korda aastas, järgmise taotlusvooru tähtaeg on 15. detsember. Prototron rahastu eesmärgiks on anda innovatiivsetele ideele reaalne kuju. Rahastu asutasid Swedbank, Tallinna Teaduspark Tehnopol ja Tallinna Tehnikaülikool. Kolmel järjestikusel aastal toetatakse uusi nutikaid ideid 120 000 euro ulatuses.

Septembri alguses avalikustas Euroopa Komisjon mobiil- ja traadita andmeside kiire kasvuga seotud probleemide lahendamist käsitleva kava, mille kohaselt traadita tehnoloogilised lahendused ja lairibaühendused saaksid raadiospektrit jagada.

Alates 3.septembrist kuni 20. oktoobrini saavad keskkoolid registreeruda iga-aastasele noorte tõlkijate võistlusele Juvenes Translatores.

Euroopa Komisjon kiitis 4.septembril heaks aruande, mille kohaselt aidati 2011. aastal Euroopa Globaliseerumisega Kohanemise Fondi (EGF) vahendite abil leida uusi töökohti rohkem kui 21 000 töötajale, kes olid majanduskriisi ja globaliseerumise tõttu oma töökoha kaotanud.

Euroopa Komisjon võttis 6. septembril vastu ettepaneku, millega soovitakse edendada väljaspool kooli või ülikooli omandatud oskuste tunnustamist liikmesriikides.

Euroopa Komisjoni tellimusel valminud värskest aruandest selgub, et Eesti on kirjaoskuse tasemelt ELis Soome järel teisel kohal, kuid rõõmustamiseks pole siiski põhjust, sest lugemisoskus on puudulik 13,3% Eesti inimestest.

Ravimite võimalike kahjulike mõjude väljaselgitamiseks teostatakse tulevikus tõhusamat järelvalvet, et oleksid välistatud Prantsuse päritolu diabeediravimi Mediatoriga sarnased juhtumid, kus ravim põhjustas väidetavalt üle 500 surmajuhtumi.

Tehnopoli Startup Inkubaatori võrgustumisüritus Networking Night alustab uut hooaega 20. septembril kell 18:00 uues inkubaatoris aadressil Mäealuse 2/1. Seekord räägime lähemalt ettevõtjate isiklikust elust ning sellest, kuidas tasakaalustada tööd, hobisid ning väljakutseid.

Iga päev kohtume me huvitavate ettevõtjatega, kes on edukad oma töös. See, mis on nende elulugude taga, on sageli palju huvitavam ning õpetlikum. Seekord räägimegi inimestest, nende ambitsioonidest, huvidest ja motivatsioonist.

Külalistena astuvad Networking Night üritusel üles Paul Smith, kes seisab projekti Twitchhiker taga ning on kiirendiprogrammi ignite100 vedaja. Lisaks temale saame tuttavaks Andrey Sergeyeviga, kes on sotsiaalmeedia guru ning sariettevõtja, tegev mentorina mitmetes startup ettevõtete kiirendiprogrammides.

Ootame teid inspiratsiooni ammutama, uusi kontakte leidma ning huvitavaid lugusid kuulama. Vaata lisaks siit.     

Kuu aja eest avatud Tehnopoli, Swedbanki ja Tallinna Tehnikaülikooli prototüüpide valmistamisele suunatud rahastu „Prototron“ esimene taotlusvoor lõppeb 15. septembril. Tähtajaks laekunud taotlused kogutakse kokku ning ekspertidest koosnev žürii valib parimad ideed, kelle esimese töötava prototüübi loomist finantseeritakse.

„Prototron“ rahastu eesmärk on aidata nii era- kui juriidilistel isikutel oma heale ideele kuju anda. Rahastust finantseeringu taotlemiseks tuleb täita lihtne vorm ning iga 3 kuu tagant valitakse toetatavad projektid.

Prototüüpide valiku puhul hinnatakse eelkõige meeskonna tugevust, idee lennukust ning loodava toote ärilist potentsiaali.

Kuus mänguvaldkonna alustavat ettevõtet on jätnud selja taha oma igapäevaelu ja kolinud Euroopa alustavate ettevõtete pealinna Tallinna, et osaleda mängukiirendis GameFounders. Ja program on osalemist väärt...

Majandusminister Juhan Parts avab reedel GameFoundersi mängukiirendi esimese hooaja. “Väga paljud rahvusvahelised mänguvaldkonna tipud on pannud oma õla alla GameFoundersi algatusele. See, et erinevatest riikidest tullakse siia oma mänge arendama näitab, et tegemist on globaalselt unikaalse programmiga”, järeldas minister.

Kiirendi on loodud tihedas koostöös Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusega. „Euroopa esimese mängukiirendi loomise juures olemine iseloomustab uut lähenemist EASi ettevõtluse toetamise tegevustes“, ütles Krõõt Kilvet EAS juhatuse liige,  „millega potentsiaalsed globaalsed ärid saavad alguse Eestist“.

Avapeol osalevad kõik meeskonnad, hulk rahvusvahelisi mentoreid, investorid, ja kiirendi partnerid. Kokku 6 meeskonda kuhu kuulub 20 inimest, on tänaseks kolinud Tallinna, et osaleda 3 kuud kestvas kiirendiprogrammis. Saage tuttavaks meeskondadega, kes oma mänge Eestis arendama hakkavad:

• Seitse endist Ubisofti töötajat Itaaliast, kes otsustasid teostada oma unistuse ise mobiilsetele seadmetele mänge luua,
• kaks noort mänguarendajat Hollandist loovad maagilise graafikaga uudset koostöömängu mobiilsetele seadmetele,
• kaks mängu- ja jalgpallifänni Argentiinast toovad oma hobi ja kire veebipõhisesse mängu,
• neli entusiastlikku noort mängurit Ungarist arendavad innovatiivset mängulist kelleõppe rakendust mobiilsetele seadmetele,
• kolm mängueksperti Leedust, kes on juba edukalt käivitanud veebipõhisesse strateegiamängu Lätis ja Leedus soovivad suunduda globaalsele turule,
• edukas Eesti kaardimängufirma tahab kanda oma edu üle ka mobiilsesse maailma.

Kõiki loetletud ettevõtjaid toetavad nõu ja jõuga üle 70-ne mentori 15 erinevast riigist, sealhulgas tipptegijad ettevõtetest, nagu Zynga, Facebook, Unity, 6waves, Remedy, Creative Mobile jt. Programmi lõpus korraldatakse demopäevad Tallinas, Helsingis, Londonis ja San Franciscos.

GameFounders on esimene Euroopas asuv ärikiirendi, mis tegeleb ainult mänguvaldkonna ettevõtjatega. Kiirendi, mida rahastab EAS Startup Estonia programm, pakub alustavatele ettevõtjatele algkapitali kõrval ka tipptasemel mentoreid, partnerluskokkuleppeid ja ligipääsu ülemaailmsele kontaktvõrgustikule. EAS Startup Estonia programm on ellu kutsutud selleks, et tugevdada ja arendada idufirmade ökosüsteemi Eestis. Programmitegevuste käigus luuakse idufirmadele uusi võimalusi kohapeal areneda ja võimalusi kiireks rahvusvahelistumiseks läbi kommertsialiseerimisprotsesside. Startup Estonia programmi kaasrahastatakse Euroopa Regionaalarengu fondist.

5-7. septembrini kogunesid Tallinna Teaduspargis Tehnopol 26 DIFASS projekti partnerit, et üheskoos välja töötada mudeleid väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete piiriülese äri hoogustamiseks ja investeeringute kiiremaks kaasamiseks. 

DIFASS projekt eesmärgiks on välja töötada peaasjalikult erakapitalil põhinevaid tugifonde, mis aitavad ettevõtetel välisturgudele siseneda ja investeeringuid kaasata. Projekti käigus otsitakse ja analüüsitakse erinevate riikide parimad praktikad ning rakendatakse need siis üle-Euroopaliseks kasutamiseks.

Kolme päeva jooksul Tallinnas arutasid projektipartnerid, milliseid mudeleid peaks regionaalse ettevõtluse rahvusvaheliseks muutmisel rakendama ning kuidas on võimalik neid mudeleid kiiresti rakendada. Lisaks töötubadele esitleti edulugusid erinevatest riikidest ning tutvuti parimate praktikatega.

Eelkõige keskendus kohtumine ettevõtetele suunatud mikrolaenudele. Oma kogemusi jagasid Lehar Kütt KedEx´st ja Kaarel Aus Swedbank´st. Koostöös KredExi ja Swedbanki puhul mikrolaenu võtmisel rääkis Tehnopoli Startup Inkubaatori ettevõte TapTender.

DIFASS projekti ellu viimist rahastatakse INTERREG IVC programmist. INTERREG IVC programm aitab piirkondlikel ja kohalikel asutustel vahetada ja edastada oma kogemusi, et parandada regionaalarengupoliitika tõhusust. Jagades teadmisi ja head tava innovatsiooni ja teadmistepõhise majanduse ning keskkonna ja riskiennetuse vallas, suurendavad partnerid mitte üksnes oma piirkonna, vaid kogu Euroopa konkurentsivõimet ja jätkusuutlikkust.

Projekti kohta lisainformatsiooni saamiseks palume pöörduda Tehnopoli kontaktisiku Külle Tärnovi poole e-maili kulle.tarnov@tehnopol.ee teel.

Ettevõtlusõppe magistriprogramm DDVE (design and development of virtual environments) alustas läinud nädalavahetusel oma teist aastat. Tehnopol suurima teaduspargina Baltikumis näeb oma sotsiaalse kohusena ettevõtluse toetamist ning oma panuse andmist. Seetõtu korraldas Startup Inkubaatori (Tehnopoli allüksus) meeskond DDVE üliõpilastele intensiivse nädalavahetuse Viljandis, kus võeti ette just need teemad, millega alustav ettevõtja kõigepealt silmitsi seisab.

„Kui sul on idee ja sa tahad alustada oma äriga, siis esimese sammu astumine on kõige tähtsam. Aga milline see samm peaks olema? Kummutasime levinud arvamuse, et äri alustamine algab rahast või teostusest. Äri alustamine algab äriidee valideerimisest, s.t tuleb minna potensiaalse kliendi juurde ja küsida, mida ta sinu ideest arvab. Küsides seda oma perelt, on tõenäosus suur saada üksnes positiivseid hinnanguid, seega soovitame alati küsida neilt, keda ei tunne,“ rääkis Kati Nikopensius, kes juhib inkubatsiooni protsessi Startup Inkubaatoris.

Lisaks tehti algust üliõpilaste esinemisoskuse lihvimisega. Siinkohal oli suureks abiks Startup Inkubaatori esinemiste ekspert Louis Zezeran, kes on tuntud ka kui stand-up comedy eestvedaja Eestis (eesti k. püstijalakomöödia). Hoolikalt tuleb igal ettevõtjal analüüsida ka oma ärimudelit, milles rõhuasetus on üheksal teguril: partnerid, tegevused, ressursid, kulude struktuur, pakutav lisaväärtus, kliendisuhted, müügikanal, sihtgrupid ja tulud. Külalisesinejana jagas Madis Pappa oma kogemusi ja teadmisi kapitali kaasamise protsessi erinevatest huvigruppidest ehk miks investorite tingimusi nähakse äärmiselt rangetena mõistmata investori riski, milline on ettevõtja huvi ja kuidas seda realiseerida jne.

„DDVE magistriprogrammi ei saa pidada klassikaliseks, kuna õppetöö toimub avatud kontoris ning soovi korral on võimalik õppetööst osa võtta ka teistel ettevõtjatel. Õppetöö toimub kolmel nädalavahetusel kuus Tehnopoli uues koostöötamise keskkonnas, millest õhkub innovaatilisust ning kus on koos noored startup ettevõtjad,“ lisas programmijuht Ingrid Pappel. Lisainfo õppeprogrammi kohta: www.ddve.ee.

Õppeprogrammi avaüritusena korraldasid DDVE ja Tehnopoli Startup Inkubaator intensiivse kursuse Viljandis, mille raames keskenduti teemadele, millega alustav ettevõte silmitsi seisab.

„Kui sul on idee ja sa tahad alustada oma äriga, siis esimese sammu astumine on kõige tähtsam. Kursusel rääkisimegi esimesest sammust ning kummutasime levinud arvamuse, et äri alustamine algab rahast või teostusest. Hoopis olulisem on äriidee valideerimine ehk kliendi tagasiside. Küsides seda oma perelt või sõpradelt, on suur tõenäosus saada positiivset tagasiside. Küsides hinnangut potentsiaalselt maksvalt kliendilt on tagasiside hoopis adekvaatsem“, rääkis Kati Nikopensius, Tehnopoli Startup inkubaatori juht.

Lisaks tehti algust üliõpilaste esinemisoskuse lihvimisega, milles oli abiks Tehnopoli Startup Inkubaatori mentor Louis Zezeran, kes on tuntud ka kui stand-up comedy eestvedaja Eestis.

Külalisesinejana jagas Madis Pappa oma kogemusi ja teadmisi kapitali kaasamise osas ning rääkis, miks investorite tingimused on ranged ning millised on investorite riskid.

„DDVE magistriprogrammi ei saa pidada klassikaliseks, kuna õppetöö toimub avatud kontoris ning soovi korral on võimalik õppetööst osa võtta ka ettevõtjatel. Õppetöö toimub kolmel nädalavahetusel kuus Tehnopoli uues koostöötamise keskkonnas, millest õhkub innovaatilisust ning kus on koos noored startup ettevõtjad“, lisas programmijuht Ingrid Pappel.

Lisainfo õppeprogrammi kohta: www.ddve.ee.

13.08.2012 jõustusid elektroonikajäätmete kogumise ja töötlemise täiustatud eeskirjad. 

Euroopa Komisjoni iga-aastase aruande kohaselt pidas ELi toll 2011. aastal kinni peaaegu 115 miljonit toodet, mida kahtlustati intellektuaalomandiõiguste rikkumises, sealhulgas oli kinnipidamisi võrreldes eelneva aastaga 15 protsenti rohkem.

Lastenurga mängud nüüd ka eesti keeles. Euroopa Komisjon avas lastele ja noortele pühendatud EL-i teemalise veebilehe „Lastenurk“, kus saab mängida Euroopa Liitu ja selle liikmesriike käsitlevaid mänge, osaleda viktoriinides ning leida teavet Euroopa Liidu kohta.

Connie Hedegaard, ELi kliimavolinik: “Kas meil on tõesti vaja mingeid järjekordseid Euroopa Liidu eeskirju?” küsis võib-olla nii mõnigi, kui esitlesin juuli alguses komisjoni ettepanekut veelgi vähendada autode ja kaubikute CO2-heidet. Vastus on jah, meil on neid vaja.

Andke meile teada probleemidest, millega olete kokku puutunud mõnes teises ELi liikmesriigis reisides, õppides, töötades või elades. Komisjon seisab teie ELi kodanikuõiguste tagamise ja tugevdamise eest.

Paldiskis tegutsev PAKRI Teadus- ja Tööstuspark ning Tallinna Teaduspark Tehnopol sõlmisid täna koostöölepingu, mille alusel asutakse välja töötama spetsiaalseid teenuseid energeetika ja taastuvenergia ettevõtetele. Lisaks teenustele viiakse koostöös läbi PAKRI füüsilise taastuvenergeetika kompetentsikeskuse rajamine.  

„PAKRI avas uksed esimestele klientidele juulis ning nüüd soovime juurde kasvatada ka teenused, mis meie ettevõtete kasvu hoogustaksid“, ütles PAKRI Teadus- ja Tööstuspargi arendust vedava NN Arendus OÜ juhatuse liige Enn Laansoo, Jr.

„Käivitatavad teenused peavad aitama ettevõtetel kiiremini kasvada, eksporti käivitada ning leida sobilikku personali ekspertide näol“, lisas Laansoo.

Tehnopoli juhatuse liikme Alar Tamkivi sõnul on kahe aastane koostöö PAKRIga jõudnud konkreetsete tulemusteni, mille tunnistuseks on klientide ja teadmiste koondumine Paldiskisse.

„Tehnopolis tegutseb enam kui 150 tehnoloogiaettevõtet, kellele oleme väärtusteenuseid pakkunud üheksa aastat. Meil on kogemus infotehnoloogia, elektroonika, biotehnoloogia ja mehhaanika valdkonnas, mille saame nüüd üle kanda PAKRI energeetika ja taastuvenergia sektori firmadele“, ütles Tamkivi.

PAKRI Teadus- ja Tööstuspargi ärikeskkonna mudel töötati välja aastal 2007. Koostöös Tehnopoliga on koostatud pargi äriplaani, kaasatud esimesed partnereid ning liigutud võtmekliendi leidmise suunas.

Taastuvenergeetika, targa energiavõrgu, hoonete energiatõhususe ning energia salvestamise kompetentsi koondamisele suunatud PAKRI Teadus- ja Tööstuspark tegutseb 5000m² suurusel pinnal ning kasvab ligi 60 hektari suurusele alale Paldiskis. PAKRI pakub taastuvenergeetika sektoriga seotud ettevõtetele vajaliku taristut ja teenuseid, toetades nii ettevõtete arengut ja teadustööd. Lisainformatsioon www.pakri.ee. 

Paldiski linn on atraktiivne sihtkoht investeeringuteks tänu heale geograafilisele asukohale, olemasolevale infrastruktuurile ja suurele arengupotentsiaalile. Piirkonna arengut toetavad veelgi Paldiskis asuvate ettevõtete aktiivne ühistöö ning  ärikliima. Lisainformatsioon: www.paldiski.ee ja www.investinpaldiski.ee

17.-18. oktoobril Soomes toimuval konverentsil Arctic15 aset leidval idufirmade konkursil on peaauhind kasvanud juba 21 340 euroni.

Arctic15 konverentsil korraldatakse idufirmade konkurss sel aastal koguni viieteistkümnes erinevas kategoorias muuhulgas antakse välja preemiaid 2012. aasta parimale uuele idufirmale, parimale toote lansseerijale ning parimale Baltikumi startup ettevõttele.

Eelmisel aastal Arctic15 võistlusel osalenud idufirmad kaasasid investeeringuteks kokku 12,25 miljonit dollarit, seega on osalemine ettevõttele kasulik nii investorite tähelepanu tõmbamiseks kui auhinna võitmiseks.

Avaldusi konkursil osalemiseks saab esitada kuni 31. augustini. Täpsem info konkursi kohta ja avalduste esitamine osalemiseks aadressil: http://arctic15.com/startup-competition.

3. septembril avab Tehnopolis uksed Aatomiku Lastehoid, kuhu on oodatud lapsed alates esimesest aluaastast. Aatomiku Lastehoid avatakse Tehnopoli vastvalminud hoones aadressil Mäealuse 2/1, kuhu lastehoiu tarvis on ehitatud spetsiaalsed avarad ruumid.

Aatomiku avamisele on suure tõuke andnud Tehnopoli ettevõtete töötajad, kes on soovi avaldanud saada kvaliteetset lastehoiu teenust mugavalt töökoha lähedal. Lisaks Tehnopoli ettevõtetele on lastehoid avatud ka kõikidele teistele soovijatele.

Aatomiku Lastehoid on avatud esmaspäevast reedeni kell 7:30 – 18:30. Lastega tegelevad kogenud ja rõõmsameelsed lapsehoidjad, kes pakuvad kuutasu sees ka arendavaid muusika ja võimlemistunde. Lastehoid tegutseb paindlikel tingimustel. Päevahoius saab laps käia nii kuulise lepingu kui tunnihoiu süsteemi alusel. Lisaks siseruumidele valmib peagi lastele mõnus õueala.

Lastehoid hakkab tegutsema Harju Maavalitsuse tegevusloa alusel ning lapsevanemal on võimalik elukohajärgsest omavalitsusest lapsehoiutoestust taotleda.

Lisainformatsiooni ja hinnakirja leiate Aatomiku Lastehoiu kodulehel.

Ettevõtetel on võimalik broneerida püsikohad oma ettevõtete lastele. Selleks palume ühendust võtta aatomikulastehoid at lasteklubi dot ee või helistada telefonil +372 56 07 65 22.

Tehnopoli külastas maailma mõjukaima äriajakirja Forbes juhatuse aseesimees Miguel Forbes. Visiidil kohtus Miguel Eesti startup ettevõtjatega ja riskikapitalistidega ning rääkis Forbes meediakorporatsiooni tegevustest ja investeerimisest.

Miguel Forbesi sõnul on praegu maailmas rohkem raha, kui häid ideid. Ta on veendunud, et Skype’i edu on nii mõnegi USA ja Lääne-Euroopa riskikapitalisti mõtlema pannud, kuidas oma raha siia regiooni paigutada.

25 aasta eest, kui ajakiri Forbes esimest korda hakkas koostama maailma rikaste edetabelit, koosnes see suures osas inimestest, kes olid oma vara pärinud, nüüd aga täidavad selle valdavalt need, kes on oma rikkuse ise teeninud. Forbesi sõnum on väga lihtne: ajakiri julgustab inimesi äri tegema, noori oma ideedega lagedale tulema ja valitsusi äri soodustavat keskkonda looma.

Üritusel raames esitlesid oma tooteid kolm startup ettevõtet. Mattias Lepp rääkis kõrgtehnoloogilisi toataimepotte valmistava Click&Grow tegevusest, Yrjo Ojasaar tutvustas kirjastamissaidi Publification.com hingeelu ja GateMe asutaja Janar Merilo kirjeldas oma rakendust, mis aitab ööklubidel ja ürituste korraldajatel külaliste nimekirja hallata.

Kui teil on idee ja te suhtute sellesse kirega, saate raha ka riskikapitalistidelt, oli Miguel Forbesi hinnang. Ta lisas, et ta ei ole kunagi varem olnud sedavõrd entusiastlik ettevõtluse ja iseäranis startup ettevõtluse suhtes.

Loe lisaks Delfi Majandus.

"Ta oli meile väga inspireeriv. Ta väga toetas meid. Ta väga kiitis meid. Ta andis meile motivatsiooni, et jätkata. Ta hoidis meid kogu aeg õigel rajal ja suunas õigetele asjadele, millele tuleks tähelepanu pöörata. Ta julgustas meid väga väga palju."

Nii hindasid ENTRUM programmi läbinud Lõuna-Eesti noored oma mentorite tuge. Kui tunned, et Sinus on piisavalt ettevõtlikkust ja soovi noorte arengusse panustada, registreeri end ENTRUM külalismentoriks ja juba varsti saavad Lääne-Eesti noored vaimustuda just Sinu headest nõuannetest ja  julgustavatest sõnadest. Külalismentorite registreerimine kestab 20. septembrini 2012 www.entrum.ee.

Noorte ettevõtlikkuse arenguprogramm ENTRUM stardib Lääne-Eestis oktoobris 2012 ja arendab oktoobrist märtsini ligi 500 Hiiumaa, Pärnumaa, Saarema ja Viljandimaa noort. Noored omandavad ettevõtlikkuse põhitõed koos meeskonnaga oma ideed projektiks vormides ning seda partnereid kaasates ellu viies.

Mida ENTRUM külalismentor teeb?

• nõustab üht noorte projektimeeskonda Pärnu Kontserdimajas toimuvatel ENTRUM sessioonidel (kokku 6 sessiooni) ja sessioonidevahelisel ajal perioodill oktoober 2012 –  märts 2013;
• innustab ja julgustab noori nende idee projektiks vormimisel ja elluviimisel.

Mida ENTRUM külalismentor saab?

• anda väärtusliku panuse Eesti tuleviku heaks;
• positiivset energiat noorte tegutsemisrõõmust;
• laiendada oma kontaktivõrgustikku;
• osaleda Eesti juhtimisajakirja Director klubi inspiratsiooniüritusel 6. oktoobril 2012. a. Pärnus;
• tasuta 3-kuulise ajakirjade Director, Psühholoogia või Inseneeria tellimuse.

Registreeri end 20. septembrini 2012 www.entrum.ee. Kõikide registreerunutega võtame ühendust hiljemalt 24. septembril.

Kokku otsib ENTRUM Lääne-Eesti hooajaks 90 mentorit. ENTRUM tagab külalismentoritele tasuta transpordi ja toitlustuse. ENTRUM programmi mentorlusele eelneb koolitus 6.-7. oktoobril 2012.a. Pärnus. Täiendav informatsioon  tel 55656392 või darja dot saar at entrum dot ee.

Tehnopoli Startup Inkubaatori ettevõte GateMe kaasas investeeringu Vestman Grupp AS-lt. Osapooled ei soovi investeeringu summat täpsustada kuid kinnitasid, et raha kasutatakse meeskonna täiendamiseks ning eksportturgudele liikumiseks.   

GateMe ühe asutaja Janar Merilo hinnangul märgib investeeringu kaasamine uue ja olulise etapi käivitumist ettevõtte arengus.

„Oleme oma ärimudelit tõestanud ning teame, et selle järgi on turul olemas vajadus. Nüüd on aeg uus arenguhüpe teha. GateMe tegutseb täna Eestis, Inglismaal, Soomes, Lätis ja Leedus. Vaikselt oleme kanda kinnitamas ka USA-s. Investeering annab meile jõudu liikuda edasi uutele turgudele ja tugevdada oma positsiooni olemasolevatel turgudel. Selleks vajame muuhulgas uusi täiendusi oma meeskonnas“, ütles Merilo.

GateMe on maailma kõige lihtsam listihalduse ja piletimüügi tarkvara ööklubidele ja ürituste korraldajatele, mis aitab oluliselt lihtsustada muusika- ja meelelahutusürituste korraldajate tööd. GateMe lahendust kasutavad täna kümned kliendid erinevates riikides.

Tehnopoli külastab maailma mõjukaima äriajakirja Forbes korporatsiooni asepresident Miguel Forbes.

Miguel on äärmiselt huvitatud Eesti startup ettevõtetest ning seetõttu on meil ülimalt hea meel korraldada juba sel neljapäeval, 23. augustil, kell 16:00 Tehnopoli Startup Inkubaatoris (Mäealuse 2/1, II korrus) networking ja kohtumine Migueliga.

Kavas on:

16:00 kogunemine
16:05 tervitab Pirko Konsa (Tehnpol)
16:10 Miguel Forbes'i kõne
16:20 Startup ettevõtete esitlused
16:45 Migueli küsimused ja vastused
17:00 – 18:00 networking

Kui te olete huvitatud kohtumises Miguel Fobesiga palume oma soovist teada anda aadressil matin at tehnopol dot ee. Osavõtt on tasuta, vajalik on eelregistreerumine.

AS EMT ja OÜ Flipper´i koostöös saavad EMT kliendid esmakordselt Eestis kasutada asukohapõhiste sooduspakkumiste võimalust. Teenus toimib mobiilsete alarmide määramise meetodil, on kasutajale tasuta ja anonüümne, kuna EMT ei väljasta teenusega liitunud kasutajate isikuandmeid kolmandatele osapooltele.

Veebilehel www.flipper.ee teenuse kasutajaks registreerunud saavad edaspidi erinevate kaupmeeste ja teenusepakkujate asukohapõhiste sooduspakkumiste info SMSiga. Eelnevalt teenusega liitudes määrab klient ära ka valdkonnad (näiteks sport, kultuur, lastega seonduvad teemad jne), mille kohta ta soovib asukohapõhiste pakkumiste infot saada.

„Kliendi asukohast lähtuvate pakkumiste saatmisest on ammu räägitud, nüüd jõuab teenus ka reaalselt Eesti turule,“ ütles OÜ Flipper juhatuse esimees Mikk-Alvar Olle. „Üldjuhul on asukohapõhised pakkumised kaupmeeste eripakkumised, mis kehtivad lühikese perioodi vältel ja on tarbijale seetõttu atraktiivsed,“ lisas Olle.

Teenuse toimimise tehniliseks aluseks on mobiilne alarmide määramise meetod, mille põhjal tuvastatakse kliendi mobiiltelefoni asukoht johtuvalt kaupmehe poolt määratud asukohast. Teenusega liitudes annab klient nõusoleku oma mobiiltelefoni asukoha tuvastamiseks vastavas alas, et teda huvitava pakkumise piirkonda jõudes oleks võimalik talle see info saata. Selline tehniline lahendus võimaldab teenusel Flipperil töötada kõigi mobiiltelefonidega.

„EMT on pikka aega tegelnud positsioneerimisteenuste arendusega ning meil on suurepärane tehniline platvorm ja know-how erinevate teenuste pakkumiseks,“ ütles EMT teenuste juht Viljar Kont. „Flipperi idee juures võlus kindlasti kliendikesksus: inimene ise valib, mille kohta ta asukohapõhiseid pakkumisi soovib saada. Loomulikult saab teenusega liitunu ka teenuse igal ajal lõpetada,“ lisas Viljar Kont.

Kasutades Flipperi teenust saab klient reaalselt just oma asukohas parima pakkumise ja kaupmees saab oma pakkumist edastada just tema läheduses olevale kliendile. EMT on uute teenuste puhul jätkuvalt innovaator ning pakub asukohapõhiste pakkumiste teenust koostöös Flipperiga esimesena Eesti turul.

Flipper on sõlminud käivitamisperioodiks piisava hulga lepingud Eesti suurimates linnades Tallinnas, Tartus ja Pärnus erinevates teenindusvaldkondades toimivate kaupmeestega. Teenusest huvitatud kaupmehed saavad teenusega liituda OÜ Flipper kaudu.

Flipper teenuse kontseptsiooni välja töötamine sai alguse esimese Ajujahi võiduprojektist, mis toimus aastal 2007. Sel ajal oli küll suunitlus mobiilse ja hääljuhitava kalendri arendusel, kuid peagi muutus see asukohapõhiseks reklaami kanali arenduse ideeks, mis on samuti ainulaadse teenuse Eestis turule toomine.

Rumeenia peab tagama õigusriigi ja kohtute sõltumatuse põhimõttest kinnipidamise, et võita tagasi oma ELi partnerite usaldus, öeldakse komisjoni poolt koostöö- ja jälgimiskorra raames vastuvõetud aruandes.

Komisjon on koostöö- ja jälgimiskorra raames võtnud vastu aruande. Aruanne hõlmab viieaastast ajavahemikku alates Bulgaaria ühinemisest ELiga 2007. aastal. Selles esitatakse komisjoni hinnang kõnealuse aja jooksul Bulgaarias tehtud edusammudele kohtureformi alal ning korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastases võitluses. Peamine järeldus on, et reformide elluviimist tuleb süvendada, et tagada protsessi jätkusuutlikkus.

Alates 1. juulist 2012 peab ELi mahelogo olema esitatud kõikidel ELi liikmesriikides toodetud pakendatud mahepõllumajanduslikel toiduainetel, mis vastavad nõutavatele standarditele.

Komisjoni ettepanek puudutab kliinilise uurimistegevuse hoogustamist Euroopas kliiniliste katsete tegemise eeskirjade lihtsustamise abil.

Euroopa Komisjon keskendus Euroopa liiklusohutuse päeval noortele, sest tuginedes 2010. aasta statistikale on noortel vanuses 18 - 25 eluaastat peaaegu kaks korda suurem oht liiklusõnnetustes hukkuda kui teistel vanuserühmadel.

Euroopa Komisjon juuli lõpus Euroopa julgeolekutööstuse edendamise tegevuskava, mis peaks innustama seda tööstusharu jätkama oma tegevust Euroopas ja tootma jätkuvalt kõrge kvaliteediga turvatooteid. Julgeolekutööstus on üks ELi suurima kasvu- ja tööhõivepotentsiaaliga sektoreid.

Äsjavalminud aruandes sisalduvas ELi liikmesriikide olmejäätmekäitluse edetabelis jagab Eesti koos Slovakkiaga 18.–19. kohta.

Täna, 14. augustil avati stardirahastu Prototron, mille eesmärk on toetada innovaatiliste ideede kujundamist esimeseks valmistooteks ehk prototüübiks. Rahastu asutasid Swedbank, Tallinna Teaduspark Tehnopol ja Tallinna Tehnikaülikool. Swedbank toetab rahastut kolmel esimesel tegutsemisaastal kokku 120 000 euroga.

Prototroni rahastu avamisel osalenud president Toomas Hendrik Ilves tunnustas erasektori, ülikooli ja Tehnopol ettevõtluskeskkonna vahelist koostööd.

Rahastu loomiseni viis tänaste leiutajate ja uudseid tooteid luua soovivate ettevõtete reaalne vajadus. See selgus Swedbanki poolt läbi viidud uuringust, mille tulemusel saadi teada kolm põhjust, miks uudsed ideed ei jõua kunagi teostuseni.

Esiteks takerduvad paljud huvitavad ideed selle taha, et puudub idee tõestuseks töötav prototüüp. Päris tooteni jõudmisel on prototüüp oluline, sest ilma selleta ei ole võimalik saada vajalikke edasisi investeeringuid. Teise puudusena ilmnes, et Eesti ettevõtlike inimeste seltskonnad on liiga ühenäolised ja puudub valdkondade vaheline koostöö. Kolmandana tõi uuring esile ettevõtete oskamatuse oma toodet rahvusvahelistele turgudele viia.

„Saime üsna kiiresti aru, et need on murekohad, mis vajavad lahendust, ning otsustasime, et noorte leiutajate aitamine on just see, mida Swedbank esmalt teha saab,“ selgitas rahastu loomise põhjuseid Swedbanki ettevõtete panganduse juht Robert Kitt.

Tallinna Teaduspark Tehnopol juhatuse liige Pirko Konsa peab rahastu käivitamist suure tühimiku täitmiseks teel uute Skype´deni. „Tehnopolis näeme pidevalt ideid, mis ei jõua kuhugi, sest puudub kontseptsiooni tõestav toode. Paberil näeb iga idee hea välja. Seda, kas põneva idee taga on ka tegelikult maailma muutev toode, saame nüüdsest Prototroni rahastu abil teada,“ ütles Konsa.

„Vajame uut rahastut tehnikaülikooli noorte talentide ettevõtlusideede ellurakendamise toetamiseks,“ ütles TTÜ rektor professor Andres Keevallik. „See on Eesti riigile võimas innovatsioonikiirendi, et ülikoolist saaks globaalsete idufirmade tugev kasvulava. TTÜs  tegutseb aktiivselt interdistsiplinaarne rahvusvaheline innovatsioonikeskus MEKTORY. MEKTORY ja vastavatud Prototroni fond moodustavad koos ühtse ökosüsteemi, mis on oluline osa kogu riigi innovatsiooni toetusskeemist,“ lisas Keevallik.

Vastavatud rahastust saavad finantseeringut taotleda nii eraisikud kui alustavad ettevõtted, kes soovivad oma uudse kasvupotentsiaaliga idee vormi valada. Valdkondlikult saavad toetust elektroonika, mehhatroonika ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ideed. Taotlusi oodatakse esitama aadressil www.prototron.ee, kus tuleb kirjeldada oma ideed ning meeskonda.

Taotlusi vaatavad neli korda aastas läbi tuntud innovaatorid Priit Alamäe (Nortal), Pirko Konsa (Tehnopol), Robert Kitt (Swedbank), Yrjö Ojasaar (Publification) Andrus Oks (Eesti Arengufond), Jaanus Tamm (Defendec) ja Siemon Smid (Tallinna Tehnikaülikool). Tänavu on oodata, et rahastu abil jõuab teostuseni neli-viis ideed, järgmisel aastal aga juba poole rohkem.

Esimese sissemakse teeb rahastusse Swedbank summas 40 000 eurot. „Ootame meie algatusega ühinema ka teisi ettevõtteid, kes usuvad uutesse ideedesse ning prototüübi kasulikkusesse“, lisas Robert Kitt.

Esimene taotlusvoor on tänasest avatud ning taotlusi oodatakse 15. septembrini.

Täna, 14. augustil, avas president Toomas Hendrik Ilves Tallinna Teaduspargis Tehnopol ainulaadse koostöökeskuse alustavatele ettevõtetele, mille nimeks sai Tehnopoli Startup Inkubaator. Uus keskus koondab idufirmadele sobilikud kontoripinnad, avatud töökohad ning vaba aja veetmise võimalused.

President Toomas Hendrik Ilves rõhutas avamiskõnes, et tänu innovaatilisele vaimule ja ettevõtlikkusele, mida selline keskkond soosib, on Eesti jõudnud maailmakaardile.

„Uuendusmeelsed firmad löövad läbi nii Eestis kui mujal maailmas ka majanduslikult keerulistel aegadel. Peame oleme piisavalt ettevalmistatud, et inimesed oleksid valmis oma ideid edasi arendama ja leiutama. Ettevalmistus selleks on ka inkubaator“, ütles Ilves.

Tehnopoli juhatuse liikme Pirko Konsa sõnul on maailmas eeskujusid tõestamaks, et füüsiliselt koos olles tekkib ettevõtete vahel mõnus sünergia, mis viib maailma vallutavate ideedeni.

Võtame näiteks Silicon Valley ala, mis kubiseb koostööst ning millest kasvavad välja globaalsed korporatsioonid. Oleme sellest kogemusi ammutanud ning nüüd väga uhked, et selline keskus on avatud ka Tehnopolis. Tahame, et siin hakkaks käima palju inimesi – olgu nad ettevõtjad, tudengid või ettevõtlushuvilised. Oleme kõikidele ettevõtluspisikuga inimestele avatud“, ütles Konsa. 

Tehnopoli Startup Inkubaatoris on täna 800m2 suurusel pinnal kontorikohtasid kuni 16-le ettevõttele. Aavatud kontoris saavad vabalt valitud töökohal töötada kuni 60 inimest. Lisaks on Inkubaatori asukatele avatud koosolekuruumid, ühisköök ja demoalad, toimuvad ühised koolitused, kohvihommikud ning meelelahutuslikud üritused.

Startup Inkubaatori ühe asuka GateMe looja Janar Merilo sõnul kolis ta uude keskusesse suurte ootustega. „Juba praegu näeme, et siin liigub palju inimesi, kes võiks meie ettevõtte kasvule kaasa aidata. Kuna tahame liikuda kiiresti välisturgudele, siis ongi kasulikud kontaktid meile tähtsad ja siin liigub neid ringi palju“, ütles Merilo. 

Tallinna Teaduspark Tehnopol on idufirmadele tugiteenuseid pakkunud alates 2003. aastast. Teenuste ja uue koostöökeskuse abil aidatakse ettevõtetel ärimudel paika panna, prototüüp luua, investeeringuid kaasata ja välisturgudele liikuda. Inkubaatoris tegutseb täna üle 20 ettevõtte. Lisaks ettevõtetele hakkab inkubaatoris tegutsema esimene Eesti mängukiirendi programm GameFounders ning Tartu Ülikooli magistriõppeprogramm DDVE.

Vastvalminud alustavate ettevõtete sünergiline koostöökeskus, mis ühendab avatud koostööalad, kontorid ning mõnusad ühised puhkeruumid, asub aadressil Mäealuse 2/1. Sealne II korrus on innovaatiline keskkond, mis saab koduks paljudele idufirmadele ning ürituste sarjadele. Lisaks on avatud koostöökeskusesse tulemas kiirendiprogramm GameFounders ning Tartu Ülikooli magistrikava DDVE.  

Maja esimesel korrusel on olemas kõik eluks vajalik: lastehoid, söögikoht, keemiline puhastus ja ilusalong. Üheks suurimaks väärtuseks võib pidada ka tasuta parkimist. Kindel võib olla selles, et parkimiskohtadest puudust ei tule! 
 

Startup Inkubaatoril on hea meel teatada, et meeskonnaga liitub alates augustist startup ettevõtete coach Mike Reiner.

Director Meedia ja Startup Inkubaatori viis koostööni tahe tuua inimesteni huvitavaid lugusid noortest ettevõtjatest, kes mõtlevad välja tooteid ja teenuseid eesmärgiga tuua midagi uut igapäeva ellu. "Eestis on nutikaid ettevõtjaid, kellest keegi midagi ei tea. Meie soov on luua võimalused, kus nende häält oleks senisest rohkem kuulda, olgu tegemist kinnisvara ohuolukordade visualiseerimise või näonahka noorendavate seadmetega", sõnas Startup Inkubaatori projektijuht Brit Tammeorg. 

Kuidas täpselt koostöö kahe juhtiva omaala tegija vahel välja hakkab nägema, on kõigil võimalus lugeda ajakirjadest Director ning Inseneeria. Üllatused, inspireerivad lood, jagatud kogemused ja teadmised on garanteeritud! 

Tehnopoli Startup Inkubaatori ettevõte Surface Labs International alustas oma tegevusega Võrumaa Meegomäe küla garaažis, arendades puutetundliku tehnoloogia ehk multi-touch põhiseid tooteid. Täna pakub ettevõte interaktiivseid lahendusi messidele ja on välja töötanud interaktiivse baarileti. Hiljuti allkirjastas ettevõte investorlepingu Wiser Financial Advisors OÜga.

„Investorlepingu allkirjastamine Wiser Financial Advisors OÜ-ga on meie ettevõtte jaoks ajalooline ning oluline hetk, mis võimaldab kiiresti edasi areneda. WFA puhul on tegemist investoritega, kes keskenduvad äristrateegiale ning nende kompetents on meile äärmiselt vajalik“, kommenteeris ettevõtte tegevjuht ja kaasasutaja Raul Sõmer.

Investeeringu summat Sõmer ei avaldanud, kuid sõnas, et investoriteni aitas jõuda rahvusvaheline investorpaneel SeedForum.  

Investorlepingu sõlmimine tõi ettevõttesse struktuurilised muudatused ning nüüdsest keskendutakse rahvusvahelise meeskonna komplekteerimisele. Samuti tegeletakse uute toodete arendamisega ning suurem rõhk on pööratud tehnoloogia turustamisele.

Tehnopoli Startup Inkubaatori inkubatsioonijuhi hinnangul on selliste teotahteliste ettevõtetega hea koostööd teha ning Surface Labs Internationali võib tuua eeskujuks paljudele alustajatele.

Surface Labs International tegevustega saab tutvuda ettevõtte kodulehel.

Esimeses värbamisvoorus meelitas Eesti värskeim kiirendiprogramm GameFounders oma sooviavaldust esitama 122 mängunduse valdkonna alustavat ettevõtet 41 erinevast riigist.

„Me sihtisime kolmekohalist numbrit kandidaatide osas ja meil on hea meel, et selle ka saavutasime,“ ütles Gamfoundersi asutaja Kadri Ugand. „Meie mentorid andsid suure panuse sõna levitamisse ja nii suutsime huvi äratada paljudes riikides.“

Enamus sooviavaldusi tuli suurtest mängudusmekadest Suurbritanniast ja USA-st. Samuti oli palju huvilisi naaberriikidest Lätist ja Leedust, puudu ei olnud ka eksootilised riigid nagu Kasahstan, Keenia, Filipiinid või Kuveit.

Laekunud avaldused käivad läbi mitme hindamisvooru. Lisaks tehakse osalejatega intervjuud ning mentorkohtumised, et välja sõeluda parimatest parimad. 

Kandidaatide hulgast valitakse augusti alguses välja kümme meeskonda, kes alustavad rahastuse, mentorite ja koolitajate abiga 3-kuulist intensiivset arendustegevust. GameFounders kiirendiprogrammi koduks saab vastvalminud Tehnopoli Startup Inkubaator, kuhu kõik meeskonnad kokku kutsutakse. Meeskondadega hakkab tegelema üle 60 rahvusvahelise mentori.

GameFounders on esimene ärikiirendi Euroopas, mis keskendub ainult mängundussekrori ettevõtetele. GameFoundersit kaasrahastav Startup Estonia programm annab kiirendi meeskondadele algkapitali, kõrgetasemelisi mentoreid, partnerlussuhteid ja globaalse kontaktvõrgustiku.

Euroopa Komisjon plaanib muuta väiksemaks Plii ja Kaadiumi sisalduse määrasid mudelaines. See küsimustik puudutab uute limiitide mõju keraamilistest toodetest eralduvatest metallidest toitu, seoses toiduohutusega. Lisaks puudutab see klaasmaterjalidest ja toodetest eralduvat, et hinnata mõju ja vajadusel tulevikus kehtestada samad piirangud.

Küsimustikust kogutud info põhjal, võidakse üle vaadata pakutud limiidid, jõustumiskuupäev määratakse kindlaks, arutatakse võimalikke sätteid, et vähendada mõju ettevõtetele.

Kallid ettevõtjad, palume Teie tagasisidet antud teemal, vastuseid ootama 11.septembriks. Küsimustikule vastamine on anonüümne ja võtab aega 10 minutit.

Küsimustikku on võimalik täita ka inglise keeles. Soovi korral võtke ühendust triin at koda dot ee

Business & Technology Cooperation Fair VII mess on suunatud bio-farmaatsia, keskonnatehnoloogia, rohelise energia ja IT sektori ettevõtetele.

17 - 18. augustil korraldavad Tehnopol ja StartSmart! partnerid Roosta Puhkekülas ühise suveklubi „SummerCamp 4 Startups“. Kahepäevast suveklubi sisustavad uued teadmised, kasulikud kontaktid ning meelelahutusprogramm.

Suveklubi koolitusprogramm keskendub seekord ettevõtete meeskondade ehitamisele. Töötubades räägitakse praktiliste näidete põhjal staaride kaasamisest meeskondadesse ning sellest, kuidas tugevat meeskonda juhtida. Lisaks koolitustele toimuvad meeskondade ehitamise mängud, kus osalejad saavad meeskonna juhtimise kogemusi ning lahendavad praktilisi ülesandeid mentorite abil.

Teisel päeval on osalejatel võimalus teadmisi ammutada virtuaalse networkingu vallas. Töötoa raames räägitakse, kuidas rakendada efektiivselt sotsiaalvõrgustikke ja luua kasulikke kontakte ettevõtte kasvu hoogustamiseks.

Oma kogemusi jagavad ja töötubasid juhivad Kristina Narusk (GrabCad), Elise Sass (Startup WiseGuys), Kristo Ovaska (Metrify), Mati Otsmaa (Credit Online Ventures) ja paljud teised.

Loomulikult ei puudu suvekubist meelelahutus ja võimalus vabas õhkkonnas kontakte ja mõtteid vahetada.  

Loe lisaks suveklubi programmi kohta ja registreeri end osalema siin.  

23. juulil kutsub GrabCAD oma Tallinna kontorisse ettevõtjaid ja startup entusiaste kuulama, kaasa rääkima ja arutlema Ida-Euroopast USA turule liikumise teemadel.  

GrabCAD ja Hardi Meybaum võõrustavad kahte Ida-Euroopa ettevõtjat, kus räägivad USA turule liikumisest ja seal ettevõtte kasvatamisest. Külalisteks on: Bostjan Spetic, ettevõtte Zemanta asutaja Sloveeniast, kes tegutseb nüüd edukalt New Yorkis ja tõstis raha Union Square Ventures´st ning Tomaž Štolfa, ettevõtte vox.io asutaja Sloveeniast, kes tegutseb nüüd San Fransiscos ja võitis SeedCampi.

Lisaks ettevõtjatele osaleb paneelis Charles River Venturesi (investeerinud ettevõtetesse Yammer, Twitter, Zendesk jne) partner Izhar Armony. Izhar on endine ettevõtja ning omab kogemusi väljaspool USA tegutsevate ettevõtete toetamisel.

Info ja registreerumine siin.

Tehnopoli Startup Inkubaatori juuni kuu hindamispaneeli ette astusid 11. juunil kaks ettevõtet Signwize ja Raybike. Mentorite ja inkubaatori meeskonna ühisel nõul võeti mõlemad ettevõtted Startup Inkubaatori programmi vastu.  

Raybike võitis sellel aastal Eesti suurima ettevõtluskonkursi Ajujaht ning arendab ja toodab enda kaubamärgi all kolmerattalisi tõukerattaid. Ettevõtte ambitsioonideks on käivitada rahvusvaheline müük tänaste Raybike tõukeratastega ning suurendada tooteportfelli uute sportlike toodetega.

Signwise arendab rahvusvaheliselt kasutatavat digitaalse allkirjastamise teenust. Täna Eestis edukalt käivitunud digitaalne allkirjastamine on end praktikas tõestanud. Signwise plaanib tugeva meeskonna abil analoogse teenuse käivitada piiride üleselt.

Tehnopoli Startup Inkubaatori juuni kuu hindamispaneeli ette astusid 11. juunil kaks ettevõtet Signwise ja Raybike. Mentorite ja inkubaatori meeskonna ühisel nõul võeti mõlemad ettevõtted Startup Inkubaatori programmi vastu.  

Raybike võitis sellel aastal Eesti suurima ettevõtluskonkursi Ajujaht ning arendab ja toodab enda kaubamärgi all kolmerattalisi tõukerattaid. Ettevõtte ambitsioonideks on käivitada rahvusvaheline müük tänaste Raybike tõukeratastega ning suurendada tooteportfelli uute sportlike toodetega.

Signwise arendab rahvusvaheliselt kasutatavat digitaalse allkirjastamise teenust. Täna Eestis edukalt käivitunud digitaalne allkirjastamine on end praktikas tõestanud. Signwise plaanib tugeva meeskonna abil analoogse teenuse käivitada piiride üleselt.

27.-29. juulini matkavad sadakond TTÜ tudengit ja vilistlast jalgratastel Ida-Virumaal, et veeta ühiselt suve ning tutvuda kohalike ettevõtetega.

Tipikate Rattamatk on TTÜ tudengite ja vilistlaste korraldav igasuvine traditsioon, millest on osa võtnud ka rektor Andres Keevallik. Peakorraldaja Jaanus Sepa sõnul on sellesuvine matk kontrastide matk - ühel hetkel on näha nii kaunist loodust, tööstumaastikku kui otsevaateid Venemaale. Plaanide hulgas on ka ühe Eesti innovaatiliseima keemia- ja energeetikafirma Viru Keemia Grupp külastamine.

Tehnopolis paikneva ASi Martem juhataja Peter Nobel on matkast osa võtnud 2 korda. "Entusiastliku seltskonnaga on alati tore. Lisaks näed ootamatult inimesi matkal, keda oled varem ainult muudes tingimustes näinud.
Ja muidugi tipikatega on alati tore kokku saada," kirjeldab matka TTÜ paarkümmend aastat tagasi lõpetanud vilistlane.

Matkale saab ennast registreerida veebilehe ratas.tipikas.ee vahendusel. Korraldajate poolt on organiseeritud transport Ida-Virumaale, kohapealne pakivedu, toitlustus ning kirev ekskursiooni- ja kultuuriprogramm.

Taastuvenergeetikale, targale energiavõrgule, hoonete energiatõhususele ja energia salvestamisele suunatud ettevõtluskeskkond PAKRI Teadus- ja Tööstuspark avas Paldiskis esimese hoone.

5000 m² suuruse renoveeritud lao- ja tootmishoone avamise lindi lõikasid läbi esindajad Eesti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist, Tallinna Teaduspargist Tehnopol, Paldiski Linnavalitsusest, Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioonist ja NN Arendus OÜ-st. Hoone avamine tähistab PAKRI Teadus- ja Tööstuspargi esimest sammu 2007. aastal välja töötatud ärikeskkonna kontseptsioonist, mis kasvab ligi 60 hektari suurusele alale Paldiskis.

“Viimased viis aastat oleme tegelenud PAKRI kontseptsiooni täpsustamisega, partnerite kaasamisega, võtmekliendi otsimisega ja pargi ala planeerimisega,” ütles avamispeol pargi arendust eestvedav NN Arendus OÜ juhatuse liige ja tegevjuht Enn Laansoo, Jr.

“Paldiski linna ettevõtluskliima ning lähiajal plaanitud suurprojektide realiseerumine tähendavad suuremat elavnemist piirkonna arengus. Vastavatud hoone ja PAKRI Teadus- ja Tööstuspark pakub ettevõtetele võimalust Paldiski arengust osa saada,“ lisas Laansoo.

PAKRI Teadus- ja Tööstuspargi arendamine ja teenuste pakkumine toimub koostöös Tallinna Teaduspark Tehnopoliga. “Taastuvenergeetika sektori kompetentsi koondamisel on väga kõrge potentsiaal nii Eestis kui Põhja-Euroopas. Soovime aidata PAKRI arengule kaasa jõu ja nõuga, et luua tihedad sidemed parkides tegutsevate ettevõtete ja Tehnopoli naabruses asuvate ülikoolidega,“ ütles Tehnopoli juhatuse liige Alar Tamkivi.

“Paldiski linn ja Linnvalitsus rõõmustab PAKRI Teadus- ja Tööstuspark avamise üle ja tervitame kõiki uusi ettevõtteid, kes oskavad näha Paldiski potentsiaali ja hinnata meie väärtusi,“ ütles Paldiski linnapea Kaupo Kallas.

PAKRI Teadus- ja Tööstuspargi esimene hoone aadressil Kivi tn 12 koosneb 100m² kuni 1300m² suurustest renoveeritud lao-, tootmis- ja bürooruumidest, pakkudes vajaliku taristu nii alustavale ettevõttele kui suurettevõttele.

“PAKRI on lai terviklik kontseptsioon, tekitades sünergia hoonete, teenuste, teaduse ja energiavõrgu vahel. Liigume pargi arendusega jõudsalt edasi ning ootame kõiki huvilisi PAKRI pargiga tutvuma,“ lisas Laansoo.

PAKRI Teadus- ja Tööstuspargi (PAKRI) kontseptsioon töötati Paldiskis välja aastal 2007 ning on aastast 2008 Harjumaa Arengustrateegia aastani 2025 üks prioriteetsemaid projekte. PAKRI pakub taastuvenergeetika sektoriga seotud ettevõtetele vajaliku taristut ja teenuseid, toetamaks läbi sünergia ettevõtete jätkusuutliku arengut ja teadustööd. Uute hoonete rajamisel järgitakse maksimaalset energiatõhusust ning töökeskkonna kujundamisel töötaja produktiivsuse tõstmist. Lisainformatsioon www.pakri.ee. 

Tallinna Teaduspark Tehnopol on teadus- ja ärilinnak, mis on koduks alustavatele ja kasvavatele tehnoloogiaettevõtetele. Täna tegutseb Tehnopolis üle 150 ettevõtte ja naabruses asuvad Tallinna Tehnikaülikool ja IT Kolledž. Tehnopol pakub ettevõtetele sobivaid üüripindasid, äriarendusteenuseid, tihedaid koostöövõimalusi ülikoolidega ja rahvusvaheliste võrgustikega ning ekspertide tuge.

Paldiski linn on olnud sajandeid atraktiivne sihtkoht investeeringuteks. Väga hea geograafiline asukoht ja eksisteeriv taristu annavad linnale konkurentsieelised, muutes linna ühe suurima ettevõtluse arengupotentsiaali piirkonnaks nii Eestis kui ka Põhja-Euroopas. Piirkonna arengut toetavad täna juba Paldiskis tegutsevate ettevõtete aktiivne ühistöö ning ettevõtlust soodustav ärikliima. Täpsemalt www.paldiski.ee ja www.investinpaldiski.ee

Open Invention Network (OIN) chief operating officer Raffi Gostanian came to Akademy Conference in Tallinn and to Tehnopol Startup Incubator seminar to describe defensive publications, explain how OIN can help in the process of creating them, and to encourage KDE developers to start filing them.

"OIN has a broad mandate to create a patent "no-fly zone" around Linux", Gostanian said. It does that by purchasing patents which can be used by members. It entices companies to join by having interesting patents available. OIN focuses on particular segments of the market, like finance or automotive, to put together groups of patents in those areas. Companies can join OIN if they promise not to use their patents against Linux.

As part of the Linux Defenders project, OIN has also worked on various efforts to invalidate patents either before orafter they issued (through the Peer to Patent projects). That depends on finding prior art that shows the idea was not new at the time of the application. Defensive publications are a way to codify ideas from the free and open source software world that could be used to reject patent applications.

Defensive publications don't have to be about a program or something that has been implemented, they could just be an idea that someone has (or has had). Linux Defenders will publish the defensive publications in a database that can be searched by patent examiners (on ip.com) so that patent applications will be stopped from proceeding, he said.

Patent suits
There have been lots of patent suits already, and there will be more. Typically, it is not a single patent that is used in lawsuits, but a cluster of related patents. There are entities out there antagonistic toward Linux, "we know that", Gostanian said. It is difficult for some to see how they can "compete with free", so they turn to the court system. One way to try to combat open source is to claim that "you get what you pay for", but Android serves as a counterexample, which is part of why it attracts so much lawsuit attention.
Gostanian pointed to the lawsuit filed by Microsoft against Barnes & Noble for its Android-based Nook tablet as an example of the tactics used. There was a "war of words" between the companies about the suit, but in the end, Barnes & Noble ended up in a relationship with Microsoft. He is certain that the next Nook will not be running Android, which shows that sometimes suits are filed to force outcomes other than one side paying patent royalties.

Another example he cited was Microsoft's FAT patent (really a patent on a way to have long file names in VFAT), which was applied for in 1996 and granted in 1998. It went through the reexamination process, which upheld the patent; so did several courts, which emboldened Microsoft, who went on to use it for patent aggression.

But, more recently, an administrative law judge for the US International Trade Commission (ITC) ruled that the patent is invalid based on a 1992 post by Linus Torvalds. In that note to comp.os.minix, Torvalds essentially describes the patented technique as an idea for the Minix filesystem. It was not implemented, but just the description of the idea was enough for the judge.
Had the patent examiner known of that, it is likely the patent would not have been granted. In that case, there would have been "less FUD around Linux" and the lawsuits would not have happened, Gostanian said.

Attacking the root cause

When you have a problem—bad software patents being issued for example—you want to look for a root cause. In this case, he asked, is the real problem that people are filing for junk patents? That is sometimes true, but in most cases people think they are describing something innovative.

It takes three or four years after an application is filed before a patent examiner looks at it; when they do, they have around eight hours to consider the patent. That is the total amount of time they can spend, which includes some amount of back and forth with the filer. There are things they rely on to try to find prior art, but that generally does not include scientific publications, technical reports, conference proceedings or talks, blog postings, mailing lists, and so on. The examiners don't have a lot of time, and it would be difficult for them to find important prior art in that time. The idea behind defensive publications is to make it easier for them to do their job, Gostanian said.

Defensive publications are "in a sense" the "anti-patent", he said. By taking various concepts and ideas that have already been "invented" and making them easier to find, those ideas can get in front of the examiners during the application process. Linux Defenders will be working with teams or individuals to help them prepare defensive publications to be filed at ip.com. The filing cost will be picked up by Linux Defenders as well. The idea is that it is easier (and cheaper) to invalidate a patent before it is granted rather than doing so once it has been.

Unlike patents, defensive publications are fairly simple documents. Typically one or two pages of text is all that is required, along with a figure that describes the interaction between the components. It "could literally take two hours" to create one, he said. The short length is helpful to the examiners who don't want to wade through a long description. Defensive publications can certainly be longer than a page or two, but they don't need to be, he said.

Gostanian encouraged anyone in the audience with an "idea that you think is cool" or one that they are enthusiastic about to consider defensive publication. It doesn't matter if the idea has ever been implemented, and additional defensive publications can be made on newer iterations of the idea, each of which has the potential to stop patents.

It costs nothing to do a defensive publication as OIN will pay for filing those that come in via Linux Defenders. In addition, Linux Defenders will review and assist in writing the document. "Whatever's necessary, we'll do", Gostanian said, to assist in getting more defensive publications filed. Creating defensive publications is something concrete that developers or projects can do to help fight bad patents. Each submission to ip.com gets a public number assigned to it that can be used in resumes or CVs to publicize one's involvement, though defensive publications can also be submitted anonymously as well. While there are lots of different opinions about the patent system, it isn't going away anytime soon—if ever—so this is one thing that can be done to reduce patent problems in the interim.

There are tens of thousands of defensive publications in existence already, Gostanian said in answer to a question from the audience, though most have not come via OIN. This is the first conference he has spoken at to publicize the effort, though he will be speaking at GUADEC and other team members will be attending COSCUP to help bring the message to developers at those events. While "tens of thousands" sounds big, he said, they are scattered around in many different technical fields. Linux Defenders would like to see a more concentrated effort in the areas surrounding Linux and open source, eventually resulting in tens of thousands being filed via the project.

Author: Jack Edge, Open Invention Network

Kallid ettevõtjad, ootame Teie tagasisidet seoses Euroopa Komisjoni plaanitavate nõuete muutumisega tööstuslike külmhoiukambrite osas hiljemalt 24. juuliks 2012 !

Ektaco hakkas Tallinna Loomaaias elava euroopa piisaoni ehk pürja vaderiks, tagades ettevõtte vapiloomale aastase söögikorvi.

Ektaco teeb Tallinna Loomaaiaga ka laiemalt koostööd. Alates 2009. aastast on Ektaco kassasüsteemide lahendus „CompuCash“ kasutusel olnud loomaaia piletimüügi kassades.

Lisaks Tallinna Loomaaiale andis Ektaco oma kassasüsteemi kasutada Viru keskuse katusele paigaldatud jalgpalli Euroopa meistrivõistluste telki, kus kogu turniiri vältel suurelt ekraanilt võistlusi jälgida sai.

Riskikapitalifond Creandum teatas täna, et laieneb Baltikumi regiooni, kohalikuks investeerimisnõunikuks valiti Läti ettevõtja Andris K. Berzins.

Creandum on keskendunud start-upidesse varajases staadiumis investeeringute tegemisele, muuhulgas toetati omal ajal nüüdseks miljardeid dollareid väärt Rootsi muusikastriimimiskeskkonda Spotify’d. Fondi käsutuses on umbes 210 miljonit eurot, mida loodetakse suunata uutesse paljulubavatesse idufirmadesse.

Creandumi Baltikumi regiooni investeerimisnõunikuks valiti Aeroscouti ja LiveBookingsi idufirmad asutanud läti ettevõtja Andris K. Berzins, kes hakkab silma peal hoidma Eesti, Läti ja Leedu alustavatel
start-upidel.

"Me tahame vahetut kontakti Baltikumi idufirmakogukonnaga, ning Berzinsi näol on tegu ühe selle liidriga," ütles Creandumi üks partneritest Johan Brenner tänases pressiteates.

Berzins ise näeb ennast kohalike idufirmade abistajana.

"Ma hakkan otsima Eestist, Lätist ja Leedust uusi paljulubavaid start-up’e ning koos Creandumiga aitame me neil oma äri üles ehitada. Mul on au saada nii eduka ja andeka meeskonna liikmeks," ütles Berzins.

Loe lisaks E24 portaalist.

Leedu kiirendiprogrammis E-müügikeskkonda arendav iduettevõte Sellfy (http://sellfy.com) sai esimese investeeringu investorite grupilt, kelle hulka kuulusid ka Skype´i kaasasutaja Toivo Annus ning Skype Eesti endine juht Sten Tamkivi.

Sellfy võimaldab lihtsalt koostada makselinke ning müüa virtuaalset sisu internetikasutajatele vaid mõne sekundiga. Samuti ühendab ettevõtte teenus reklaamivõimalused, mis kasutajatele e-teenuste tarbimisel olulisi hinnasoodustusi pakuvad.

Sellfy looja Maris Dagise sõnul luuakse unikaalne platvorm, mis võimaldab nii kunstnikel, kirjanikel, fotograafidel ja teistel e-keskkondades sisu loojatel iseseisvalt oma teenuseid müüa, kasutamata vahendusettevõtteid. „Me näeme Teenusel suurt potentsiaali tänu olemasolevale suurele fännibaasile,“ lisas Dagis.

Loe lisaks Startup Highway kodulehelt.

Mess toimub 12. oktoobril 2012 Türgis, paralleelselt TURKCHEM Chem Show Eurasia messiga, mis on üks tähtsamaid keemiamessile maailmas.

Schierke linn, mis paikneb Saksamaa südames “Hochharz National Park” rahvuspargis otsib koostööpartnereid, kes oleks huvitatud investeerimisest infrastruktuuri ja turismiobjektide arendamiseks.

29. juunil oli tähtis päev 8-le meeskonnale, kes läbisid intensiivse Startup Wise Guys ärikiirendi programmi ning esitlesid nüüd oma ärimudelid investoritele ja äriinglitele. Esitluste eesmärgiks oli leida rahastust, mis võimaldaks äri kasvatada ja rahvusvahelistele turgudele viia. Lisaks Eestis toimunud esitlusele osalevad meeskonnad sellel nädalal Londonis toimuval analoogsel sündmusel. 

Startup Wise Guys ärikiirendi programmi juhtisid kogenud omaala tegijad nagu Herty Tammo, Jon Bradford, Andris Berzins, Lukas Hudecek, Elise Sass ja Mike Reiner. Tehnopoli Startup Inkubaatori tiimist andis panuse Raido Pikkar, kes oli üks viiest ärikiirendi nõunikust. Suureks abiks ja toeks olid 61 mentorit üle kogu maailma.

Kaheksast kiirendiprogrammi meeskonnast olid Eesti päritolu kolm - InSkilled, Like a Local Guide ja VitalFields. Lisaks olid esindatud Saksamaa (EpicList), Ukraina (Monday52), Horvaatia (Monolith), Inglismaa (Pondera) ja Holland (WappZapp). Mis üllatas nii kogenud investoreid kui ka teisi, oli esinejate lihvitud oskus kõneleda konkreetselt ja huvitavalt oma tiimist, ideest ja võimalustest. „Aplaus pärast igat esinejat oli korralik, tiimid on selgelt vaeva näinud oma sõnumi edastamisega,“ sõnas Tehnopoli äriarendusteenuste juht Külle Tärnov.

Sügisest alustab Eestis veel teinegi kiirendiprogramm GameFounders, kuhu saab kandideerida kuni 10. juulini. GameFounders ootab osalema kõiki idufirmasid, kes tahavad vallutada maailma mängusektoris. Selleks annavad nõu 60+ mobiili-, mängude valdkonna guru. Vaata lisaks: www.gamefounders.com.

Startup Inkubaatori idufirma TapTender mobiilirakenduse abil muutub järjekord Sinu lemmik kohvikus nüüdsest pea olematuks! Rakendust on võimalik kasutada hetkel üksnes SushiCatis ja Pizzapoistes, aga peatselt ka mujal. 

Uuri järgi: www.taptender.com

Kauppalehti kirjutas teisipäeval ilmunud lehes Tallinna kui idufirmade kasvulava fenomenist. Olgugi et Soome enda idufirmade kasvu soodustav keskkond on kõrgelt arenenud, ning lisaks riiklikele toetusmehhanismidele on olemas ka vastav kompetents, nähakse Tallinnat tänu Tehnopoli viljaka tegevuse tulemusena niinimetatud startu-up ettevõtete olulise keskusena. „Lisaks IKT-sektorile võib tasapisi näha ka biotehnoloogia ja keskkonnatehnoloogiaga seotud ettevõtete arvu kasvu. Oleme selle nimel kõvasti vaeva näinud ning rahvusvaheliste koostööpartnerite toetus on igati olemas“, sõnas inkubatsioonijuht Kati Nikopensius.

Välja toodi ka Laitutude59 konverents, mis Tallinna Tehnikaülikoolis juuni alguses toimus ja seal nähtud idufirmad, kelle tase üle ootuse hea oli. Soodne keskkond ettevõtluseks on tingitud nii noorte endi huvist ise midagi ära teha, kui ka sellest, et Tehnopoli ja Startup Inkubaatori ümber asuvad IT-Kolledz ja Tallinna Tehnikaülikool.

«Keskendu ainult oma tootele ja selle kasutajatele ning unusta kõik muu. Vali lahendamiseks keeruline probleem, mitte lihtne,» vahendas Soome ajaleht ZeroTurnaroundi tegevjuhi Jevgeni Kabanovi alustavatele tehnoloogiaettevõtetele mõeldud õpetussõnu.
 

Koostöö G4S-i kui juhtiva turvavaldkonna grupiga Eestis, on Fututec-i jaoks olulise tähtsusega. Pikalt ettevalmistatud, ent ladusalt läinud läbirääkimised viisid lepingu allkirjastamiseni juuni keskel. Fututec-i juhatuse liikme sõnul oli olemas mõlema poole huvi, sest Fututec on välja töötanud innovaatilise lahenduse ohuolukordade visualiseerimiseks.  “Oleme uhked, et saame alustada koostööd G4S-iga”, sõnas ettevõtte juht Jaan Järv.

Fututec OÜ arendab innovaatilist pilvetehnoloogial põhinevat kinnisvaraobjektide ohuolukordade visualiseerimise ja juhtimise tarkvaraplatvormi äri- ja avaliku sektori ettevõtetele. Platvorm koondab endas ettevõtte objektide plaanid, juhendid ja muud olulised dokumendid ning muudab need kättesaadavaks ettevõtte võtmeisikutele nii laua- kui tahvelarvutitest. Fututec OÜ esimesteks klientideks on tootmisettevõtted, ärihoonete haldajad ja avaliku sektori ettevõtted. Fututec OÜ on asutatud 2010. aastal ja on Tehnopoli Startup Inkubaatori ettevõte.

17-20. juunil korraldas Tallinna Teaduspark Tehnopol Rahvusvahelise Teadusparkide Assotsiatsiooni (IASP) aastakonverentsi, kus osales 540 delegaati 62st erinevast riigist. Konverentsi peateema oli teadusparkide rolli seadmine tulevikuks ning koostöö innovaatiliste ettevõtete, ülikoolide ja avaliku sektoriga.

Konverentsi raames toimusid plenaar- ja paralleelsessioonid kus esines 110 teadusparkide juhti, arvamusliidrit ja ettevõtjat. Konverentsi avas Majandus- ja Kommunikatsiooniminister Juhan Parts ning ettekande tegi Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves.

Konverentsi avas minister Juhan Parts, kes tervitas osalejaid ning innustas kaasa mõtlema teadusparkide kui innovatiivsete ettevõtluskeskuste tuleviku rollist. Juhan Parts märkis oma kõnes, et Eesti seisukohast on oluline osaleda diskussioonis teadusparkide tuleviku rolli üle, sest siin regioonis on nutika ettevõtluse kontsentratsioon väga suur.

Toomas Hendrik Ilves rõhutas oma kõnes seda, et iga suure eduloo taga on alustavad ettevõtted. President rääkis Skype´i sünniloost ning kiitis teadusparkide tööd sellel suunal, et tekitada aktiivne startup ettevõtete liikumine regioonis, mis omakorda viib suurte globaalsete ärimudelite tekkeni.

Töötubade ja seminaride käigus tuvastati ühiseid huvid ja pandi paika ühiseid tegevuskavasid, mis aitaks teadusparkidel arendada koostöövõrgustikke, mis pagi ettevõtetel lihtsamini ja kiiremini globaalseks muutuda aitaksid. Palju diskuteeriti ka uute tehnoloogiate ja ettevõtlussektorite kasvamise üle, mis seab olulised väljakutsed tänastele teaduspargi pakutavatele teenustele ja tugistruktuurile.

Tallinna Teaduspark Tehnopol juhatuse liige Pirko Konsa peab mastaapse konverentsi toimumist Tallinnas oluliseks. „Tehnoloogia arenguga on muutumas Eesti ettevõtluskeskkond. Juba täna näeme selliseid ärisuundasid, mida mõne aasta eest ei osanud keegi ette kujutada. See esitab suuremaid nõudmisi teadusparkidele ja ülikoolidele. Mul on hea meel, et konverentsilt tekkis mitmeid uusi suundi teadusparkidele ja nutika ettevõtluse edasi arendamiseks globaalsel tasandil,“ ütles Konsa.

Konverents toimus Rahvusvahelise Teadusparkide Assotsiatsiooni egiidi all Swissotel Tallinnas ja Estonia Kontserdimajas. IASP ühendab ligi 400 teadusparki 70st riigist. Liikmeparkides tegutseb ligi 200 000 innovaatilist ettevõtet. Tallinna Teaduspark Tehnopol on IASPi liige alates aastast 2003.

Vaata lisaks www.iasp.ws või www.iasp2012tln.com

Täna käivitub Tallinnas ametlikult Euroopa esimene mänguvaldkonna alustavate ettevõtete ärikiirendi. Kiirendi pakub igal hooajal 10 alustavale ettevõttele silmapaistva mentorvõrgustiku tuge, €10-15 000 investeeringut ning ligipääsu investoritele.

Hinnanguliselt on maailmas 200 alustavate ettevõtete ärikiirendit ja käib tihe konkrents parimate meeskondade nimel. “Meie eesmärk on olla mängundusvaldkonna ettevõtete esimene valik. Erinevalt enamusest teistest kiirenditest, on GameFounders valinud fookuse”, selgitab Kadri Ugand, üks ettevõtmise rajajatest. “Keskendudes ühele valdkonnale suudame pakkuda oluliselt rohkem väärtust, kui üldised kiirendid.”

GameFounders võtab esimesse 3-kuulise programmi sisenemiseks taotlusi vastu kuni 10. juulini. Kiirendisse on oodatud nii arendajad, kelle mängul on juba palju kasutajaid, kui ka need, kes alles arendavad oma esimest mängu. GameFoundersi esimese hooaja programm algab augustis ning kestab novembri lõpuni. Kuni 10 meeskonda saavad 9% osaluse vastu kuni 15 000 eurose investeeringu ning võimaluse osaleda kvaliteetses programmis. Meeskondadele koostatakse koolitusprogramm ja äri arendamisele aitavad kaasa üle 60 mentori erinevatest maailma riikidest, peamiselt Soomest ja USAst.

GameFoundersi taga on pikaajalised ettevõtjad, kes on olnud ka mängunduses ise tegevad või sinna investeerinud. GameFoundersi partneriteks on piirkonna võimsaim ärikiirendi Startup Sauna Helsingist ja mängukiirendi GameDojos San Francisost. Partnerite roll on toetada idufirmasid mentorite, turunduse, ärimudelite ning investorsuhetega. GameFoundersi võrgustikus on üle 50 investori ja investeerimisettevõtte, nagu Balderton Capital, Games Capital, Digital Capital, Lifeline Ventures, Vision+ ja London Venture Partners.

Mängundusel on suur kasvupotentsiaal. “Mängundus liigub kiiresti meelelahutusest ka teistesse valdkondadesse nagu haridus, turundus, kommunikatsioon ja tervishoid,” selgitab kiirendi üks loojatest Lauri Antalainen. GameFounders aitab startupidel sellest võimalusest kinni haarata.

GameFounders kiirendi elluviimist toetab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus.

Täna algab Tallinnas Rahvusvaheline Teadusparkide Assotsiatsiooni aastakonverents, kus osaleb üle 500 delegaadi enam kui 60st erinevas riigist. Konverentsi korraldab Tallinna Teaduspark Tehnopol.

Kolmepäevane konverents keskendub teadusasutuste, ülikoolide ja teadusparkide koostööle, mis oleks täna ja tulevikus kasulik regiooni majandusele ning tekitaks soodsa kasvupinnase innovaatilistele ettevõtetele. Lisaks ettevõtjatele ja teadusparkide juhtidele esinevad konverentsil president Toomas Hendrik Ilves ja majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts.

Tallinna Teaduspark Tehnopol juhatuse liige Pirko Konsa peab mastaapse konverentsi toimumist Tallinnas oluliseks ja kasulikuks teaduspõhise ettevõtluskeskkonna arendamisel. „Konverentsil arutlevad teadusparkide juhid ja ettevõtjad selle üle, kuidas teaduse ja ettevõtluse kostööst võiks tulevikus sündida veel rohkem maailma muutvaid ideid,“ ütles Konsa.

„Tehnoloogia arenguga on muutumas meie ettevõtluskeskkond. Juba täna näeme selliseid ärisuundasid, mida mõne aasta eest ei osanud keegi ette kujutada. Kiire areng esitab suuremaid nõudmisi ka teaduse-, teadusparkide- ja ülikoolide arengule. Konverentsil otsitaksegi vastuseid küsimustele, kuidas peaks muutuma kogu nutika ettevõtluse ökosüsteem, et sellest sünniks rohkem kasulikke ärimudeleid majanduse hoogustamiseks,“ lisas Pirko Konsa.

Konverents toimub Rahvusvahelise Teadusparkide Assotsiatsiooni (IASP) egiidi all. IASP ühendab ligi 400 teadusparki 70st riigist. Liikmeparkides tegutseb ligi 200 000 innovaatilist ettevõtet. Tallinna Teaduspark Tehnopol on IASPi liige alates aastast 2003.

Euroopa Komisjon on seadusandlikuks tegevuseks juurutanud põhimõtet „Kõigepealt mõtle väikestele“ (Think Small First), mis tähendab, et seadusandlikus tegevuses tuleb eelkõige lähtuda väikeettevõtetest, arvestades nende eripäradega. Ning kuigi turuseisaku vältimiseks on vajalik teatud minimaalne regulatsioon, siis toob see endaga kaasa kulutusi ja kohustusi, mis just väikeettevõtetele tihti liialt koormavad on.

TTÜ Küberneetika Instituudis (Akadeemia tee 21, Tallinn) oodatakse 18. juunil nii uusi kui ka püsidoonoreid verd loovutama.
 
„Aasta-aastalt on järjest rohkem inimesi doonoriks hakanud ning Verekeskus püüab doonoripäevadega kohapeale tulles vere annetamist mugavamaks muuta. Ainult doonorite abiga saame tagada piisavad verevarud abivajajate aitamiseks. Oleme väga tänulikud kõikidele doonoritele, kes soovivad head teha ja tulevad verd loovutama,“ ütles Põhja-Eesti Regionaalhaigla Verekeskuse juhataja dr Riin Kullaste.

Doonoriks sobib terve, puhanud ja söönud ning vähemalt 50 kg kaaluv inimene vanuses 18-60 eluaastat, kes on Eesti Vabariigi kodanik või elanud Eestis elamisloa alusel üle ühe aasta.

Doonorite verd kasutatakse rasketel operatsioonidel ja sünnitustel, patsientide raviks verejooksu, raske trauma, aneemia, leukeemia, vähi- ja maksahaiguste, põletuste ning paljude teiste haiguste puhul. Doonorivere toel on võimalikud ka paljud plaanilised operatsioonid, mida muidu liiga suure verekaotuse kartuses ei saaks sooritada.

Lisainfo http://www.verekeskus.ee/ ja Facebookis fännilehel „Doonorid ja Sõbrad“ www.facebook.com/DoonoridjaSobrad

Mai lõpus toimus Kreekas äriplaanide konkurss, kus osales 50 idufirmat Euroopast. Välja valiti 6 parimat, kellest Tehnopoli Startup Inkubaatori ettevõte TaxiPal saavutas finaalvõistlusel hinnalise II koha, auhinnarahaks 7000 eurot.

Idufirmad kaitsesid oma äriplaane rahvusvahelise paneeli ees, eesmärgiga võita 10 000 eurot. Väärtusliku osana konkursist oli võimalus kohtuda potentsiaalsete investoritega, vahetada kontakte, saada uusi ideid ning mis peamine, saada tagasisidet oma äritegevuse kohta.

TaxiPal on varemgi võistlusi võitnud ning tegevjuht Raoul Järvise sõnul on TaxiPal-i ambitsioonid suured. “TaxiPal ei ole ettevõte, kelle tegevus piirduks üksnes Eestiga. Töötame aktiivselt selle nimel, et välisturgudel kandu kinnitada,” sõnas Järvis.

 TaxiPal on nutitelefonides alati kõigile kättesaadav võimaldades lihtsalt kasutada taksoteenust olenemata linnast. Vaata lisaks: www.taxipal.ee.

Tallinna Teaduspark Tehnopol, Mobile Monday Estonia, Garage48 ja EAS korraldasid koostöös rahvusvahelise startup konverentsi Latitude 59. Kahepäevane konverents toimus Tallinna Tehnikaülikoolis ning tõi osalema riskikapitaliste ning startup ettevõtteid üle maailma.

7-8. juunil toimunud Latitude 59 konverentsi keskseks teemaks olid uued tehnoloogiad ja väljakutsed, millega startup firmad silmitsi seisavad. Konverentsi peaesinejateks on Toby Ferenczi, päikseenergiasüsteeme arendava Engensa üks asutajatest, ja Ravi Belani, investor ning õppejõud Stanfordi Ülikoolist.

Konverentsi eesmärgiks on viia tehnoloogia arendajad ja start-up ettevõtjad kokku investorite ning juristidega. Ürituse raames toimus 8 paneeldiskussiooni teemadel biotehnoloogia, geneetilised manipulatsioonid, rohelised tehnoloogiad, mobiilne meelelahutus ning startup ettevõtete finantseerimine.

Konverents kulmineerus startup ettevõtete esitlusvõistlusega, mille võitjaks pärjati ettevõte Innovative Parking Solutions (IPS). Uudset parkimisseadet pakkuva Innovative Parking Solutionsi kõrval pääsesid eelvoorus osalenud kahekümnest firmast finaali veel Inskilled, Like A Local Guide, WeatherMe ja GateMe (Tehnopoli Startup Inkubaator).

Võitja auhinna hulka kuulus tasuta töötuba Startup WiseGuys ärikiirendist, pääs Silicon Valley ärimissioonile koos Tehnopoli inkubaatoriga, 1000-eurone turundustoetus ArcticStartupilt, õigusabi SNR Dentonilt 5000 USD ja Glimstedtilt 2500 USD väärtuses ning kaks pääset 17.-18. oktoobril Helsingis toimuvale Arctic15 konverentsile (väärtuses 500 EUR).

Loe lisaks konverentsi kohta Lattitude 59 koduleheküljelt: http://latitude59.ee

Eestis loodud ja Tehnopoli Startup Inkubaatoris tegutsev ettevõte GateMe avaldas muljet Silicon Valley riskikapitalistidele, kes premeerisid ettevõtet võimalusega alustada tasuta tegevust USA nutiettevõtete epitsentris. 

Tallinna Teaduspargis Tehnopol lõppes neljapäevane iduettevõtete treeningprogramm Go Global Silicon Valley Startup Camp, kus osales 10 Eesti alustavat ettevõtet. Treening lõppes ettevõtete esitlusega, mille alusel valisid nimekad Silicon Valley investorid välja parimad.

Parima kolme ettevõtte hulka kuulusid uudsete parkimislahendustega tegelev IPS, kvaliteediseire andurite arendaja OptoFluid ja ööklubide nimekirjahaldustarkvara arendav GateMe. 

Parimaks tunnistatud GateMe auhinnakomplekt sisaldas kaheks kuuks tasuta kontorit Silicon Valleys asuvas US MAC kiirendis, mentorlust parimatelt äriekspertidelt ning 2000 dollarit turu-uuringuteks. 

GateMe asutaja Janar Merilo sõnul tuli selline tunnustus täpselt õigel ajal. „GateMe tegutseb täna Eestis, Inglismaal, Soomes, Lätis ja Leedus. Vaikselt oleme kanda kinnitamas ka USA-s. Saadud auhind annab meile selle sammu tegemiseks hea tõuke.“ 

„Kindlasti ei jookse me USA turule ummisjalu. Enne paneme paika eesmärgid ja siis läheme kohale. Investoritelt saadud tagasiside põhjal oleme kindlad, et suudame USA-s ettevõtte käima tõmmata,“ lisas Merilo. 

Go Global Silicon Valley on intensiivne treeningprogramm, mille raames saavad ettevõtted nõu parimatelt, et lihvida oma eesmärgid ja esitlus investoritele sobilikuks. Samuti annab programm ettevõtetele võimaluse esitleda enda mainekatele USA investoritele. 

GateMe arendab promootoritele ja ööklubidele suunatud listihalduslahendusi, mis aitab oluliselt lihtsustada muusika- ja meelelahutusürituste korraldajate tööd.  

2012. aasta kultuuripärandi auhindadega tunnustatakse silmapaistvat tööd Euroopa ajalooliste paikade kaitsmise, taastamise ja uurimise valdkonnas.

Vastu võetud Euroopa Komisjoni strateegilises visioonis ELi eelseisvate aastate tarbijapoliitika kohta on eesmärgiks seatud maksimeerida tarbijate osalust turul ja usaldust turu vastu.

Hea uudis neile, kes kavatsevad tänavu suvel Euroopas rannas puhata: 92,1% Euroopa Liidu supluskohtade veest vastab nüüd suplusvee direktiivi kohastele veekvaliteedi miinimumnõuetele.

Euroopa Komisjoni soovitusi tasub silmas pidada, seda just ülepolitiseeritud riigisisese debati tingimustes, kirjutab Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Hannes Rumm.

Euroopa tarbijate 2012. aasta tippkohtumise puhul avaldatud kevadine ELi tarbijate tulemustabel näitab, et Eesti on tarbijatingimuste võrdluse tabelis 17. kohal. Tarbijate tulemustabel näitab, kus Euroopas on tarbijatel parimad tingimused.

Euroopa Komisjon võttis kolmapäeval vastu eelarvemeetmeid ja majandusreforme käsitlevate soovituste paketi, mille eesmärk on parandada finantsstabiilsust, hoogustada majanduskasvu ja luua uusi töökohti kõikjal Euroopa Liidus.

Tahaksime teie ettevõtete heaks tuua Eestisse maailma tipptasemel Miller Heimani strateegilise müügikoolituse. 

Miks ja millisel juhul antud koolitus peaks teile huvi pakkuma?
Juhul, kui Teie ettevõtte klientideks on suurettevõtted, iga teie müügitehingu õnnestumine on äärmiselt olulise tähtsusega. Müügitsükkel on pikk. Otsuse ostu sooritamiseks peab langetama mitu inimest teie klientettevõttest.
Selline müük on vaja väga korralikult ette valmistada ning selleks on Miller Heiman töötanud välja hea töövahendi ning metoodika.

Koolituse ülesehitus ja kelle see mõeldud on?
Tegemist on väga praktilise ja konkreetsel metoodikal ning step-by-step juhistel põhineval 2 päevase seminariga, mis aitab konkreetselt uusi töövõtteid rakendada oma ettevõttes. Koolitus on eelkõige mõeldud teie ettevõttes müügi eest vastutavatele inimestele.

Praktiline pool:
Soovime  sügisel kutsuda Eestisse Miller Heimani http://www.millerheiman.com/  koolitaja, et teile nende poolt välja töötatud konkreetne metoodika müügi paremaks korraldamiseks kahe päevaga selgeks õpetada.
Seminari korraldamiseks ja kuupäevade määratlemiseks korraldame eelregistreerimise, et olla kindlad antud seminari vajalikkuses meie liikmetele.

Kahepäevase seminari maksumus inimese kohta 1250 eurot, millest osa tasub Tehnopol, sellest tulenevalt on osalustasu Tehnopoli startup ettevõtetele 250 eurot+km inimene, teistele Tehnopoli klientettevõtetele 650 eurot+km inimene.
Ettevõtetele, kes pole Tehnopoli kliendid 1250 eurot+km inimene. Soodushinnad kohanduvad ka ITL klastri ja ITL liikmetele, kellega koostöös antud koolitust korraldame.

Palun andke teada vähemalt 13 juuniks antud e-mailile  juhul kui teie ettevõte on huvitatud antud koolitusel osalemisest. Sooviavaldust arvestatakse siduva kokkuleppena.
Koolitus toimub juhul, kui vähemalt 15 inimest on huvitatud antud teemast.

Kaasas on kooltuse(pdf, 57 KiB) ja võimaliku koolitaja (docx, 1.7 MiB)tutvustus.

GateMe on startup, mis arendab promootoritele ja ööklubidele suunatud listihalduslahendust. Nad loovad platvormi, mis ühendab erinevaid muusika- ja meelelahutusüritustega seotud osapooled - promootorid, ürituste korraldajad ning ürituste toimumiskohad. Tänaseks on GateMe-l kliente nii Eestis, UKs, USAs kui ka Lätis.

GateMe otsib oma tiimi Python / Django arendajaid.

1000 eur puhtalt kätte! Levita seda kuulutust oma sõprade seas ja soovita GateMe-le töötajaid. Kui sinu soovituse peale palgatakse arendaja, kes läbib edukalt katseaja, saad sina 1000 eur puhtalt kätte! Sama kehtib, kui pakud ka ennast!

Nii, et ava pakkumine siit(png, 96 KiB) ja kirjutage GateMe-le.

GateMe on startup, mis arendab promootoritele ja ööklubidele suunatud listihalduslahendust. Nad loovad platvormi, mis ühendab erinevaid muusika- ja meelelahutusüritustega seotud osapooled - promootorid, ürituste korraldajad ning ürituste toimumiskohad. Tänaseks on GateMe-l kliente nii Eestis, UKs, USAs kui ka Lätis.

GateMe otsib oma tiimi Python / Django arendajaid.

1000 eur puhtalt kätte! Levita seda kuulutust oma sõprade seas ja soovita GateMe-le töötajaid. Kui sinu soovituse peale palgatakse arendaja, kes läbib edukalt katseaja, saad sina 1000 eur puhtalt kätte! Sama kehtib, kui pakud ka ennast!

Nii, et ava pakkumine siit(png, 96 KiB) ja kirjutage GateMe-le.

GateMe on startup, mis arendab promootoritele ja ööklubidele suunatud listihalduslahendust. Seoses kiire arenguga ja liikumisega välisturgudele otsib GateMe oma meeskonda värsket verd - arendajaid!

GateMe loob platvormi, mis ühendab erinevaid muusika- ja meelelahutusüritustega seotud osapooled - promootorid, ürituste korraldajad ning ürituste toimumiskohad. Tänaseks on GateMe-l kliente nii Eestis, UKs, USAs kui ka Lätis.

Seoses kiire aksvuga vajab GateMe kiiresti tiimi Python / Django arendajaid.

1000 eur puhtalt kätte! Levita seda kuulutust oma sõprade seas ja soovita GateMe-le töötajaid. Kui sinu soovituse peale palgatakse arendaja, kes läbib edukalt katseaja, saad sina 1000 eur puhtalt kätte! Sama kehtib, kui pakud ka ennast!

Nii, et ava pakkumine siit(png, 96 KiB) ja kirjutage jobs at gateme dot com.

Täna alustas Tehnopolis Silicon Valley´s tegutseva US Market Access Center (US MAC) alustavate ettevõtete koolitusprogramm „GoGlobal Silicon Valley Startup Camp“. Viiepäevase koolituse käigus jagavad Silicon Valley ettevõtjad praktilisi kogemusi ja aitavad startup ettevõttel kiiremini globaalseks kasvada.

Koolitusprogramm tugineb Kauffman FastTrac® GrowthVenture™ ja Eric Ries „Lean Startup“ põhimõtetel. Iga päev toimuvad kolmetunnised töötoad ja üks-ühele mentorsessioonid, mille käigus saavad alustavad ettevõtted tagasisidet oma tootele ning juhiseid oma esitluse ja toote/teenuse arendamiseks.

Treeninguid viivad läbi Alfredo Coppola (ettevõtja ja  US MACi president) ja Jeff Snider (ettevõtja ja Silicon Valley ettevõtlusmentor).

Programmi lõpus toimuvad ettevõtete esitlused ekspertpaneelile. Paneel valib välja kolm suurima potentsiaaliga alustavat ettevõtet, kes saavad tasuta kaheks kuuks koha US MAC inkubaatoris Silicon Valley´s ja ligipääsu USA sektoripõhistele ekspertidele.  

Tehnopoli ettevõtetest osalevad programmis Roschier, TapTender, GateMe, LoQuiz, Fututec ja Utilimon.

19. maist kuni 2. juunini korraldas Tallinna Teaduspark Tehnopol koostöös kiirendiprogrammiga Startup Wise Guys ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusega järjekordse ärimissiooni Silicon Valleysse. Kahte nädalat täitsid B2B-, investor-, kliendi- ja mentorkohtumised ning visiidid Silicon Valley´s tegutsevatesse suurettevõtetesse. Silicon Valley missiooni eesmärgiks on aidata ettevõtetel mõista USA ärikultuuri ja luua otsekontaktid õigete inimestega, et koostöö ja turule sisenemine lihtne oleks. 

Ärimissiooni juhtinud Tehnopoli esindaja Raido Pikkari sõnul oli osalenud ettevõtete eesmärgid konkreetsed ning ettevalmistus hea. „Läbi aastate on Silicon Valley ärimissiooni ülesehitus muutunud järk järgult asjalikumaks. Palju on ärikohtumisi ja järjest väheneb nii-öelda silmaringi avardavate visiitide arv ,“ ütles Pikkar.

Silicon Valley missiooni raames toimunud programmi ja ärikohtumisi aitasid kokku panna mitmed partnerid Eestist ja mujalt. Näiteks oli kaasatud US Market Access Center (US MAC), startup ettevõtete keskused RocketSpace ja Silicon Vikings, EASi esindus Silicon Valleys ja paljud teised. Missioonil osalevaid ettevõtteid aitasid ette valmistada Tehnopoli Startup Inkubaatori mentorid Yrjö Ojasaar ja John Dogru.

Esimesel päeval korraldati delegatsioonile US MACis ja RocketSpace´is põhjalik koolitus ettevõtte käivitamise teemadel. Koolitus andis osalejatele ülevaaate sellest, kuidas ettevõtet USAs asutada ning millised on juriidilised eripärad.

Üheks olulisemaks sündmuseks missiooni raames oli ettevõtete osalemine Silicon Vikings´s toimunud esitlussessioonil. Ettevõtete esitluste põhjal andisid tagasisidet nimekad ettevõtjad ja investorid. Teiste seal kuulusid ekspertide paneeli näiteks Max Shapiro (PeopleConnect, JumpStart Days, Ignite), Bill Reichert (Garage Technology Venture), Ravi Belani (Alchemist Accelerator, Stanford University) ja Ross Mayfield (SlideShare, Socialtext).

Kogu missiooni käigus oli oluline rõhk B2B kohtumistel. Iga päev toimusid erinevad ärikohtumised, mis oli lähtuvalt delegatsioonis osalenud ettevõtete vajadustest ja soovidest eelnevalt kokku lepitud. Loomulikult oli kõikidel osalejatel endil võimalus jooksvalt uusi kohtumisi kokku leppida ning oma päevaplaani järgi toimetada.

Raido Pikkari sõnul seisneb Tehnopoli missiooni iva ärikohtumistes. „Osalenud ettevõtetel oli lühikese aja jooksul võimalik kohtuda väga paljude asjalike inimestega. Külmalt kohale lennates võib õigete inimeste leidmine ja nendega kohtumine kuude viisi aega võtta. Missiooni raames on kõik eeltöö juba tehtud. Ettevõtjal jääb üle need kontaktid luua ja neid edaspidi kasutada,“ lisas Pikkar.

Loomulikult toimusid ka kohtumised Silicon Valleys tegutsevate suurkorporatsioonide esindajatega,  investorite ja riskikapitalistidega. Näiteks käidi tutvumas ettevõtetega nagu Google, Facebook, Nokia ja Microsoft. Kohtuti institutsionaalsete investoritega nagu AngelList, AngelPad, I/O Ventures ja Eesti päritolu riskikapitalisti Steve Jürvetsoniga. Igal õhtul toimusid ühised võrgustumisüritused ning kohtuti juba Silicon Valley´s tegutsevate Eesti ettevõtjatega.

Missioonil osalenud ettevõtjad jäid visiidiga rahule ning said väärtuslikke teadmisi, kontakte ja tagasisidet. Raido Pikkari sõnul pakkus visiit kõigile midagi. „Silicon Valley missiooni tulemus ei pea olema see, et ettevõte seal kohe tegutsemist alustab vaid tulemuseks võib olla ka teadmine, et USA turg ei ole õige,“ ütles Pikkar.

Silicon Valley missioonil osalenud Ivar Siimar (WNB Project) sai visiidi käigus väga palju mõtteid ja ideid mida kodus edasi arutada. „Peaasjalikult sai hea ülevaate ärimaastikul toimuvast ja keskkonnast, kus tegelikult suured asjad juhtuvad. Veelgi tähtsam on see, et on loodud reaalne kontakt inimestega, kellega nüüd on võimalik juba ka ärist rääkida,“ ütles Siimar.

Jaanus Kivistik ettevõttest Streamtainment Systems pidas missiooni samuti edukaks. „Meie eesmärk oli saada kliendi tagasisidet ning leida tehnoloogia valdkonna nõuandjaid, mis meil ka õnnestus. Mitmed kohtumised tõid võimaluse teha koostööd näiteks France Telecomiga ning meiega liitub USA stream-tehnoloogia ristiisa," kommenteeris Kivistik.

Silicon Valley ärimissioonil osalesid ettevõtted CrowdIPR, Talentag, Getgamers, Like A Local, WeatherMe, Mailigen, DDVE, WNB Project, Startup Wise Guys, Cross Borders Trust Services, System Capital ja Streamtainment Systems.

Järgmine Tehnopoli Silicon Valley ärimissioon toimub juba selle aasta oktoobris, novembris.

24. mail toimus Tehnopolis ekspordiklubi, kus seekord rääkisid oma ekspordikogemustes kõrge sisenemisbarjääriga turgudel ettevõtted Gateway Baltic ja Kevelt esindajad.

Liivi Palling ettevõttest Kevelt rääkis põhjalikult ravimitööstusest ning ekspordist ravimite tootmise ja turustamise põhiselt. Peaasjalikult oli juttu ravimite turustamise piirangutest, haigla ja haigekassa süsteemidest ning turu keerukusest ja sisenemisbarjääridest. 

Mike Tiffin ettevõttest Gateway Baltic rääkis põgusalt oma kogemustest Lõuna-Aafrika, Austraalia ja Uus-Meremaa turgudel tegutsemisel ja ettevõtete viimisel nendele turgudele. Lisaks sellele oli Mike kõikide osalevate ettevõtete baasil teinud esmase ekspordianalüüsi ning andis personaalselt mõtteid, kuidas toodet või teenust välisturgudele viia.

Täname kõiki ekspordiklubis osalejaid ning loodame näha juba järgmises klubis.   

Alates 28. maist toimuvad Tallinna Teaduspargis Tehnopol teede remont- ja asfalteerimistööd. Seoses töödega on liikluskorraldus muudetud ning liiklemine võib olla häiritud.

Teede remonttööd ja asfalteerimistööd toimuvad Teaduspargi sisestel teedel – Teaduspargi ja Mäealuse tänavatel ning Tehnopoli keskel asuval ristmikul. Tööde toimumise ajaks on välja pandud liiklust reguleerivad märgid ja ajutised teetähised.

Palume jälgida muutunud liikluskorraldust ning vabandame ebameeldivuste pärast. Lisaküsimuste korral palume ühendust võtta Tallinna Teaduspark Tehnopol kinnisvara arendusüksuse juht Arvo Vakra, telefon 56 800 203, e-mail arvo.vakra@tehnopol.ee.

Euroopa päeva orienteerumismängus osales ligi 4000 inimest, mille peaauhinna – 1000 euro suuruse reisitšeki Euroopa külastamiseks – võitis 23-aastane Heiki Lusti. 

Euroopa Komisjon nõustus Eesti, Leedu ja Küprose taotlustega jätkata ELi heitkogustega kauplemise süsteemis (ELi HKS) tasuta saastekvootide eraldamist elektrijaamadele pärast käesolevat aastat.

ELi heitkogustega kauplemise süsteemis (HKS) osalevate käitiste heited vähenesid liikmesriikide registrite andmetel möödunud aastal rohkem kui 2%.

Pärast järsku SKP langust 2011. aasta lõpus ilmutab Eesti majandus taas positiivseid märke. Lisaks osutavad jaekaubanduse ja tööstustoodangu näitajad 2012. aasta algusest kasvu kiirele taastumisele.

Euroopa Komisjon kutsub ELi kodanikke osalema komisjoni seni suurimas avalikus arutelus järgnevate aastate poliitilise tegevuskava ja Euroopa tuleviku üle.

Kakskümmend viis aastat tegutsenud Erasmusest on saanud ELi tuntuim programm ja maailma edukaim üliõpilasvahetuste programm. 2010/11. õppeaastal anti välismaal õppimiseks või koolituse saamiseks Erasmuse stipendium enam kui 231 000 üliõpilasele. See on uus rekord ja eelmise aastaga võrreldes on stipendiaatide arv suurenenud 8,5%.

Tänu ELi kiirhoiatussüsteemi RAPEX järjest tõhusamale toimimisele avastatakse ohtlikud tooted varem ja need eemaldatakse kiiremini ELi turult. See protsess hõlmab riskide tuvastamist juba algetapis, paremat riskide hindamist ja tihedat koostööd ELi ametiasutuste, eelkõige tolliasutuste vahel, et teha kindlaks võimalikud riskid toodete sisenemiskohtades.

Euroopa Komisjon käivitab 34,8 miljonit eurot maksva konkursi ökoinnovatsiooni projektide toetamiseks. Uute keskkonnaprojektide turuletoomiseks võivad rahastamist taotleda ettevõtted ja ettevõtjad kogu Euroopast.

Euroopa Komisjon tegi ettepaneku ajakohastada ELi käibemaksueeskirju, et tagada igat liiki vautšerite ühtne käsitlemine käibemaksu seisukohast kõigis liikmesriikides.

Neljapäeval, 16 mail, korraldas Startup Inkubaator alustavatele ettevõtetele tagasiside ekspertpaneeli ja kiirkohtumiste võimaluse rahvusvaheliste mentoritega.

Päeva esimeses poolest toimus Startup Inkubaatori ettevõtetele suunatud rahvusvaheline ekspertpaneel. Vastavalt startup ettevõtete ärifookusele ja ambitsioonidele pandi kokku paneel spetsialistidest meilt ja mujalt ning ettevõtted said oma ärimudelile esitleda. Paneeli eesmärgiks on anda otsekohest tagasisidet ettevõtete seni tehtud tööle ning jagada mõtteid kuidas areneda edasi. Paneel toimub Startup Inkubaatoris traditsiooniliselt korra kvartalis.

Päeva teises pooles said kõik rahvusvaheliste mentoritega kohtuda soovijad teha seda kiirkohtumise formaadis. Ettevõtted said tutvustada oma ettevõtet ning küsida nõu mentoritelt teatud äriliste probleemide lahendamiseks. Loomulikult oli võimalus luu ka otsekontaktid mentoritega.

Ekspertpaneelis ja kiirkohtumistel mentoritega osalesid ettevõtted TapTender, Choco, Healthyest Mobile, Arkademy, Linkmesh, TaxiPal, Creative Future ja MEC Insenerilahendused.

Ekspertidena paneelis ja mentorite kiirkohtumisel osalesid Björn Frössevi (Stockholm School of Enterpreneurship kaasasutaja, Redersson Management CEO), Jan Rosenbom (Keystones partner, ingelinvestor neljas startup ettevõttes), Hans C. Andersen (Accelerace programmijuht), Heidi Kakko (Arengufond) ja Marek Kiisa (Astec Invest).

Täname kõiki osalejaid ja eksperte.   

Tehnopoli Startup Inkubaatori korraldatud neljandal Networking Nightil (NN) esinesid Kaur Kender ja Robin Gurney. Üritusel osales üle 140 ettevõtlushuvilise.

Seekordsel NN üritusel räägiti turundusest ja sellest, kuidas luua hästimüüv turunduslik vorm ja suurepärane sisu.

Robin Gurney rääkis sellest, kuidas oma tavapärasest mugavast tsoonist välja astuda ning uusi ideid genereerida. Oma esitluse käigus ei pidanud Robin paljuks ka korra riideid vahetada. Sellist üllatusmomenti soovitas Robin ka päris toodete või teenuste turundamisel kasutada.

Kaur Kenderi pidas NN raames maha sütitava kõne teemal, kuidas olla edukas nii äris kui elus. Kirjaniku jaoks on intrigeeriva sisu tootmine võti asjade müümisel. Seda rõhutas ka Kauri kõne ja näited elust enesest.

Lisaks ettekannetele oli kõikidel osalejatel suurepärane võimalus saada uusi mõtteid ja tuttavaid. Paralleelselt toimusid ka Start Smart alustavate ettevõtete esitlused, millele kaasa elada ja kommentaare esitada sai.

Täname kõiki osalejaid ja loodame kohtuda juba järgmisel NN üritusel.

Pilte üritusest saab näha meie Facebooki lehelt.

Aprillis sõlmisid Skype Eesti ning Eesti Infotehnoloogia SA koostööleppe Eesti IT Akadeemia arendamiseks. Programmi toetatud IT-õpet viivad läbi Tallinna tehnikaülikool ja Tartu ülikool.

TTÜ õppeprorektor Kalle Tammemäe: "TTÜ ja TÜ jaoks tähendab see lisatoetust IT-õppekavade maailmatasemele viimiseks läbi rahvusvaheliselt tunnustatud õppejõudude kaasamise ja senisest suurema hulga edukate välistudengite koolitamise."

TTÜ õppeprorektor ja arvutisüsteemide professor Kalle Tammemäe: „Eesti on ammu otsinud oma Nokiat, uskumata, et oma tagahoovis vaikselt suureks kasvanud ning maailmas kindlalt kanda kinnitanud Skype ongi see otsitu. Meil on hea meel, et ühtedele otsingutele saab nüüd joone alla tõmmata ning Skype kaubamärgi toel alustab Eesti IT Akadeemias oma arengut ja teekonda tulevane rahvusvaheline põlvkond IT-tippspetsialiste, kes jätkavad ja põlistavad Eesti IT-kuvandit maailmas. Ülikoolid on kvalitatiivseteks muutusteks juba mõnda aega ette valmistunud.“

TÜ arvutiteaduse instituudi juhataja prof Jaak Vilo sõnul on Eesti IT vallas küll edukas, kuid erialaspetsialiste meil ikka napib. "Õppekavade uuendamine aitab tugevdada IT-alast baasharidust ja tuua sisse rohkem ettevõtlusele suunatud õppemudeleid. Firmade toetus tugeva hariduse omandamisele on teretulnud, sest üha keerukamas maailmas on just parem haridus aluseks pikale ja edukale karjäärile ning kõrgemale lisandväärtusele töötaja kohta,“ arvab Vilo.

Lisaks on prof Vilo hinnangul vaja tugevdada akadeemilise kutse atraktiivsust, et parimad noored õpiks kindlasti ka magistrantuuris ja doktorantuuris ning mõned neist hakkaks ka ise tulevikus õpetama. Samuti tuleb tuua häid tegijaid juurde välismaalt. „Praeguseks on meil välismaalaste osakaal nii õppejõudude, magistrantide kui ka doktorantide osas juba üle 20%,“ ütles Vilo.

Kokku alustab 2012. aastal Eesti IT Akadeemia egiidi all neli õppekava. Tallinna tehnikaülikooli eestikeelne informaatika bakalaureuse- ja rahvusvaheline küberkaitse magistriõppekava, Tartu ülikoolist eestikeelne informaatika bakalaureuse- ja rahvusvaheline tarkvaratehnika magistriõppekava. Mõlemad magistriõppekavad on ühtlasi TTÜ jaTÜ ühisõppekavad.

2013. aastal lisandub IT Akadeemia alla uusi, kvaliteedihindamise kõrgete tulemusega läbinud rahvusvahelisi õppekavu. Tasemenõuded on kõrged ja õppima on oodatud kõrgete ambitsioonidega ja võimekad üliõpilased nii välismaalt kui Eestist.

Loe lisaks TTÜ koduleheküljelt.

Cluster 55° kutsub alustavaid SME-sid tutvustama oma tooteid ja teenuseid ülemaailmsetele suurfirmadele. Üritus on suunatud R&D-ga tegelevatele firmadele.

Kolmapäeval 16. mail kell 17.00 toimub Tallinna Teaduspargis Tehnopol asuva alustavate ettevõtete koostöökeskuse Startup Inkubaatori võrgustumissündmus Networking Night. Juba neljandat korda toimuva ürituse teemaks on sellel korral hullud turundusmõtted ja nende rakendamine ettevõtte müügivankri ette. Ligi 200le inimesele räägivad oma turundusideedest Altex Marketingi müünud Robin Gurney ja kirjanik Kaur Kender.

Robin Gurney teab ja räägib sellest, kuidas oma tavapärasest mugavast tsoonist välja astuda ning uusi ideid genereerida. Oluline on tema sõnul kastist välja või siis hoopis kasti sisse mõtlemine, mis turunduses edu toob.

Kaur Kenderi jaoks pole aga probleem igasugusele turunduslikule vormile hästimüüvat sisu anda. Vastuoluline ja tuntud kirjamees ei võta endale kirjaniku staatusega kaasnevat vastutust vaid kasutab oma raamatuid vormina turundusliku sõnumi edastamiseks.   

Networking Night on suurepärane võimalus saada uusi mõtteid ja inspiratsiooni ning pärast sisulise osa lõppu luua uusi kontakte või soojendada üles vanu. Startup Inkubaator annab oma panuse, et suhtlemine ja kontaktide loomine toimuks sobilikus keskkonnas ja sundimatult.

Osalemine üritusel on kõikidele tasuta. Registreeruda saab Tallinna Teaduspark Tehnopoli veebilehel www.tehnopol.ee või Tehnopoli Facebooki lehel.

26 partnerit Euroopa erinevatest riikidest alustasid koostööprojekti DIFASS, mis on ellu kutsutud selleks, et aidata väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel seljatada rahvusvahelistumise barjäärid ning saada kiiremini ligipääs investeeringutele. Tallinna Teaduspark Tehnopol on projektis ainus partner Eestist.

DIFASS projekt aitab välja töötada peaasjalikult erakapitalil põhinevaid tugifonde, mis aitavad ettevõtetel välisturgudele siseneda ja investeeringuid kaasata.

Projektis osalevad partnerid jagavad oma regiooni kogemusi, tehtud tööd ja teadmisi selleks, et ettevõtetel oleks välisturul alustamine lihtsam. Parimad kogemused otsitakse välja ja kohandatakse selliseks, et need oleksid kasutatavad üle terve Euroopa. Näiteks adopteeritakse Ungaris välja töötatud internetipõhine finantsarvestuslahendus Eestis, Hispaanias, Itaalias ja Slovakkias. Hispaanias välja töötatud rahvusvahelistumise pakett rakendatakse piloodina Taani, Itaalia, Rumeenia ja Rootsi ettevõtete aitamiseks.

6-7. septembris korraldab Tehnopol Tallinnas töötoa mikrolaenude teemal, kuhu on oodatud teemast huvitatud ettevõtted teadmisi ammutama ja kontakte looma erinevate sihtriikide esindajatega.

Projekti kohta lisainformatsiooni saamiseks palume pöörduda Tehnopoli kontaktisiku Külle Tärnovi poole e-maili kulle.tarnov@tehnopol.ee  teel.

DIFASS projekti ellu viimist rahastatakse INTERREG IVC programmist. INTERREG IVC programm aitab piirkondlikel ja kohalikel asutustel vahetada ja edastada oma kogemusi, et parandada regionaalarengupoliitika tõhusust.  Jagades teadmisi ja head tava innovatsiooni ja teadmistepõhise majanduse ning keskkonna ja riskiennetuse vallas, suurendavad partnerid mitte üksnes oma piirkonna, vaid kogu Euroopa konkurentsivõimet ja jätkusuutlikkust.

Tallinna Teaduspark Tehnopol ja AS Ühisteenused sõlmisid kokkuleppe, mille alusel märgistatakse teaduspargi territooriumil nõuetekohane liiklemine ja parkimine. Seoses sellega muutub territooriumil kohati parkimis- ja üldine liikluskorraldus.

Lepe ei muuda parkimist territooriumil tasuliseks vaid täiendab tänast liikluskorraldust nii, et liiklemine muutuks autodele ja jalakäijatele ohutumaks ning parkimiskorraldus oleks mugavam ja arusaadavam.

Tänaseks on liikluskorraldamise muutuste tähistamiseks üles seatud vastavad märgid ja teetähised, millele kindlasti palume tähelepanu pöörata.

Liikluskorralduse nõuetekohast täitmist pargi territooriumil hakkab jälgima AS Ühisteenused, kellel on  leppe kohaselt õigus teha parkimis- ja liikluskorra rikkujatele hoiatusi või rakendada leppetrahvi.

Lisaküsimuste korral palume ühendust võtta Tallinna Teaduspark Tehnopol kinnisvara arendusüksuse juht Arvo Vakraga, telefon 56 800 203, e-mail arvo.vakra@tehnopol.ee.

Eile, 10. mai hilisõhtul peetud ettevõtluskonkursi Ajujaht finaalgalal lõikas loorbereid ainulaadse juhtimissüsteemiga kolmerattaline tõukeratas Raybike, mille autorid võitsid oma äriidee edasiarendamiseks 20 000 eurot. Ajujahi on ellu kutsunud EAS Euroopa sotsiaalfondi vahenditest.

Raybike’i idee autori Raino Sinisalu sõnul kasutatakse auhinnaraha toote edasiarendamiseks ning välisturgudele viimiseks. “Raybike soe vastuvõtt eestlase poolt on andnud meile usku edasi tegutseda ning oma ideed ka mujal maailmas tutvustada,” rääkis Sinisalu lisades, et juba sel suvel saavad kõik huvilised Raybike’sid Tallinnas Tammsaare pargis rentida või Sportlandi poodidest osta. “Kindlasti kasvatame tänu võidetud rahale ka tootmismahtu, et Raybikest saaks kõigile linnainimestele liikuv abimees ja noortele põnev trikiratas,” lausus Sinisalu.

Teise koha ning 14 000 eurot võitis loodussõbralik grillsöekarp Grillcube. Kolmanda koha ja 6000 eurot pälvis aga kohalike toimetajate poolt kokku pandud interaktiivne reisijuht Like A Local Guide, mis sai ka parima Tallinna äriprojekti, sotsiaalse ettevõtluse ja publiku lemmiku tiitli. Tartu parimaks äriprojektiks kuulutati aga uppumatu purjepaat Dolphin.

SEB äriarenduse divisjoni direktori ja Ajujahi žürii esimehe Mart Maasiku sõnul paistsid tänavu kõik kaheksa finaali jõudnud ideed silma kõrge professionaalse taseme ja hea ettevalmistusega. “Valikut oli väga raske teha, sest kõik meeskonnad olid poole aastaga oma äri käimalükkamisel teinud suuri edusamme,” märkis Maasik ning lisas, et ka ettevõtluskonkurss ise on viie aastaga saavutanud uue taseme. “Tunnustust on kindlasti väärt ka Ajujaht ja selle korraldajad, sest iga aastaga sirgub siit järjest põnevamaid ja tugevamaid äriprojekte, mis toovad tulu nii Eesti majandusele kui mainele,” ütles Maasik.

Ettevõtluskonkursi Ajujaht eesmärk on aidata noori talente uuenduslike ettevõtete loomisel. Konkursi ellukutsuja on EAS ja konkursi korraldamist rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest. 95 000-eurose auhinnafondi panevad tänavu kokku Eesti edumeelsed ettevõtted ja organisatsioonid: SEB Pank, ABB, Webmedia, Skype, NASDAQ OMX, Technopolis Ülemiste, Tallinna Teaduspark Tehnopol, Briti Nõukogu, KredEx, Terviseparadiis, Heateo SA, Avision, MarkIT, Advokaadibüroo Borenius, Tallinna ja Tartu linn. Ajujahi aitavad ellu viia BDA Consulting, Invent Baltics ja Connect Eesti.

Brüssel, 3. mai 2012. Euroopa Komisjoni tervise- ja tarbijaküsimuste volinik John Dalli kuulutas täna välja neljanda tervishoiuteemalise ajakirjanduskonkursi. Ajakirjanikelt, kes soovivad konkursil osaleda, oodatakse artikleid erinevatel teemadel.

Saksamaa Liidupäeva rahastatud ja koostöös kolme Berliini ülikooliga – Freie Universität, Humboldt-Universität ja Technische Universität – läbiviidav programm IPS võimaldab Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ning USA kvalifitseeritud, poliitikast huvitatud ja ülikooli lõpetanud noortel tutvuda Saksamaa parlamentaarse valitsemissüsteemiga.

Programm viiakse läbi ajavahemikus 1. märtsist kuni 31. juulini 2013. Peale kaks kuni kolm nädalat kestvaid sissejuhatavaid loenguid läbivad stipendiaadid praktika mõne Liidupäeva saadiku büroos, kus neil on võimalik saada mitmekülgseid kogemusi üldisest parlamenditööst ja poliitiliste teemade käsitlusest rahvaesinduses.  Sell ajal on stipendiaatidel reeglina võimalik külastada ka "oma" saadiku valimisringkonda. Samal perioodil toimuvad seminarid nii Saksamaa eri paigus kui ka Brüsselis.

Kandideerimisdokumendid tuleb esitada Saksa saatkonnale Tallinnas hiljemalt 30. juuniks 2012. Täpsem teave on saadaval internetis Liidupäeva veebileheküljel

ELi justiitsministrid kiitsid 27. aprillil heaks Euroopa Komisjoni esitatud uue õigusakti, millega tagatakse kahtlusalusele õigus saada kriminaalmenetluses teavet. Direktiivi kohaselt tuleb kriminaalkuriteos kahtlustatavale selgitada tema õigusi talle mõistetavas keeles. See tähendab, et ELi riigid annavad igale kinnipeetule või isikule, kelle suhtes on välja antud Euroopa vahistamismäärus, õiguste deklaratsiooni, kus on kirjas kõik isiku põhiõigused kriminaalmenetluses.

„Õigus õiglasele kohtumõistmisele on Euroopa õigussüsteemide üks alustalasid,” sõnas komisjoni asepresident ja ELi õigusküsimuste volinik Viviane Reding. „ELi uus õigusakt aitab seda õigust au sees hoida, tagades, et kahtlustatavat teavitatakse selgelt ja viivitamatult tema õigustest.“

Lisainfo 

Euroopa Komisjon on koostanud kava, kuidas anda lastele vajalikke oskusi ja vahendeid, et nad saaksid turvaliselt kasutada kõiki digitaalmaailma võimalusi. Strateegia eesmärk on luua interaktiivse, loomingulise ja haridusliku internetisisu turg Euroopa Komisjoni, liikmesriikide, mobiilsideoperaatorite, mobiiltelefonide tootjate ja suhtlusvõrgustikke haldavate ettevõtjate koostöös.

Eelmisel nädalal lipsas ajakir­jandusest läbi teave Euroopa Komisjoni kavandatava üle­euroopalise miinimumpalga kohta. See on järjekordne eu­romüüt. Millest selline kuulu­jutt tekkis?

Kaup peab õigel ajal õigesse kohta jõudma. Ilma selleta pole edukas äritegevus võimalik. Hästi korraldatud logistilised ahelad on tuleviku seisukohalt võtmetähtsusega. Euroopa logistiliste lahenduste seisukohalt on olulised suhted kolmandate riikidega üle maailma, sealhulgas Venemaaga.

12. mail peetakse Tallinnas Euroopa Liidu sünnipäeva ja sel puhul täidab linna mitmekülgne ja tasuta meelelahutusprogramm. Tänavune Euroopa päev keskendub tervislikele eluviisidele ja tegusale vananemisele. Üheks päeva põhisündmuseks on tervisekõnd Katrin Karisma-Krummiga, kes on Euroopa Liidu tegusa vananemise teema-aasta saadik.

Läbi vanalinna Lennusadamasse ja tagasi kulgeva tervisekõnni ühisstart antakse laupäeval, 12. mail kell 12 Vabaduse väljakul. Tervisekõnnist on osa võtma oodatud vanemad ja vanavanemad koos laste ja lastelastega. Kõnnile tuleb registreeruda koduleheküljel www.euroopapäev.ee või samal päeval alates kella 10 Vabaduse väljaku tervistelgis. Osalejate vahel loositakse välja auhinnad.

Euroopa päeva ürituste kese asub Vabaduse väljakul, kuhu püstitatakse telklinnak ja kontserdilava  koos terve päeva vältel kestva programmiga. Euroopa kohvikus saab maitsta Euroopa riikide rahvustoite. Tervisetelgis saab mõõta tervisenäitajaid ja käia tasuta personaaltreeneri konsultatsioonil. Lastele on avatud lasteala.

Euroopa päeva lõpetab kell 17 Vabaduse väljakul algav kontsert, kus tuntud muusikud ja näitlejad esitavad koos laste- ja lastelastega oma lemmiklaule. Üles astuvad Getter Jaani, Tarvo Krall, Egon Nuter, Toomas Rull, Andero Ermel, Kaire Vilgats, Pirjo Levandi ja Heino Seljamaa.  Esinejaid saadab ansambel L’Dorado.

Euroopa päevaga tähistatakse Euroopa Liidu sünnipäeva, milleks loetakse  1950. aasta 9. maid, kui Robert Schuman esitas nn Schumani deklaratsioonina tuntud Euroopa ühendamise idee. Euroopa päev kuulub koos Euroopa Liidu lipu, hümni, moto ning ühisrahaga Euroopa sümbolite hulka. Eestis korraldab Euroopa päeva üritusi Euroopa Komisjoni esindus Eestis koos Euroopa Parlamendi Infobürooga. 2012. aasta Euroopa päev keskendub tegusale vananemisele ja põlvkondadevahelisele sidususele.

Lisainfo

Möödunud nädalal külastas Eestit USA äriingel Bill Payne, kes koostöös Arengufondi, Tehnopoli, EASi ja Eesti Era-ja Riskikapitali Assotsiatsiooniga viisid läbi koolituse, kuidas investeerida startup ettevõtetesse.

Bill Payne on investeerinud rohkem kui 50 startup ettevõttesse ja kogunud tarkust, mida teistega jagada, üle 30 aasta. Lisaks on ameeriklane õpetussõnadega esinenud koolitustel rohkem kui sajal korral terves maailmas. Seda ajaga kogunud väärtust tuli ta jagama Eesti äriinglitega, vahendas „Aktuaalne kaamera“.

Koolituse ja seminaride raames jagas Bill oma kogemusi, mida investorid peaksid arvestama töötades koos alustavate ettevõtetega. Samuti toimusid praktilised grupitööd ning oma äriideid esitlesid Billile ja teistele Eesti investoritele kohalikud startup ettevõtted. Tehnopoli Startup Inkubaatori ettevõtetes esinesid teiste seas Flipper, GateMe ja Utilimon.

Bill Payne iseloomustas oma koolituste sisu järgnevalt: "Koolitus hõlmab ingelinvesteerimist ja mida inglid teevad gruppides, kui nad otsustavad, milliseid tehinguid läbi viia. Me arutame, milline on finantseeritav tehing, kuidas inglid hindavad tehinguid, kuidas nad teevad firmadele taustauuringut - me räägime üldiselt kõigest, mis puudutab äriinglite tegevust.“

Payne'i siia toomise taga on Eesti inglid, kellega ta kohtus Euroopa äriinglite kongressil Varssavis. Ameerika ingli sõnul on Eestis väga palju idufirmasid, kuhu investeerida ja lausa maailmakuulsad oleme IT-start-upide poolest. Siiski tõdeb Heidi Kakko Arengufondist, et äriingleid ehk rikkaid inimesi, kes investeerivad oma raha ja aega idufirmadesse, Eestis veel külluses ei ole. Esimene äriinglite investeering tehti siin umbes viis aastat tagasi.

"Äriinglite investeeringud kogu kaasatava kapitali mõttes on kogu maailmas järjest enam kasvanud ja Eestis me näeme samamoodi. Eestis võiks olla kolm või neil aktiivselt investeerivat äriinglite sündikaati või gruppi ja ühes grupis võiks olla umbes 10 investorit  -see oleks Eesti startupi arengu turuseisukohast piisav," selgitas Kakko.

Praegu on Eestis üks aktiivne 13 liikmega äriinglite grupeering ja lisaks eksisteerib mitmeid pisemaid 2- kuni 4-liikmelisi gruppe. Koolitusele tulnud Eesti investorid näevad kohaliku äriingelluse vähesuse taga mitte kapitali vaid julguse puudust.

Vaata ka ERRi uudist.

Tehnopol koostöös Startup Garage´i ja Tartu Biotehnoloogia pargiga korraldab 15. mail algusega kell  17.30 Tallinna Tehnikaülikooli tudengimajas töötoale ja seminarile tervise- ja biotehnoloogia valdkonnas. Töötoa eesmärgiks on kokku viia ettevõtluse-, tervise- ja biotehnoloogia valdkonna osalejad, et tekkiksid sünergilised uued äriideed.

Õhtu esimeses pooles räägitakse laiemalt teaduse suundadest ja tegevustest Eestis ning globaalsel tasandil, esitletakse valdkonna-ettevõtete arengulugusid ja õppetunde ning jagatakse valdkonnasiseseid kogemusi.

Kõikidel osalejate on võimalus otsida esmaseid uudseid kontseptsioonlahendusi haigla, perearsti ning patsiendi paradigmas ja tervishoiu, tervisespordi vallas esinevatele probleemidele. Osalejate erinev taust loob soodsa fooni uute ideede tekkeks.

Osalema ja kuulama on oodatud teadlased, doktorandid, insenerid, arstid, kõiki tudengeid ja ettevõtjaid, kellele valdkond huvi pakub. Startup Garage’i valdkonna-põhised üritused on heaks võimaluseks uute kontaktide loomiseks ja oma ideede jagamiseks.

Kindlasti on kohal ka valdkonna eksperdid, kes ideedele esmast tagasisidet annavad ja äriideede genereeris juhendavad. 

Loe täpsemalt ja registreeri: http://tehnoloogiaseminar.eventbrite.com.

Neljapäeval, 3. mail, külastas Tehnopoli Briti valitsuse IT-minister Francis Maude. Francis Maude Eesti visiidi eesmärgiks oli tutvuda siinsete IT lahendustega ning neid arendavate ettevõtetega. Tehnopolis kohtus Francis Maude lisaks teaduspargi esindusele ka ettevõtetega Cybernetica ja Defendec.

Peamiselt huvitas Briti IT-ministrit Eestis arendatud ja kasutusele võetud IT rakenduste kasutajasõbralikuks muutmine ning kiire rakendamine. Arutelu käigus leiti, et Eesti ja Suurbritannia väljakutsed IT valdkonnas on kohati väga sarnased – teenuste kasutajakeskseks muutmine, avatud andmete ning vabavara hoogsam kasutus.

Ettevõtted Cybernetica ja Defendec rääkisid sellest, kuidas on nad oma tarkvara arendanud nii, et see on tänaseks kasutusel lisaks Eestile ka teistes riikides. Pikaajalist riiklike infosüsteemide ja tarkavara arendamise kogemust omav Cybernetica tutvustas kohtumisel Eestis kasutusel olevate rakenduse tausta.

Briti IT-minister Francis Maude sõnul on Ühendkuningriigil selge strateegia – muuta kõik Suurbritannia teenused digitaalseteks. Selles osas on Eesti heaks eeskujuks ning siinsete IT ettevõtete kogemustest on juba praegu palju õppida.

Loe lisaks Francis Maude visiidi kohta Delfi portaalist.

Juuni alguses toimub Tallinna Tehnikaülikoolis Põhjamaade ja Baltikumi suurim start-up’idele suunatud konverents Latitude 59.

Konverentsi eesmärgiks on viia innovaatorid ja iduettevõtjad kokku investorite ja teiste partneritega lähiriikidest, kes toetavad uuenduslike ideedega firmade globaalset laienemist.

Erinevalt teistest start-up’ide konverentsidest keskendub Latitude 59 mobiili- ja veebipõhiste ettevõtete kõrval alternatiivsetele tehnoloogiavaldkondadele nagu biotehnoloogia, geenitehnoloogia ja taastuvenergeetika, mille äripotentsiaali võiksid Eesti ja teiste riikide alustavad ettevõtted edukamalt ära kasutada.

Põhisõnavõttudega esinevad päikeseenergia-hiiglase Engensa üks asutajaid Toby Ferentzi ning USA riskiinvestor Ravi Belani. Paneelivestluste käigus jagavad oma kogemusi RummbleLabs asutaja ja Lokimotion Inc. kaasasutaja Andrew J. Scott, ZeroTurnaround’i juht ja asutaja Jevgeni Kabanov, akadeemik ja tuntud rakubioloog Mart Ustav, Ironroad USA tegevjuht Gerard Casale, populaarse nutitelefoni mängu Shadow Cities looja Ville Vesterinen ning paljud teised nimekad tegijad.

Lisaks külastavad Latitude 59 konverentsi mitmed riskiinvestorid nii Ameerika Ühendriikidest kui ka mujalt maailmast.

Konverentsi üks peakorraldajatest, Garage48 ja MoMo Estonia esindaja Priit Salumaa selgitas, et Latitude 59 konverents on järjekorras juba viies, jätkates Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ja International Technology Law Association koostöös Tallinnas korraldatud ITechLaw konverentsi traditsiooni. „Kasutame ära ITechLaw parimat kogemust ja laia kontaktvõrgustikku, kuid koostöös Eesti tuntuimate start-up valdkonna tegijatega on konverents saanud täiesti uue kontseptsiooni,“ sõnas Salumaa.

Mõned käsitletavad teemad:

• Kas biotehnoloogia ja geenimanipulatsiooni arendamisse suunatud investeeringud tasuvad end ära?
• Kas alustavad ettevõtted peaksid silmas pidama ja järgima roheliseks muutuva maailma arengutrendi?
• Kas mobiilivaldkonna start-up’id peaksid üritame luua uut Roviot või loobuma oma plaanist?
• Kuidas leida alustava ettevõtte rahastamiseks vahendeid ja kaasata riskikapitali?

Latitude 59 toimub 7. ja 8. juunil Tallinna Tehnikaülikooli aulas. Konverents on ingliskeelne, programm on kättesaadav kodulehelt www.latitude59.ee. Konverentsi osalustasu on 59 eurot, alates 14. maist 99 eurot.

Latitude 59 konverentsi korraldavad Tehnopol, MobileMonday Estonia, Garage48 koostöös Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ja Tallinna Tehnikaülikooliga.

Ettevõtmist toetavad Advokaadibüroo GLIMSTEDT, SNR Denton, Tallinna Linnavalitsus, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL), Edicy, ArcticStartUp, Arctic15, Slush, Aalto Venture Garage ja TechHub Riga.

23. aprillil korraldas Tehnopol asukasettevõtetele Cellin Technologies ja Mindware ajurünnaku, kus osalesid mentorid ja ettevõtete juhid. Ajurünnaku eesmärgiks oli leida arengusuundi ettevõtete tegevuse laiendamisel või tänaste kitsaskohtade lahendamiseks.

Cellin Technologies tegeleb rakuteraapia ja regeneratiivse meditsiiniga. Ekspertide paneelile esitas ettevõtte tänast situatsiooni  ja plaane Toomas Neumann. Peamiseks arutelupunktideks oli ettevõtte ärimudel, sisenemine kohalikule turule, teenuste eksport, kliinilised uuringud ja rahastuse võimalused.

Mindware tegeleb tarkvaraarendusega ja pakub tarkvaratooteid peamiselt finantsasutustele. Peamised aruteluteemad ajurünnakul olid investorvalmiduse loomine ja välisturgudele sisenemine piiratud aja ja eelarve tingimustes.

Ettevõtete ajurünnakus osalesid ja tagasisidet edasiste sammude osas andsid Ain Aaviksoo, Andrus Loog, Indrek Kelder, Jaak Ennuste, Erki Mölder, Urmas Isok, Olle Tischler, Peep Aaviksoo, Gunnar Toomemets ja Lauri Haav. Ajurünnakut modereerisid Tehnopoli meeskonnast Külle Tärnov ja Raivo Tamkivi. 

Ettevõtete ajurünnakud on Tehnopoli uus sündmus, mis aitab ettevõtete juhtidel saada tagasisidet ja uusi ideid äri arendamisel. Paneelist saadav tagasiside ja kontaktid aitavad viia edasiste konkreetsete tegevusteni.

Järgmine ajurünnak toimub ettevõttega MEC Insenerilahendused 8. mail 2012. Juhul kui soovite ajurünnakus enda ettevõtte plaane esitleda andke meile teada aadressil teenused at tehnopol dot ee.

Täna ilmus Eesti esimene raha ja ettevõtluse teemale suunatud lasteraamat „Minu esimene äri“. Raamatus räägib peategelane Erki oma suvest, mil ta otsustas alustada esimeste äridega, õppides selle käigus tundma raha ja ettevõtluse peamisi põhitõdesid, ning teenides nii raha oma unistuste ratta ostuks. Raamatu esitlus toimub Solarise Apollos 3.mail kell 16.00, kus lastel on võimalus osaleda ka interaktiivses ettevõtlusmängus.

Raamat õpetab lastele ettevõtluse algtõdesid, raha kasutamise põhimõtteid ning näitab, et raha nimel pingutades, seda kogudes ja kõrvale pannes on võimalik saavutada suuremat heaolu kui vaid taskuraha tühjale-tähjale kulutades. Raamat näitab läbi peategelase Erki seikluste, et ettevõtlus ja raha teenimine võib olla tore ja õpetlik mäng.

Raamatu autoriks on noor ettevõtja Erik Ehasoo. Erik on uue generatsiooni ettevõtja, kes alustas oma esimeste äridega juba lapsepõlves ja esimest korda ametlikult ettevõtjaks registreeris ta end 15 aastaselt – füüsilisest isikust ettevõtjaks.

Erik usub, et laste rahaline kasvatus ja ettevõtlusharidus algab sellest hetkest, kui laps saab oma esimese taskuraha. Raamatus “Minu esimene äri” jutustatud lood, ärid ja ettevõtmised on kõik Eriku poolt väiksena läbi mängitud ning ideid raamatu kirjutamiseks saigi ta enda lapsepõlvest. Erik kirjutab raamatus oma lapsepõlve kogemustest läbi lapse, mitte lapsevanema vaatenurga. Samuti püüab ta lisada oma nüüdseid kogemusi ja teadmisi ettevõtjana, mida ta lapsepõlves ei teadnud, kuid mis oleks talle sel ajal väga kasuks tulnud.

3. mail kell 16.00 toimub Solarise Apollos raamatu esitlus, kus korraldatakse Tallinnas esmakordselt ka ainulaadne ettevõtlusmäng lastele, kus väikestel ettevõtlushuvilistel on võimalus luua oma äri nii nagu seda tegi raamatu peategelane Erki. Ettevõtlusmängus õpivad huvilised kuidas juhtida oma äri, kasutada ja säästa oma isiklikku raha ning mõistavad meeskonnatöö tähtsust edu saavutamisel. Ettevõtlusmängu korraldab MTÜ Ettevõtlusküla.

Raamatu koduleht on www.minuäri.eu. Vahvad pildid on raamatusse joonistanud Ott Vallik. Raamatu kirjastajaks on AS Ajakirjade Kirjastus.

Täna alustavad 8 startup ettevõtet Eesti esimeses kiirendiprogrammis Startup Wise Guys. Ettevõtetele antakse oma äriidee ehitamiseks, vormimiseks ja maha müümiseks kümme nädalat ning sõltuvalt meeskonna suurusest 5000 – 15 000 eurot (iga liikme kohta 5000 eurot). Tulemusi hindavad rahvusvahelised eksperdid ja investorid.

Kiirendiprogrammi kandideeris kokku 240 äriideed 21 erinevast riigist, kellest kolmandik tuli Baltimaadest ja kaks kolmandikku kaugemalt. Programmi valituks osutus kaheksa tugevamat meeskonda, kellest 3 olid Eestist ning 5 mujalt. Elise Sass Wise Guys meeskonnast kinnitas, et „Eesti maffia“ asemel võib start-upide maailmas rääkida nüüd ka „Balti maffiast“.

Kõik osalevad meeskonnad tegutsevad IT valdkonnas, mis on Wise Guys kiirendi puhul taotluslik. Programmi alguses valivad kõik ettevõtted endale välja mentorid, kes neid edasiste nädalate jooksul nõustavad ning abistavad, seda nii toote arenduse, ärimudeli kui ka vajalike ja kasulike kontaktide osas.

Wise Guys programmi väärtus seisneb lisaks rahale ka võimaluses oma toodet intensiivselt mentorite abiga arendada, saades ligipääs treeningutele ja koolitustele ning pakkudes suurepärast võimalust töötada koos teiste rahvusvaheliste meeskondadega.

Lisaks on parimatel meeskondadel koostöös Tehnopoli iga-aastase ärimissiooniga võimalus juba maikuus sõita Silicon Valley’sse, et sealt motivatsiooni, kontakte ja potentsiaalseid kliente leida. 

Kiirendisse valitud ettevõtetesse investeerivad raha äriinglid ja Eesti Arengufond. Kaasatud on 14 ingelinvestorit ja Eesti ettevõtjat, kes soovivad saada väga head koostöötamise ja investeerimise kogemust, et ka edaspidi individuaalselt uutesse ambitsioonikatesse ettevõtetesse investeerida.

Wise Guys nõukokku on kaasatud Balti mere äärsete riikide start-up kogukonna eestvedajad: Kristo Ovaska Start-up Sauna Soomest, Andris Berzins TechHUB Riga Lätist, Rokas Tamošiūnas StartupHighway Leedust, Chris Kowalczyk Gamma Rebels Poolast ja Raido Pikkar Tehnopol Eestist.

Wise Guys partnerid Eestis on Garage48, Technopolis Ülemiste, Tehnopol, Eesti Startupi Juhtide Klubi. Rahvusvahelised toetajad on näiteks Amazon, PayPal ja Microsoft.

Wise Guys kiirendis alustavad projektid on:

• www.likealocalguide.com - Eesti päritolu reisilehekülg, kus kohalikud annavad nõu ja kirjutavad reisisoovitusi.
• www.1knows.com - Aitab netiavarustest leida õppematerjale, idee on pärit Eestist.
• Monday52.com - Ukraina päritolu ettevõtmine, aitab jagada töökogemusi ja võimaldab huvilistel leida sobiva ameti.
• www.monolithadvertising.com - Horvaatia päritolu reklaamiteemaline idufirma, mis pakub ettevõtetele võimalust püüda tulevane klient reklaami sisse. Näiteks näed sa poest mööda minnes õllereklaami, kus sa ise seisad, külm õlu käes.
• Weatherme.eu - Eesti päritolu idufirma, mis  aitab põllumeestel töid vastavalt ilmale plaanida, annab nõu ja aitab nii saaki suurendada.
• Wellbeingin the city - Suurbritannia päritolu sotsiaalne platvorm, mis pakub lihtsaid lahendusi, kuidas tööd, pereelu ja muud olulist oma elus tasakaalu seada.
• www.wappzapp.tv - Hollandi päritolu start-up, mis aitab telefoni või muu nutividina abil lemmikvideoid jagada.
• Faver. me - Saksamaalt ja aitab leida meelepärast vabaajategevust. Kuigi kiirendi just alustas, on sakslased jõudnud korra nime vahetada. Esialgu oli külje nimi moojoo.

7-8 juunil 2012 toimub Tallinnas, Tallinna Tehnikaülikoolis 2-päevane konverents Latitude59, mis annab hea ülevaate Põhja- ja Baltimaade startup-maastikul toimuvast ning toob lisaks IT ja mobiilivaldkonnale esile ka äriideede arendamise võimalused biotehnoloogia ja materjaliteaduste valdkondades.

Konverents on suunatud kõikidele regiooni innovaatoritele, ettevõtjatele- ja ettevõtlushuvilistele, startup ettevõtetele, investoritele, äriinglitele, juristidele ja kõigile innovatiivsest ettevõtlusest huvitatutele.

Latitude59 programm on laiapõhjaline ja toob esinema rahvusvahelisi ingelinvestoreid ja riskikapitaliste, edukaid ja mitte nii edukaid startup ettevõtjaid ning loomulikult ei puudu ka regiooni iduettevõtete konkurss. Olulisemate esinejate hulgas on näiteks Ravi Belani, Tõnis Liivamägi, Mart Ustav, Gerard Casale, Jr.

Latitude59 konverentsi korralduspartnerid on Tallinna Teaduspark Tehnopol, Garage48, Mobile Monday Estonia ja EAS.

Konverentsi pääseme lunastamiseks peab maksma kuni 14. maini 59 eurot, hilisem registreerumine maksab 99 eurot.

Vaata lisaks Latitude59 kodulehelt.

Laupäeval 21. aprillil külastasid Tehnopoli Aalto Ülikooli ja Finnish-Tallinn Student Organization üliõpilasdelegatsioon. Delegatsiooni kuulus 50 inseneri, programmeerijat, turundajat ja teisi kasulikke kontakte, kes eriti just alustavatele ettevõtetele kasulikud võiksid olla.

Mustamäel Tehnopoli teaduslinnakus toimetav FibroTx OÜ on üks ettevõtetest, mis EASi biotehnoloogia toetuste toel uut toodet arendab. Kokku on FibroTx aastate jooksul EAS-lt toetust saanud neli miljonit eurot, nende projektide kogumaksumus on olnud 6,8 miljonit.

Firma eesmärk on välja töötada vahend eelkõige nahahaiguste diagnostika tarvis, mis aitab otse nahalt senisest täpsemalt haigust ja tegelikult ka organismi seisundit kindlaks teha. Oma tegevuses on ettevõte jõudnud tootearenduse faasi ja õige varsti peaks selguma, kas senine töö hakkab tulu tooma.

FibroTx pole ainus firma, mis samas Mustamäel biotehnoloogia valdkonnas toimetab – omanike kaudu on sellega seotud mitu teist arendusettevõtet, kes samuti EASi toel teadust rahaks pöörata proovivad.

FibroTx-i juht Toomas Neuman ütleb intervjuus, et biotehnoloogiasektor on riskantne valdkond ja maailmas läheb selles sektoris pankrotti 98% alustavatest ettevõtetest. Ise loodavad nad siiski õnnestuda ja maksumaksjale raha tagasi teenida – see tähendab nende enda edu kõrval ka riigile suuremat maksutulu.

Mida FibrotTX ja sellega omanike kaudu seotud ettevõtted Mustamäel veel teevad, vaata koos mulluste suurimate EASi toetusesesaajatega Äripäevast.

Science Llink viib Eesti firmade arendustöö Euroopa tippuurimis-keskustesse

Baltimere regiooni projekt Science Link avab Tartu ülikooli teadlaste abiga innovaatilistele Eesti firmadele tasuta teadus- ja arendustöö võimalused Rootsis ja Saksamaal. Taotlusi selleks saab esitada 30. aprillini.

Sciencelinki eesmärk on luua majandusearengut ja innovatsiooni toetav võrgustik piirkonna suurtest uurimiskeskustest, ülikoolidest, regionaalarengu agentuuridest ning kohalikest omavalitsustest. Projekti veavad TÜ füüsika instituut ja Tartu teaduspark koos teiste Baltimereäärsete riikide teaduskeskustega.

Sciencelinki taotlusvooru on oodatud kõik ettevõtted, kes tunnevad vajadust kvaliteetse teadus- ja arendustöö järele, aga puuduvad vajalikud kontaktid ja uuringuteks raha napib. Taotlusi aitavad ette valmistada TÜ füüsika instituudi teadlased (http://dir@fi.tartu.ee).

TÜ füüsika instituudi direktor Marco Kirm selgitas, et tööstusele vajalikeks uuringuteks kasutatakse Euroopa suuri sünkrotronkiirguskeskuseid vaid 10% ajast, mida on väga vähe. "Üks maailma kõrgtehnoloogia veduritest, Jaapan, teeb selliseid uuringuid 50% ulatuses. Sciencelink ongi ellu kutsutud selleks, et aidata väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel jõuda maailmatasemel teaduse tippkeskusteni ja arendada koostöös innovatiivseid tooteid ning säästlikke tehnoloogiaid," ütles Kirm.

Firmad saavad Sciencelinki abil kasutada sünkrotronkiirguse keskuseid MAX-Lab Lundis, Rootsis, samuti Saksamaal Hamburgis asuvat HASYLABi ja Helmholtzi materjalide uurimiskeskusi Berliinis ning Geeshtachtis.

1. vooru taotlusi oodatakse 30. aprillini aadressil http://projects@sciencelink.eu. Parimad neist valitakse välja innovatiivsuse, majandusliku mõju ja regionaalse tähtsuse alusel.

Rohkem infot:
http://www.teaduspark.ee/et/Projektid/SCIENCE-LINK
http://www.science-link.eu
Sciencelinki toetab Euroopa Liit läbi regionaalarengu fondi.

Lisainfo:
Marco Kirm, TÜ füüsika instituudi direktor, tel 737 4601, 53 427 170, http://marco.kirm@ut.ee
Tõnu Leemet, Tartu teaduspargi projektijuht, tel 741 3267, http://tonu@teaduspark.ee

Laupäeval 21. aprillil külastab Tehnopoli Aalto Ülikooli ja Finnish-Tallinn Student Organization üliõpilasdelegatsioon. Delegatsiooni kuulub 50 inseneri, programmeerijat, turundajat ja teisi kasulikke kontakte, kes eriti just alustavatele ettevõtetele kasulikud võiksid olla.

Aalto külalised soovivad eelkõige tutvuda Tehnopoli Startup Inkubaatoriga ja Eesti startup ettevõtetega. Kohtumisel on ettevõtetel võimalus ennast tutvustada ja leida kasulikke kontakte, keda kaasata ettevõtte tegevusse või hoopis Soome turu suunal uksi avama. Kuna Aaltos asub strateegiliselt mitu olulist organisatsiooni, nagu Aalto Venture Garage ja Aalto Entrepreneurship Society võib kontaktidest saadav kasu olla üsna laiapõhjaline.

Kohtumine toimub 21. aprillil kell 12.00 – 14.00 Tehnopolis, aadressil Teaduspargi 6/1. Kõikidel osalejatel palume oma osalemis- ja esitlussoovist teada anda aadressil brit.tammeorg@tehnopol.ee.

12. aprillil toimus Tehnopolis järjekordne ekspordiklubi, mis andis ettevõtetele võimaluse jagada oma ekspordikogemusi, edu ja ebaedu välisturgudel. Oma kogemustest rääkisid seekordses klubis Jaak Ennuste (ADM Interactve) ja Kristjan Tabri, Meelis Mäesalu (MEC Insenerilahendused).

Jaak Ennuste rääkis oma kogemuse ebaeduloost mobiilimängu turundamisel. Peamiste õppimiskohtadena tõi Jaak välja selle kui oluline on katsetada toodet õige sihtgrupiga ehk nendega, kes peavad mängu ostjatest moodustama põhiosa. Samuti rääkis Jaak sellest, et targem on proovida turule sisenemisel mitmete erinevate versioonidega mängust, sest mängu turundust väikese firma puhul on väga raske ise planeeritult mõjutada.

Kristjan Tabri ja Meelis Mäesalu rääkisid, kuidas nad võitsid suurte firmade usalduse õppides Helsingi Ülikooli doktorantuuris, olles eksperdid  laevade ja teiste merekindlatega struktuuride tugevusarvutustes. Nüüdseks on MEC Insenerilahendused tegutsenud 10 aastat, neil on 9 meheline meeskonda ja neilt tellitakse väga suurt vastutust nõudvaid inseneritöid maailma eri paigust. Meelis rõhutas meeskonna ühtekuuluvust ja laitmatu koostöö toimimist, sest laevade projekteerimisel on see kriitiliselt oluline. Väike kõikumine inseneri arvutustes võib tähendada laevafirmadele miljoneid eurosid lisakulu, aga ka tuhandete inimeste uppumist.

Täname kõiki osalejaid ning loodame kohtuda juba järgmises klubis!

19. maist kuni 2. juunini 2012 korraldab Tehnopol järjekordse ärimissiooni Silicon Valleysse. Seekordne ärimissioon toimub tihedas koostöös kiirendiprogrammiga Startup Wiseguys ning missiooni toetavad Startup Estonia, EAS, TechHUB Riga, Silicon Vikings ja LIAA.

Ärimissiooni eesmärk on tutvustada Silicon Valley investor- ja startup maastiku olulisematele tegijatele Baltikumi ja Skandianaavia regiooni innovaatilisi ettevõtteid. Missiooni raames saavad ettevõtted võimaluse luua väärtuslikke otsekontakte, mis aitavad äri laiendada Silicon Valley regiooni. Samuti saavad osalejad missiooni raames esmaklassilise kogemuse, kuidas äri tegemine USA turul tegelikult käib.

Programmile lisavad väärtust treeningud, mis valmistavad ettevõtjaid missiooniks ette ning aitavad seada osalemisele mõõdetavad ärilised eesmärgid.

Selleks, et ärimissioonil selget fookust ja sisukust hoida, on sellel korral grupi suurus piiratud maksimaalselt 15 inimeseni. Ühest ettevõttest võib missioonil osaleda kuni 2 inimest.

Silicon Valley ärimissioonil osalemise hind Eesti ettevõttele on 1300 eurot, Tehnopoli klientettevõttele 1100 eurot inimese kohta.  Hind sisaldab terviklikku programmi, otsekohtumiste eelkokkuleppeid, kontaktide otsingut kohapeal ning reisi- ja majutuskulusid. Ettevõtete erivajadustest tulenevad transpordi ja muud kulud tuleb kanda igal osalejal.

Lisainformatsiooni saamiseks palume alla laadida programmi lühitutvustus(pdf, 590 KiB) (.pdf).

Osalemissoovist palume teada anda kuni 30. aprillini 2012 aadressil raido.pikkar@tehnopol.ee või helistades telefonil +372 56 800 208.

Loomisel on Euroopa küberkuritegevuse vastase võitluse keskus, mis võimaldab selle probleemiga tegeleda sobivaimal, st Euroopa tasandil, kirjutab ELi siseasjade volinik Cecilia Malmström.

Hea uudis kõikidele, keda on tabanud ebameeldivalt suur telefoniarve pärast mobiiltelefoni või tahvelarvuti kasutamist välismaal:  Euroopa Parlament, nõukogu ja Euroopa Komisjon jõudsid esialgsele kokkuleppele ELi uute rändluseeskirjade suhtes, mille vastuvõtmiseks tegi komisjon ettepaneku eelmisel aastal. Eeskirjad aitavad leida struktureeritud ja jätkusuutliku lahenduse ELis reisimisega kaasnevate kõrgete mobiilsidetasude probleemile.

Euroopa Komisjoni täna avaldatud andmete kohaselt kasvas liiklussurmade arv Eestis eelmisel aastal 29% võrra ehk 58-lt 75-le miljoni elaniku kohta. Ka kogu ELi lõikes on olukord murettekitav: liiklussurmade arvu vähenemine aeglustus ELis eelmisel aastal märkimisväärselt (-2%), võrreldes märksa järsema vähenemisega viimasel kümnendil (keskmiselt -6%).

Esmaspäeval anti Brüsselis kätte auhinnad Euroopa Komisjoni tõlkevõistluse Juvenes Translatores võitjatele. Eestist sõitis sel aastal auhinda vastu võtma Johanna Maarja Tiik Tartust, Miina Härma Gümnaasiumist. 27 liikmesriigi noori tõlkijaid tunnustas hariduse, mitmekeelsuse ja kultuuri volinik Androulla Vassiliou.

Euroopa Liit rahastab peaaegu 2,5 miljoni euroga merekiirtee uuringut, et töötada välja ühtlustatud lähenemisviis veeldatud maagaasi tankimise taristu arendamiseks Läänemere piirkonnas. Uuring hõlmab Taani, Läti, Rootsi, Soome, Eesti ja Poola sadamaid.

Pühapäev on Euroopa kodanikualgatuse alguspäev. Sellest päevast alates on ELi elanikel võimalik tõstatada nende jaoks oluline probleem ja paluda komisjonil selles küsimuses midagi ette võtta. Taotluse esitamiseks on vaja, et seda toetaks kokku miljon kodanikku vähemalt seitsmest liikmesriigist.

Euroopa Komisjon analüüsib üksikasjalikult liikmesriikide maksusätteid, et teha kindlaks, kas nendega ei diskrimineerita piiriüleseid töötajaid. ELis töötab piiriüleselt hinnanguliselt rohkem kui 1,2 miljonit inimest.

Euroopa Komisjon võttis täna vastu 19. ajakohastatud nimekirja lennuettevõtjatest, kellel on ohutuskaalutlustel keelatud lennata Euroopa Liitu või kelle lendude suhtes kohaldatakse käitamispiiranguid. Otsus põhineb ELi 27 liikmesriigi, Horvaatia, Norra, Islandi, Šveitsi ja Euroopa Lennundusohutusameti (EASA) esindajatest koosneva lennuohutuskomitee üksmeelsel arvamusel. 

Baltic Innovatsiooniauhinna (BIA) asutasid 2010.a. Balti Assamblee ning Teadus/Tehnoloogiaparkide ja Innovatsioonikeskuste Balti Assotsiatsioon. BIA on aastaauhind, mis antakse üle Balti Assamblee auhinnatseremoonial Balti riikide kõige innovaatilisemale ettevõttele.

• BIA antakse innovaatilise, majanduslikult eduka toote, teenuse või ärimudeli eest, mis on turule toodud viimase kolme aasta jooksul.
• BIA võib saada üksnes
• alla 250 töötajaga ettevõte, mille aastakäive on alla 50 miljoni euro;
• Balti riigis registreeritud ja vähemalt 51% Balti kapitalil baseeruv ettevõte.
• BIA kandidaatide peamised hindamiskriteeriumid on
• toote/teenuse/protsessi konkurentsieelised: unikaalsus, lisandväärtus, hind, ajavõit jm eelised võrreldes analoogidega;
• turupotentsiaal: sihtturgude arv ja suurus, turuosa (ekspordi) kasvupotentsiaal;
• finantstulemused: uue toote/teenuse/protsessi poolt tekitatud käibemaht ja selle osa käibekasvus.

• BIA nominatsiooni aluseks olevad tooted/teenused/ärimudelid peavad vähemasti osaliselt olema välja arendatud ettevõtte enda poolt.
• BIA seisukohalt on lisaväärtuseks, kui esitatud innovaatilised tooted, teenused või ärimudelid on arendatud ühiselt partnerite poolt eri Balti riikides.

Et saada nominendiks, peab ettevõte täitma vormi ja saatma selle enne 2011.a. 29. juuni kella 17.00 Teadus/Tehnoloogiaparkide ja Innovatsioonikeskuste Balti Assotsiatsiooni esindajale, kelleks Eestis on:

Raivo Tamkivi

raivo dot tamkivi at tehnopol dot ee

Telefon 372-56800202

Teaduspargi 6/1, 12618 Tallinn

Tallinna Teaduspark Tehnopol ja AS Ühisteenused sõlmisid kokkuleppe, mille alusel märgistatakse  teaduspargi territooriumil nõuetekohane liiklemine ja parkimine. Seoses sellega muutub territooriumil kohati parkimis- ja üldine liikluskorraldus.

Lepe ei muuda parkimist territooriumil tasuliseks vaid täiendab tänast liikluskorraldust nii, et liiklemine muutuks autodele ja jalakäijatele ohutumaks ning parkimiskorraldus oleks mugavam ja arusaadavam.

Liikluskorralduse nõuetekohast täitmist pargi territooriumil hakkab jälgima AS Ühisteenused, kellel on  leppe kohaselt õigus teha parkimiskorra rikkujatele ka hoiatusi või rakendada leppetrahvi. Lisaküsimuste korral palume ühendust võtta Tallinna Teaduspark Tehnopol kinnisvara arendusüksuse juht Arvo Vakra, telefon 56 800 203, e-mail arvo.vakra@tehnopol.ee.

Tallinna Teaduspark Tehnopol ja AS Ühisteenused sõlmisid kokkuleppe, mille alusel märgistatakse  teaduspargi territooriumil nõuetekohane liiklemine ja parkimine. Seoses sellega muutub territooriumil kohati parkimis- ja üldine liikluskorraldus.

Lepe ei muuda parkimist territooriumil tasuliseks vaid täiendab tänast liikluskorraldust nii, et liiklemine muutuks autodele ja jalakäijatele ohutumaks ning parkimiskorraldus oleks mugavam ja arusaadavam.

Liikluskorralduse nõuetekohast täitmist pargi territooriumil hakkab jälgima AS Ühisteenused, kellel on  leppe kohaselt õigus teha parkimiskorra rikkujatele ka hoiatusi või rakendada leppetrahvi. Lisaküsimuste korral palume ühendust võtta Tallinna Teaduspark Tehnopol kinnisvara arendusüksuse juht Arvo Vakra, telefon 56 800 203, e-mail arvo.vakra@tehnopol.ee.

Tehnopoli Startup Inkubaator korraldas 27. märtsil kohtumise startup ettevõtete ja Estonian Air vahel. Estonian Airi esindasid kohtumisel müügidirektor Enn Lamp ja e-kommertsi projektijuht Rainis Mitt.

Startup ettevõtete ja suurettevõtete vaheliste kohtumiste eesmärgiks on kuulda ettevõtete vajadusi ja ärilisi eesmärke, millele alustavad ettevõtted saavad pakkuda uusi ja nutikaid lahendusi – teenuseid ja tooteid.

Estonian Air sai kohtumiselt palju uusi ideid mobiilitehnoloogiate (nutitelefonide ja rakenduste) kasutamiseks klientide lennukogemuse meeldejäävamaks muutmisel. Startup ettevõtted said otsekontakti potentsiaalse kliendiga, kellega koostöös ajurünnakul tekkinud teenuseid ja tooteid ellu viima hakata.

Eelmisel nädalal Türgis Istanbulis toimunud MIT Global Startup Workshopil otsustati, et järgmine globaalne startup ettevõtete konverents toimub 2013. aastal Tallinnas.  

MIT esindus külastas märtsi alguses Tallinna kui võimalikku konverentsi sihtkohta ning kohtus siinse startup kommuuniga. Muuhulgas külastati ka Tallinna Teadusparki Tehnopol, kus kohtuti alustavate ettevõtetega ning tutvuti Startup Inkubaatori tegemistega. MIT esindusele meeldis Tallinna puhul aktiivne startup tegevus, maailmas silmapaistavad Eesti päritoluga startup ettevõtted ning riigi toetus uute ja nutikate ettevõtete kasvamisel.

Tallinn konverentsi sihtkohana konkureeris Turu linnaga Soomes.  

Iga-aastane MIT Global Startup Workshop on globaalne ettevõtluse tugivõrgustik, mis toob kokku ettevõtlikud juhid, finantseerijad, tudengid, õppejõud ning avaliku ja erasektori esindajad. GSW on koht, kus ärgitatakse osapoolte vahelist diskussiooni, genereeritakse ideid ning vahetatakse kogemusi ja parimaid praktikaid. Alates 1998. aastast on korraldatud 14 rahvusvahelist workshoppi 6 kontinendil ning nendes on kaasa löönud enam kui 70 rahvusest osaleja.

Startup ettevõtetele toimub MIT GSW raames Elevator Pitch Training and Competition ehk kiiresitluste treening ja võistlus, mis annab innovatiivsete ideede omanikele võimaluse treenida oma idee esitlemisoskust kontsentreeritud n-ö liftikõne formaadis. Võistluse võitjat premeeritakse rahalise auhinnaga.

Loe lisaks MIT Global Startup Workshop veebilehelt.

Täna, 30. märtsi õhtul algab üle-eestiline IT ÖÖ, kus noored kogunevad noortekeskustesse ja mõtlevad seal välja lahedaid ideid teemal „Kuidas IT kaudu elu koolis põnevamaks muuta“.

IT ÖÖ on noortele mõeldud suursündmus, mis toimub korraga ja ühtemoodi 18 noortekeskuses üle Eesti. „IT ÖÖ eesmärgiks on äratada noortes huvi IKT valdkonna suhtes, näidata seoseid teiste valdkondadega ja kummutada levinud stereotüüpe IT spetsialistidest. Soovime näidata, et IKT ei ole ainult keldris konutavate patsiga poiste ala, vaid see on põnev ja lihtne ning kõikjal meie ümber juba täna,“ lausus Elioni arendustalituse direktor ning Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu (ITL) juhatuse liige Enn Saar.

Eestis on täna tööturul IKT-spetsialiste suhtarvult ligi 1,5 korda vähem kui Euroopa Liidus keskmisena. See on üks põhjustest, miks ITL koostöös oma liikmesettevõtete, noortekeskuste ja ülikoolidega on algatanud IKT erialade populariseerimise projekti, mille raames toimub ka IT ÖÖ.

IT ÖÖ-le on oodatud kõik noored, endale lähima keskuse saab leida www.startit.ee . Tegemist on meeskonnatöö üritusega, kus kõik kohaletulnud sõltumata vanusest või oskustest on võrdsed ning üheskoos mõeldakse välja ideed nullist teostuseni. Erilisus seisneb selles, et kõik keskused on omavahel ühendatud ning tegevused toimuvad sünkroonis. Lõpptulemusena valitakse välja igas keskuses parim ideeprojekt, mis pannakse üles StartIT Facebook´i keskkonda.

Kohapeal saab osaleda ka lahedates arendavates mängudes ning IT-professionaalidega mõtteid vahetada. Tegevuste elluviimisel osalevad lisaks noortele ja noortekeskustele ka IT valdkonna tudengid ja mitmete IKT ettevõtete esindajad.  „Üritus hõlmab kogu Eestit, kasutatakse innovaatilisi meetodeid ning koostööd teevad tavapärasest erinevad valdkonnad - I T ja noorsootöö ,“ toob välja Saar., kes  reede hilisõhtul suhtleb noortega www.noorteraadio.ee v ahendusel.

IT ÖÖ sündmusi on võimalik otsepildis jälgida www.eank.eu vahendusel ja kuulata www.noorteraadio.ee kaudu alates kl 19.30-st. Lisateavet leiad aadressil http://startit.ee/it-oo.

IT ÖÖ on kulminatsiooniks üleeuroopalisele kampaaniale “e-oskuste nädal”, mida tähistatakse 26.-30. märts 2012 30 Euroopa riigis. Kampaania põhisõnumiks on – IKT on tänapäeval juba kõikjal ja sellega seotud oskused on vajalikud tööturul konkurentsivõimeline olemiseks igal alal.  Lisaks IT ÖÖ-le saavad noored kampaania raames 5. aprillini osaleda ka foto- ja videokonkursil „Kõik on IT“. Lisainfo http://startit.ee/foto-ja-videokonkurss-koik-on-it.

27. märtsil külastas Tehnopoli Rootsi Kuningriigi suursaadik Eestis Jan Palmstierna, keda saatsid Rootsi Eksportnõukogu esindajad Janar Sutt ja Allan Ehasalu. Suursaadik kohtus Tehnopoli ettevõtetega, et arutada võimalikke koostöökohti Rootsi turu suunal.

Kohtumisel rääkis suursaadik erinevatest võimalustest, kuidas saatkond Rootsi turule sisenemisel abiks saab olla. Ettevõtted rääkisid oma ambitsioonidest ja vajadustest Rootsi turu suunal ning lõid esimesed kontaktid saatkonna ja Eksportnõukoguga.

Tehnopoli ettevõtetest osalesid kohtumisel 3D Technologies, ABC Automaatika, Cemmed, Cybernetica, MultiMaania ja Vähi TAK.

Ettevõtete ja saatkondade kohtumiste eesmärk on kokku viia sihtturust huvitatud ettevõtted saatkonna esindajatega, et esimeste sammude astumine või koostöö tugevdamine lihtsamat sujuks.

Euroopa Liidu audiovisuaalsektori rahvusvahelise koostöö- ja vahetusprogrammi MEDIA Mundus kaudu rahastatakse 35 filmialast projekti kokku 5 miljoni euroga. Projektid aitavad kaasa Euroopa filmide levitamisele kolmandate riikide turgudel ning vastupidi. Eesti projektidest saab toetust MTÜ BE projekt B’EST.
 

Algas Euroopa Komisjoni 2012. aasta konkurss Euroopa ettevõtlusauhindadele. Auhinnaga pärjatakse avalike asutuste ning avaliku ja erasektori partnerluste edukat tegevust ettevõtluse ja ettevõtlusvaimu arendamisel.

Kuni 4. maini saab esitada kandidaate Euroopa Komisjoni digitaalvaldkonna auhindadele, mis sel aastal antakse kohalikul tasandil tegutsevatele organisatsioonidele või üksikisikutele, kes kirjeldavad oma kogemusi seoses interneti kasutamisega või toetavad e-osalust edendavaid projekte.

"Infosüsteemide tähtsust sisejulgeoleku tagamisel ei sea tänapäeval kahtluse alla enam keegi. Arvestades illegaalse rände ja piiriülese kuritegevusega seotud riske ning kontrolli puudumist Schengeni ruumi sisepiiridel, on infosüsteemid tõhusaks täienduseks politseikoostööle ja siseriiklikule rändekontrollile," kirjutab siseministeeriumi nõunik Piret Lilleväli.

Uue ameti peamine ülesanne on tagada, et viisainfosüsteem (VIS) ja Eurodac-süsteem toimiksid ööpäev läbi ja seitse päeva nädalas. Amet hakkab täies mahus tööle 2012. aasta detsembris.

Pea kõik tänapäeva noored on tuttavad elektronmängude ja sotsiaalvõrgustike maailmaga. Neid kõiki võib pidada digitehnoloogia sünnipärasteks valdajateks, kuid samas puudub neil digitaalne pädevus: nad ei ole piisavalt kursis sellega, kuidas kasutada digilahendusi ettevõtlusmaailmas.

Alates 15. märtsist saab jälle kandideerida tööle ELi institutsioonidesse. Avalduse esitamiseks on vajalik kõrgharidus.Töötajaid otsitakse viies valdkonnas: ELi avalik haldus, õigus, audit, teabevahetus ja välissuhted. Kandideerimisel tuleb valida neist üks.

Nädalavahetusel, 23-25. märtsil, arendasid aktiivsed ja ettevõtlikud tiimid 48 tunni jooksul oma äriideedest töötavad prototüübid. Garage48 korraldas seekordse prototüüpide arendamise võistluse  koostöös Tallinn Music Week´ga, mistõttu olid ka töös olnud ideed vähemal või rohkemal määral seotud muusikaga.

Garage48 avaõhtul esitlesid kokkutulnud muusika ja IT entusiastid  kokku 20 ideed, millest 14 ideed leidis piisava hulga toetajaid, et arendusega alustada. Ideed olid peamiselt muusika- ja meelelahutuse valdkonnast ning sidusid juurde IT meeletud võimalused. 

Pärast tiimide moodustamist oli aega 48 tundi, et arendada ideest töötav prototüüp ja seda juba pühapäeva (25. märtsi) õhtul žüriile esitleda. Parimad selgitati välja esitluste põhjal. 

Parimaks meeskonnaks tunnistati pühapäevasel prototüüpide esitlusel meeskond EasyRider, kes töötas välja tehnilise platvormi artistidele, promootoritele ja kontserdi korraldajatele. Platvorm võimaldab jagada esinejate tehnilisi nõudmisi enne kontserdi või festivalide toimumist. Kui täna vahetatakse korraldajate ja artistide vahelist tehnilist informatsiooni e-mailide, faksi või telefoni teel, siis EasyRider loodud kommunikatsioonikanal hõlbustab sellist suhtlust ning aitab kokku hoida aega, raha ja kommunikatsiooni ebakõlasid. Meeskonna tegemistega saab lähemalt tutvuda Faceookis või veebis http://easyrider.me.

Teisele kohale valiti meeskond SongBoutique, mis võimaldab iPhone´i kasutajatel tellida personaliseeritud sünnipäevaõnnitluse laule ning saata need sünnipäevalapsele.

Kõikide nädalavahetusel ellu viidud projektidega saab tutvuda Garage48 kodulehelt.  

Eile õhtul valiti ettevõtluskonkursi Ajujaht tänavused kaheksa finalisti, kes saavad 2000 eurot oma idee edasiarendamiseks ning lähevad 95 000-eurose auhinnafondi nimel vastamisi mais toimuvas finaalis. Ajujahi ellukutsuja on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.

Finaali jõudsid Achoo tööalane sotsiaalvõrgustik, uppumatu purjepaat Dolphin, uudne grillsüsi Grillcube, tervishoiu m-rakendus Healthiest.mobi, anatoomilised korrigeerivad sukkpüksid Korsid, reisijuht internetis ja mobiilis „Like a Local Guide”, toiduvahendusteenus „Pille toidukott“ ja kolmerattaline erilise juhtimismehhanismiga tõukeratas Raybike.

Ettevõtluskonkursi Ajujaht žürii esimehe Mart Maasiku sõnul eristas finaliste teistest projektidest küpsus ja äriline potentsiaal. “Kui pool aastat tagasi olid enamus ärimudelitest veel idee-faasis, siis tänaseks on paljud endale juba korraliku kliendibaasi tekitanud ning plaanivad ka välisturge vallutada,” ütles Maasik.

Mart Maasiku hinnangul paistavad kaheksa 95 000-eurole kandideerivat ideed ühelt poolt silma väga ambitsioonikate plaanidega, teisalt on nii mõnigi meeskond oma tegevusvõimekust läbi müügikontaktide juba tõestanud. “Nii nagu kogu maailm, liiguvad ka noored Eesti ettevõtjad oma arendatavate ärilahendustega kaaskodanike elu lihtsamaks ja mugavamaks muutmise suunas.  Finaali pääsenud meeskondi iseloomustab senisest suurem spetsialistide kaasatus meeskondadesse - tuntakse süvitsi oma tegevusvaldkonda ja usutakse oma võimesse valdkonnas läbi lüüa. Teisalt on rõõmustavaks asjaolu, et Ajujahi meeskonnad on üha enam muutumas rahvusvaheliseks, mis tähendab mitmekülgsemat vaadet ärile ja sihtturgudele,” ütles Maasik.

Ettevõtluskonkursi Ajujaht eesmärk on aidata noori talente uuenduslike ettevõtete loomisel. Konkursi ellukutsuja on EAS ja konkursi korraldamist rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest. 95 000-eurose auhinnafondi panevad tänavu kokku Eesti edumeelsed ettevõtted ja organisatsioonid: SEB Pank, ABB, Webmedia, Skype, NASDAQ OMX, Technopolis Ülemiste, Tallinna Teaduspark Tehnopol, Briti Nõukogu, KredEx, Terviseparadiis, Heateo SA, Avision, MarkIT, Advokaadibüroo Borenius, Tallinna ja Tartu linn.

Ajujahi aitavad ellu viia BDA Consulting, Invent Baltics ja Connect Eesti. Tutvu finalistidega lähemalt siin.

Ajujahis finaalikohta püüdev digitaalsete lasteraamatute loomise keskkond JomyBooks on algatanud minikampaania laste lugemishuvi tõstmiseks. Täna ja homme veel on võimalik vastata samateemalisele küsitlusele (http://tinyurl.com/jomybooks-kysitlus) ning toetada kampaaniat sotsiaalmeedias.

Garage 48 idufirmade loomise üritusel sündinud JomyBooks on võtnud sihiks muuta lastele lugemine põnevamaks ja interaktiivsemaks. JomyBooksi meeskonnaliikme Taavi Lindmaa sõnul on ta ettevõtte jaoks taustauuringuid tehes tihti kuulnud väiteid, et lapsed eelistavad üha enam tavaraamatute asemel arvutis mängimist. „Arvutite ja interneti kasutamine on saamas ka laste igapäevaeluks, see on paratamatu. Aga, et lastel oleks arvutis ka arendamavaid ja harivamaid rakendusi ja digiraamatuid, proovime lastevanemate tähelepanu võita sellega, et nad ise aitaksid oma laste jaoks arendavamaid digiraamatuid luua,“ rääkis Lindmaa.

JomyBooks’i peagi valmivas internetikeskkonnas on võimalik igaühel luua isiklikuks kasutamiseks tasuta lasteraamatuid ja tava- või tahvelarvutist oma lapsega koos lugeda. „Tore kingitus on ju oma lapsele näiteks tema nimelise kangelase ja tuttavate tegelastega digiraamat valmistada,“ toob Lindmaa näite, lisades, „ja kui tundub, et näiteks kujundamisoskustest jääb väheseks, siis meie keskkonna kaudu saab leida ka kujundaja, kes aitab raamatut illustreerida.“

Kõikide JomyBooks'i küsitluses osalenute vahel loositakse 23. märtsil välja fotosessioon kogu perele laste- ja moefotograafi Katrina Tangi (www.facebook.com/Photography.KatrinaTang) poolt.

JomyBooks’i keskkonnaga saab liituda Facebookis (www.facebook.com/jomybooks) või hoida end kursis peagi valmiva veebilehe arengutega (www.jomybooks.com).

Ettevõtluskonkurss Ajujaht on jõudnud vahefinaalini, kus selgitatakse välja selle hooaja 8 kõige innovatiivsemat äriideed, mis liiguvad edasi peaauhinna (95 000 eurot) jagamise vooru. Vahefinaal toimub 22. märtsil Tallinna Teaduspargis Tehnopol (Teaduspargi 6/1) kell 14.00 – 19.00 ning avatud kuulamiseks kõikidele huvilistele. 

Sellel aastal sai Ajujahi konkursile kandideerida kahes voorus. Esimeses voorus valiti 300-st laekunud äriideest välja 20 parimat, kes oma ärimudelit vilunud ettevõtjate ja koolitajate käe all arendama hakkasid.

Teises sisenemisvoorus oodati kandideerima küpsemaid projekte, kellel on olemas ärimudel ja valmis prototüüp. Nii valitigi teisest voorust finalistidele lisaks veel 5 meeskonda. Meeskondade ja nende äriideedega saate tutvuda siin.  

Vahefinaalis konkureerivad 8-le finaalikohale kokku 25 meeskonda. Rebimine finaalikohtade nimel tõotab tulla tihe, sest kõik tiimid on arendanud oma äriideed turuküpseks. Kõikide 25-e äriideega saate tutvuda siin.

Peale vahefinaali saavad finalistid oma ärimudelit arendada kuni 10. maini, mil toimub Ajujahi konkursi finaal. Parimate tiimide vahel läheb jagamisele auhinnafond suurusega 95 000 eurot.

29. märtsil toimub Eesti Lennuakadeemias ning videosilla vahendusel Tallinnas, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuses, kosmose valdkonnas tegutsemise praktilisi nüansse tutvustav seminar äritegemise võimalustest lennundus- ja kosmosetööstuse valdkonnas.

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse poolt on loodud initsiatiiv Eesti kosmose- ja lennundustööstuse arendamiseks. Lennundussektori trendid loovad Eesti ettevõtete jaoks mitmeid uusi ärivõimalusi peamiselt läbi sisenemisbarjääride alandamise. Kuna sektoris valitsevad majanduslikud jõud soosivad tootmise ja tootearenduse jaotumist erinevate globaalselt jaotunud partnerite vahel ning suureneb spetsialiseerumine, siis lihtsustub edaspidi ka Eesti ettevõtete sisenemine väärtusahelatesse.

29. märtsil toimuv seminar on TASUTA, kuid VAJALIK ON EELREGISTREERIMINE.

EAS otsustas toetada üht esimestest klastritest, Eesti IKT klastrit 455 000 euroga. Toetuse abil tihendatakse koostööd ettevõtete ja teadusasutuste vahel. Klastrite arendamise programmi rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest. Eesti IKT klastri partneriks on teiste seas ka Tallinna Teaduspark Tehnopol.

Klastri eesmärgiks on toetada IKT ettevõtete ja teiste majandusvaldkondade ülest koostööd ja aidata seeläbi kaasa nende konkurentsieelise saavutamisele läbi IKT lahenduste tootestamise ja turundamise. Tegevusi viiakse läbi neljas valdkonnas, milleks on koostöö, ekspordi arendamine, inimressursi ja kompetentside arendamine ning innovatsioon.

„Eesti infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni valdkonna arendamine on Eesti jaoks jätkuvalt väga olulisel kohal. IKT klaster on arendanud koostööd erinevate sektoritega, et välja selgitada, kuidas tõsta ettevõtjate konkurentsivõimet IT laiema kasutamise kaudu. See koostöö on olnud tulemuslik, sest sellest on kasvanud välja mitmed erinevad algatused, mis lähiajal muutuvad koostööprojektideks," kommenteeris EASi klastrite arendamise programmi koordinaator Tiiu Evert. „Klastrisse koondudes on erinevate valdkondade ettevõtjatel, teadusasutustel ja teistel organisatsoonidel võimalik palju edukamalt koostööd arendada, et suurendada seeläbi ekspordikäivet ja ettevõtete konkurentsivõimet," täiendas Evert.

Projektis osaleb 18 partnerit, toetuse saajaks on Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit. Klastri partneriteks on Baltic Computer Systems OÜ, BCS Itera AS, Columbus IT Partner Eesti AS, Datel AS, Elion Ettevõtted AS, Ericsson Eesti AS, Fujitsu Services AS, Itella information AS, Microsoft Estonia OÜ, Net Group OÜ, Regio AS, Sertifitseerimiskeskus AS, Smartlink OÜ, Webmedia Goup AS, SA Tallinna Teaduspark Tehnopol, Tallinna Tehnikaülikool, Tartu Ülikool ja Tallinna Ülikool. Projekti kogumaht on 650 000 eurot, millest toetus moodustab 70% ehk 455 000 eurot.

Hiljutisest aruandest nähtub, et naiste arv Euroopa ettevõtete juhatuses ei ole märkimisväärselt suurenenud hoolimata sellest, et Euroopa Liidu õigusküsimuste volinik Viviane Reding esitas aasta tagasi üleskutse sellesisuliste tõsiseltvõetavate iseregulatsioonimeetmete võtmiseks.

Vastavalt värsketele andmetele, mille Euroopa Komisjon Euroopa võrdse palga päeval avaldas, teenivad Eestis naised ikka veel üle 27% vähem kui mehed. ELi keskmine on 16,4.

1. märtsist 30. aprillini 2012 toimuvad eestikeelses Vikipeedias avalikud tõlketalgud, millest on kutsutud osa võtma kõik soovijad. Euroopa Komisjoni esindus Eestis on peaauhinnaks välja pannud 1000-eurose reisivautšeri.

Osana käimasolevast kavast luua usaldusväärsem finantssüsteem tegi Euroopa Komisjon ettepaneku luua Euroopa ühtne õigusraamistik väärtpaberiarvelduse eest vastutavate asutuste ehk väärtpaberite keskdepositooriumide jaoks.

Võib tuua palju näiteid sellest, kuidas loomad või taimed tuuakse võõrasse keskkonda ning nad hakkavad seal nii kiiresti levima, et ohustavad bioloogilist mitmekesisust. Mõned algselt „võõrad” liigid, nagu tomat või kartul, on asustatud probleemideta. Paljud muud liigid aga, näiteks kanada lagle, härgkonn, vooljas pargitatar ja merevetikas Caulerpa, levivad meie keskkonnas, ohustavad kohalikku loomastikku ja taimestikku ning kahjustavad tõsiselt ökosüsteeme ja bioloogilist mitmekesisust.

Selleks et ravimid kiiremini turule jõuaksid, on Euroopa Komisjon esitanud ettepaneku kiirendada ja tõhustada liikmesriikides otsuste tegemist ravimite hindade ja hinnatoetuste kohta. Edaspidi tuleks sellised otsused teha innovatiivsete ravimite puhul reeglina 120 päevaga ja geneeriliste ravimite puhul vaid 30 päevaga praeguse 180 päeva asemel.

Kasvuhoonegaaside heite arvestust käsitleva uue ettepaneku vastuvõtmine tähendab komisjoni jaoks edasiminekut selles suunas, et kaasata metsandusest ja põllumajandusest pärit kasvuhoonegaaside heide ELi kliimapoliitikasse.

Tänasest sõidavad Keeniasse kaks eestlast eesmärgiga uurida Keenia madala sissetulekuga ehk püramiidi põhja tarbija harjumusi ning Eesti startupide võimalusi antud turul läbi löömiseks.

Maailma vaeseim elanikkond ehk nn „sissetulekupüramiidi põhi“ pakub oma arvukuse ja kasvava ostujõuga üha enam huvi nii suurkorporatsioonidele kui ka tehnoloogiaettevõtetele. Arenenud riikide kodanike jaoks igapäevased teenused jõuavad esmakordselt tärkavatele turgudele innovaatilistes ärimudelites, mis põhinevad internetil, mobiilsidel või logistilistel uuendustel. „Püramiidi põhjas“ elujõuliseks osutunud äriideed jõuavad üha sagedamini ka rikkama tarbijani, sest vaeseima kliendi rahakoti võitmiseks on paremini läbi mõeldud nii kuluefektiivsus kui ka kasutusvalmidus.

Uuendusmeelsetel Eesti ettevõtetel võib olla selle üsna omapärase tarbijasegmendi vastu küll huvi, aga puuduvad teadmised, kuidas oma toodetega nendeni jõuda. Selle puudujäägi vähendamiseks sõidavad Erik Ehasoo ja Priit Tinits Keeniasse, kus viiakse rahvusvaheliste ekspertide toel läbi kasutajakeskne väliuuring kohaliku tarbija tundma õppimiseks, mille tulemusena kogutud informatsioon aitab vähendada Eesti ettevõtete riske antud turule sisenemiseks.

Uuring keskendub Keenia madala sissetulekuga tarbijate käitumisharjumustele tervishoiu valdkonnas, kuid aitab mõista ka Keenia ja sellise tarbijagrupi turgu laiemalt. Projekti üks partneritest on Eesti startup OÜ Selfdiagnostics, kes arendab uudset diagnostikaplatvormi haiguste varajaseks tuvastamiseks. Selfdiagnosticsi tegevjuht Marko Lehes leiab, et nende toode võiks lahendada mitmeid tervisealaseid probleeme, mis seotud haiguste hilise avastamisega.

Uuring toimub Selfdiagnosticsi ja EAS Start-up Estonia rahastusel, projekti juhib Rubik's Consultancy OÜ. Antud valdkonna uurimisele on kaasa aidanud ka Eesti Arengufond. Uuringust valmib raport, millega on teemast huvitatuil võimalik tutvuda juba mais 2012.

Eesti Infotehnoloogia Sihtasutus kuulutas koostöös Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liiduga (ITL) välja konkursi Ustus Aguri stipendium õpinguteks doktoriõppes.

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu Ustus Aguri nimeline stipendium on mõeldud avalik‐õigusliku ülikooli doktorandi õpingute toetamiseks infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni (ITT) suunal. Stipendiumiga tunnustatakse ühtlasi Ustus Aguri silmapaistvat panust Eesti infoühiskonna arengusse.

Stipendiumi suurus on 2000 eurot. Stipendiumi aluseks on Ustus Aguri stipendiumi statuut. Stipendiumile saab kandideerida Eesti avalik‐õiguslikus ülikoolis immatrikuleeritud loodus‐ ja täppisteaduste valdkonna doktoriõppes õppiv doktorand. Taotlemiseks tuleb saata e‐kiri aadressil stipendium at eitsa dot ee:

• kus teemareal ("Subject") on märgusõna "Ustus Agur 2012";
• e‐kirjas on toodud juhendaja nimi ja kontaktandmed (sh. telefon ja e‐posti aadress),
• kirjale lisatud doktoritöö teema ja selle lühikirjeldus (max. 6400 tähemärki),
• kirjale lisatud taotleja Curriculum Vitae (mis sisaldab kontaktandmeid (telefon, e‐post),
• õpingute alustamise ning lõpetamise aega, publikatsioonide loetelu jm doktorandi seisukohast olulist infot).

Stipendiumi eraldamisel arvestatakse stipendiumikandidaadi doktoritöö teema oodatavat mõju infoühiskonna arengule Eestis ning kandidaadi senist erialast tegevust.

Taotluste esitamise tähtaeg on 2. aprill 2012. a. kell 24.00. Stipendiumi eraldamine otsustatakse orienteeruvalt 15. aprilliks 2012.  

Lisainformatsioon: Merle Varendi; telefon: 628 5812; e-post: merle dot varendi at eitsa dot ee

Ajujahi konkursi raames valiti viimasele kandideerimisvoorule esitatud 30-st küpsest äriideest viis poolfinaali edasipääsejat. Edasipääsejateks olid: Achoo tööalane sotsiaalvõrgustik, Grillcube grillimislahendus, G-notepad aiandusmärkmik, Healthiest.mobi terviseanalüüsi mobiilirakendus ja Margn majandustarkvara väikeettevõtetele.

Tehnopoli Startup Inkubaator aitas meeskondadel G-notepad ja Helthiest.mobi viimistleda oma ärimudelit ja esitlust Ajujahi konkursile sisenemisel.

Praeguseks on esimesest ja teisest voorust sõelale jäänud kokku 25 meeskonda, mis konkureerivad 22. märtsil toimuvas vahefinaalis kaheksa finaalikoha eest. Kõik kaheksa finalisti saavad enne lõppvõistlust 2000 eurot, mida oma idee arendamiseks kasutada.

Palju õnne edasipääsejatele! Ideede lühikirjeldusi on võimalik lugeda SIIT.

Ettevõtluskonkursi Ajujaht eesmärk on aidata noori talente uuenduslike ettevõtete loomisel. Konkursi ellukutsuja on EAS ja konkursi korraldamist rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest. 95 000-eurose auhinnafondi panevad tänavu kokku Eesti edumeelsed ettevõtted ja organisatsioonid: SEB Pank, ABB, Webmedia, Skype, NASDAQ OMX, Technopolis Ülemiste, Tallinna Teaduspark Tehnopol, Briti Nõukogu, KredEx, Terviseparadiis, Heateo SA, Avision, MarkIT, Advokaadibüroo Borenius, Tallinna ja Tartu linn.

Ajujahi aitavad ellu viia BDA Consulting, Invent Baltics ja Connect Eesti.

6 - 7. märtsil toimusid Tallinna Tehnikaülikoolis karjääripäevad Võti Tulevikku 2012. Karjääripäevadel osales Tehnopoli Startup Inkubaatori meeskond viies läbi tudengitele suunatud ettevõtlustöötoa ning esitledes ettevõtlusega alustamise võimalusi. 

Startup Inkubaatori töötuba tutvustas tudengitele ettevõtlusega alustamise alternatiivi palgatööle. Töötoa käigus moodustatid osalejatest meeskonnad, genereeriti äriideid ning koostati ideedele ärimudelid.

Huvi ettevõtlustemaatika vastu oli karjääripäevadel suur. Startup Inkubaatori töötuba täitus osalejatega juba esimestel registreerimispäevadel. Ettevõtlusega alustamise vastu ilmutasid eelkõige huvi TTÜ majandustudengid kuid osalemas oli ka teiste teaduskondade tudengeid. Töötoa viisid läbi Tehnopoli Startup Inkubaatori töötajad Kati Nikopensius ja Brit Tammeorg.

Karjääripäevade eesmärk on tuua ettevõtted ja tudengid üksteisele lähemale, luues sellega parimad võimalused omavaheliseks kontaktiks. Kontaktprojekt toimub ajavahemikus 6.-7. märts 2012 Tallinna Tehnikaülikoolis, kuhu tulevad üle Eesti kokku ettevõtted ning tudengid kõigist kõrg- ja ülikoolidest.

18. aprillil korraldab Euroopa olulisim startup ettevõtete raha kaasamise konkurss Seedcamp Tallinnas ürituse, mis toob kokku 20 kuumemat veebi-, mobiili- või tarkvaraettevõtet juhtivad ettevõtjad ja investorid.

Peamiselt Londonis resideeriv Seedcamp on plaani võtnud haarde laiendamiseks korraldada regionaalseid eriüritusi ning sihikule on võetud ka Tallinn kui populaarne startup ettevõtluse keskus.

Seedcamp Tallinna üritusele oodatakse osalema regiooni parimaid tehnoloogiapõhiseid startup ettevõtteid, kes viiakse kokku globaalse haardega investorite ja ettevõtjatega. Ühepäevase ürituse raames toimuvad mentorkohtumised, paneeldiskussioonid ja loomulikult ka startup ettevõtete esitlused. 

Eesti päritolu startup ettevõtted on Seedcamp konkurssidel läbi aegade väga edukalt esinenud. Eelmisel aastal septembris võitis inseneride Facebooki loov Eesti startup ettevõte GrabCAD Londonis investorite leidmise võistlusel Seedcamp esikoha, kuid loovutas esikohaga kaasnenud 25 000 eurot konkurendile.

Lisainformatsiooni leiate Seedcampi kodulehelt.

Kuni 16. aprillini saab esitleda taotlusi DDVE magistriõppe programmiga liitumiseks. DDVE programm on suunatud töötavale tudengile ning koondab üppetöös ettevõtluse, disaini ja tehnoloogia valdkonnad.

Suurema osa õppetööst moodustavad praktilised tootearendusprojektid, mille algatajateks on peale õppejõudude ja tudengite ka firmade ja riigiasutuste esindajad väljaspoolt kooli. Praktikute juhendamisel lahendatakse reaalseid probleeme ja saadakse elulist tagasisidet. Õppekava teooriaosa on koostatud nii, et see toetaks praktilisi tegevusi parimal moel. Loengutes kuuldu saab kohe ellu rakendada.

Õppekava eesmärgiks on vaadata kaugemale kohalikust turust andes oskusi globaalses IT-äris kaasalöömiseks. Õpime juhtima rahvusvahelisi meeskondi, tegelema rahvusvahelise müügitööga, looma rahvusvahelisi ärisuhtevõrgustikke. Kõik meie juhendajad omavad rahvusvahelist kogemust. Kaasame rohkesti välisõppejõude ja konsultante. Õppetöö toimub inglise keeles.

Lisainformatsiooni leiate DDVE koduleheküljelt.

Euroopa Komisjon algatas esmaspäeval põhjaliku konsultatsiooni Euroopa äriühinguõiguse tuleviku üle. Euroopa vajab äriühinguõiguse raamistikku, mis on kohandatud tänapäevase ühiskonna vajaduste ja majanduskeskkonna arenguga. Euroopa äriühinguõigus on täitnud keskset rolli ühtse turu loomisel. Nüüd on aeg vaadata, kas kehtiv õiguslik raamistik vastab endiselt tänapäevastele vajadustele.

Projektikonkurss, millega valitakse organisatsioonid, kellele makstakse tegevustoetust avalike teabekeskuste (ühisnimetusega "Europe Direct" teabevõrgustik) haldamiseks ajavahemikus 2013–2016, kuulutatakse välja 2012. a. esimesel poolaastal.

Pension on ELi elanikkonnast ligikaudu neljandiku jaoks peamine sissetulekuallikas. Euroopa elanikkond vananeb, sest elatakse kauem ja lapsi sünnib vähem kui varem. Juba järgmisest aastast hakkab ELi töötav elanikkond kahanema. Pensionide maksmine avaldab riikide eelarvetele aina suuremat survet, seda eriti rahandus- ja majanduskriisi tingimustes. Kui Euroopa ei suuda nüüd ja edaspidi tagada inimväärseid pensione, satuvad miljonid inimesed vanas eas vaesusesse.

Euroopa Komisjon nõuab liikmesriikidelt tagasi ühise põllumajanduspoliitika raames põhjendamatult kulutatud vahendeid kokku 115,2 miljoni euro ulatuses. Eestilt nõutav summa – 10 000 eurot – on üks väiksemaid ning on juba varem tagasi makstud.

Euroopa Liit ja Ameerika Ühendriigid teatasid, et alates 1. juunist 2012 võib Euroopas või USAs sertifitseeritud mahepõllumajanduslikke tooteid müüa mahetoodetena mõlemas piirkonnas.

Eurobaromeetri uuringu kohaselt teab 90% eestlastest, et õnnetuse korral tuleb helistada üldisele hädaabinumbrile 112, kuid vaid kolmandik on kursis sellega, et sama number kehtib kõikjal ELis ja ka mujal Euroopas.

Euroopa Komisjon toob esimeses iga-aastases häiremehhanismi aruandes välja 12 ELi liikmesriiki, kus võib esineda kahjulikku makromajanduslikku tasakaalustamatust, näiteks konkurentsivõime vähenemist, suur võlakoormust või kinnisvaramulle. Eesti nende hulka ei kuulu.

Projektikonkurss, millega valitakse organisatsioonid, kellele makstakse tegevustoetust avalike teabekeskuste (ühisnimetusega "Europe Direct" teabevõrgustik) haldamiseks ajavahemikus 2013–2016, kuulutatakse välja 2012. a. esimesel poolaastal.

Seoses Mehhatroonikumi keskuse ehitamisega aadressil Teaduspargi 8, toimub alates 1. märtsist kuni 31. maini 2012. aastal hoone kaabelliini paigaldamine. Liini paigaldamine toob kaasa sõiduteede ja kõnniteede sulgemisi ning võib põhjustada ümberkorraldusi liikluses.

Täpsema ülevaate saamiseks tööde ulatusest ja graafikust palume alla laadida järgneval lingil (pdf, 348 KiB) (.pdf).

Tööde toimumise ajal palume jälgida liiklust reguleerivaid märke ja tähiseid. Küsimuste korral palume pöörduda Tallinna Teaduspark Tehnopol kinnisvaraosakonna juhi Arvo Vakra poole telefonil 56 800 203 või meiliaadressil arvo dot vakra at tehnopol dot ee.

Tööde teostamise etapid ja liiklusskeemid leiate järgnevalt lingilt(zip, 918 KiB) (.zip).

Täname mõistva suhtumise eest!

22. veebruaril korraldas Tehnopol järjekordse ekspordiklubi, mis mõeldud erinevate valdkondade ettevõtete ekspordikogemuste jagamiseks. Sellel korral rääkisid oma kogemustest Aivar Usk ettevõttest Cybernetica ning Raissa Shushuyeva ettevõttest VitaleXD.

Aivar Usk rääkis Cybernetica loodavatest navigatsiooni riist- ja tarkvara turundusest globaalselt. Kuna tegu on väga spetsiifilise nišikaubaga, siis jagas Aivar kogemusi, kuidas potentsiaalne klient välja selgitada ning kuidas sõnumi kliendini viia.

Raissa on pikka aega juhtinud farmaatsiaettevõtet VitaleXD, mis tegeleb ravimite (peamiselt tablettide) tootmisega. Ettevõte on peamiselt fokusseeritud koostööle SRÜ riikidega ning Raissa rääkiski lähemalt oma kogemustest näiteks Moldova, Ukraina ja Venemaa turgudel.

Peale ettekandeid said kõik osalevad ettevõtted küsida küsimusi ning omavahel tuttavaks saada.

Täname kõiki osalejaid!  

CIP IEE (Intelligent Energy-Europe) ja CIP ICT PSP (info-ja kommunikatsiooni-tehnoloogia poliitika toetuse programm) infopäev 27.02.2012, Rahandus-ministeeriumi koolituskeskuses (Tallinn, Suur-Ameerika 1)

INFOPÄEVA AJAKAVA

Veel on võimalik registreerida. Infopäevast osavõtt on tasuta, kuid eeldab eelregistreerimist, saates e-mail aadressile signe dot soome at mkm dot ee. Kirjas palun kindlasti märkida oma nimi, telefoninumber, e-mail, organisatsioon, osalemine ICT PSP või IEE paralleelsessioonil ning võimalusel konkreetne meede, mis teid huvitab.

Korralduslikud küsimused:

Madis Laaniste, madis dot laaniste at mkm dot ee
Siim Läänelaid, siim dot laanelaid at invent dot ee

IEE lisainfo: http://ec.europa.eu/energy/intelligent/
ICT PSP lisainfo: http://ec.europa.eu/information_society/activities/ict_psp/index_en.htm

Tehnopol korraldas 15. veebruaril juba kolmandat korda kontaktsündmuse Networking Night, mis seekord keskendus mobiiltelefoni tuleviku trendidele ja kiirendiprogrammide tutvustamisele. Külalisesinejateks olid Tobias Endström ja Mads Mathiesen.

Seekordsel Networking Night kohtumisel osales üle 80-ne ettevõtja, investori ja ettevõtlushuvilise. Lisaks olid kohal valdkonna eksperdid, väliskülalised ning esinejad.

Esimese ettekande tegi maailme populaarseima muusikarakenduse loojafirma Spotify endine Hollandi juht Tobias Endström. Tobias arutles teemadel, milleni võib nutitelefonide laialdane kasutamine viia ning millised teenused ja toote nutitelefon peagi asendab.

Startup ettevõtete tugiorganisatsiooni Rainmaking.dk kaasasutaja, partner ja mentor Mads Mathiesen tutvustas maailmas võidukäiku tegevaid ettevõtete kiirendiprogramme. Mads rääkis, millised on tingimused ettevõtetele, kes kiirendiprogrammist raha ja tuge võivad saada ning millist arengut ootavad programmi läbiviijad.

Peale ettekandeid toimus traditsiooniline kontaktide loomine ja tutvumine. Külalistena osalesid vestlustes Chris Burry (US Market Access Center), Sunil Gunderia (Disney), Jesper Knudsen (ScanMailX, KaDonk) ja Richard Horning (Venture Technology Group).

Samal päeval toimusid Tehnopoli Startup Inkubaatori ettevõtetele ekspertpaneelid, kus külalised hindasid ettevõtete arengut ning andsid tagasisidet tehtud tööle.

Pilte sündmusest saate vaadata Tehnopoli Facebook´i lehelt. Täname kõiki osalejaid!

Tehnopolis tarkvaraarenduse ja kassasüsteemide arendamisega tegelev ettevõte Ektaco kvaliteedijuhtimise süsteem on tänaseks vastanud ISO 9001:2008 standardi nõuetele kümme aastat.

Ektaco sai esimese ISO 9001 sertifikaadi 2002. aasta jaanuaris ning on alates sellest kvaliteedisüsteemi taganud ja arendanud. Bureau Veritas Eesti OÜ poolt läbi viidud audit kinnitas, et Ektaco kvaliteedijuhtimissüsteem on sel perioodil hoitud heas töökorras.

Ektaco kvaliteedipoliitikaks on oma toodete ja teenuste pidev parendamine, et pakkuda klientidele süsteeme nende töö lihtsustamiseks ja kulude kokkuhoidmiseks. Ektaco juhatuse liikmed on veendunud, et kvaliteedisüsteem toimib ning toetab ettevõtte tegevust juhtiva automaatika, kassasüsteemide ja arendustoodete tarnijana.

• Euroopa Komisjon küsib kodanike arvamust, kuidas säästlikumalt toota ja tarbida
• Euroopa Komisjon teeb ettepaneku vähendada veereostuse ohtu
• Ettevõtted peavad ülemaailmses konkurentsis püsimiseks innovatsiooni hoogustama
• Rahvusvaheline Euroopa õiguse alane konverents Tallinnas 30. maist 2. Juunini
• Euroopa sihtasutuse põhikiri aitab teostada kogu ühiskonnale kasu toovaid projekte

Eile lõppenud Ajujahi viimases voorus lisandus 20-le finalistile 30 uut äriideed, mille hulgas on näiteks ise süüa valmistav robot, nutitelefonide kasutamiseks mõeldud puutepundlikud kunstküüned ning virtuaalne rahakott, mis koondab kõik plastikkliendikaardid mobiilirakendusse. Ajujahi ellukutsuja on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.

Teise vooru kandideerinud ideed pidid olema juba täiesti küpseks ja teostatavaks arendatud. Tehnopoli turundusjuhi Martin Goroško sõnul on tänavune Ajujaht toonud kokku palju noori ettevõtjaid, kelle toode või teenus on vajalik ja valmis turgusid vallutama.  “Laekunud ideede näol pole tegemist  pelgalt ideedega, vaid juba arendusjärgus olevate toodete ja teenustega, mis rakendavad uusi tehnoloogiaid ja lahendavad olulisi ühiskondlikke probleeme,” nentis Goroško ning lisas, et ettevõtluskonkursi finaalis on mitmeid selliseid ideid, mida saaks juba praegu reaalselt kasutusele võtta. “Võib öelda, et enamus viimase kandideerimisvooru läbinud äriideid suudaksid läbi lüüa  nii Eestis kui mujal maailmas.”

Lisaks uuenduslikele tehnoloogiatele panustavad paljud Ajujahi finalistid Goroško sõnul ka Eesti toidukaupade ja teenuste arendamisse ning keskkonnasäästlikku energiatarbimisse. “Keskkonna- ja energeetikatehnoloogiad on kõrge kasvuga ärivaldkonnad ning see peegeldub ka laekunud ideedest,” rääkis  Goroško ning lisas, et tänu sellistele ideedele on Eestil võimalik tõusta teadmistepõhise ettevõtluse keskusena maailmakaardile.

2. märtsiks selgub 30-st lisandunud ideest 15 paremat, mille esitajad saavad võimaluse oma ideed kolme minuti jooksul Ajujahi žüriile tutvustada. 22. märtsiks valib žürii uutest tulijatest välja kuni viis meeskonda, kes konkureerivad vahefinaalis koos kahekümne meeskonnaga, kes sisenesid võistlusesse esimeses voorus. Samal õhtul selguvad kaheksa meeskonda, kes võistlevad 10. mail Ajujahi finaalis 95 000-eurosele auhinnafondile.

2010. aasta Ajujahi edukamad projektid olid virtuaalne köögiviljaaed Virtual Garden, põlevkivituhast kassiliiva tootev Plaisir du Chat ning C-hepatiidi ravimikatseteks spetsiaalse geneetilise baasiga hiiri aretav Tartu Ülikoolist väljakasvanud ettevõte KPA Scientific.

Ettevõtluskonkursi Ajujaht eesmärk on aidata noori talente uuenduslike ettevõtete loomisel. Konkursi ellukutsuja on EAS ja konkursi korraldamist rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest. 95 000-eurose auhinnafondi panevad tänavu kokku Eesti edumeelsed ettevõtted ja organisatsioonid: SEB Pank, ABB, Webmedia, Skype, NASDAQ OMX, Technopolis Ülemiste, Tallinna Teaduspark Tehnopol, Briti Nõukogu, KredEx, Terviseparadiis, Heateo SA, Avision, MarkIT, Advokaadibüroo Borenius, Tallinna ja Tartu linn.

Ajujahi aitavad ellu viia BDA Consulting, Invent Baltics ja Connect Eesti.

Kolmapäeval, 15. veebruaril korraldab Tehnopoli Startup Inkubaator kolmanda ürituse sarjast Networking Night, mis seekord keskendub mobiilitehnoloogiatele ja ärile. Networking Night annab osalejatele suurepärase võimaluse kohtuda ettevõtjate, investorite ja ekspertidega.

Kolmanda Networking Nighti peateema on „Mobiil – millised on tuleviku trendid?“. Ettekanded teevad Tobias Endström ja Mads Mathiesen.

Tobias Edström – Enne liitumist ettevõttega Business Model Inc. oli Tobias ühe populaarseima muusikarakenduse Spotify juht Hollandis. Lisaks on ta töötanud Schbsted´is ja Expressen´is. Tobiase on keskendunud uudsete ja väga kiirelt muutuvate turgude toodete ja teenuste väärtuspakkumise ja rahatusmudelite välja töötamisele.

Mads Mathiesen – Mads on mitme startup organisatsiooni kaasasutaja, partner ja mentor. Rainmaking.dk´s aitab Mads üles ehitada ja kasvatada startup ettevõtteid ning kaasab mitmeid investoreid. Rainmaking.dk portfellis on tal täna 8 ettevõtet ja 2 edukat ettevõtte müümist.

Ekspertidena löövad Networking Night raames kaasa Chris Burry (US Market Access Center), Sunil Gunderia (Disney), Jesper Knudsen (ScanMailX, KaDonk) ja Richard Horning (Venture Technology Group).

Osalemine on kõikidele tasuta, vajalik on eelnev registreerimine. Lisainformatsiooni leiate siit või Tehnopoli Facebooki lehelt.

Networking Nighti toetab:

Ettevõtlusarengut väärtustavad eestlased alustasid rahvusvahelist koostööd maailmatasemel start-upide eestvedajatega. Tänu sellele saavad Eesti unikaalsest mentorlus- ja strateegiaarendusprogammist Wise Guys peagi kasu ka siinsed alustavad tehnoloogiaettevõtjad.

Wise Guys ettevõtluskiirendi eesmärk on rahvusvaheliste mentorite Eestisse toomine ning mentorite, investorite ja alustavate ettevõtete kokkuviimine.

Kiirendi ühe asutaja, ettevõtja Herty Tammo sõnul on Wise Guys tegevusse kaasatud rahvusvahelised start-up mentorid ning nende aastatepikkused kogemused, mille toel on võimalik Eesti ettevõtlust kiirelt ning edukalt maailmatasemele viia.

Wise Guys kiirendi kaasasutaja on start-up kiirendi Springboard eestvedaja ja The Different Engine juht Jon Bradford, kes on aidanud start-uppide tegevusse kaasata üle 50 miljoni dollari riskikapitali.

Bradfordi sõnul on äärmiselt oluline investeerida nii Eesti kui ka teiste Läänemere-äärsete riikide start-upidesse, et ettevõtjatel oleks võimalus edukalt turule siseneda.

Infotehnoloogiaettevõtted, mis alustavad Eestis, on investoritele atraktiivsed, sest siinne turg on väike ning tegevuse algusest peale on põhiliseks prioriteetiks siseneda rahvusvahelisele turule.

Eesti Arengufondi investeeringute juhi Heidi Kakko sõnul osaleb Arengufond kui varase faasi riskikapitaliinvestor kiirendis eelkõige eesmärgiga võimendada erasektori äriinglite investeeringuid. „Saame selle kaudu pakkuda kiiremat arenguvõimalust rohkematele alustatavatele meeskondadele paremini maandatud riskide juures,“ ütles Kakko.

Kiirendi tugevuseks on 3-kuulise programmi jooksul ettevõtetele intensiivne teadmiste ja kogemuste jagamine - lisaks Eestis viibimisele viiakse meeskonnad Londonisse samalaadse programmi, Springboard, investorpäevale.

Laialdase koostöö tulemusena aidatakse alustavaid ettevõtteid nii Eesti kui ka rahvusvahelise oskusteabega ning investeerimiskapitali ja põhiliste kontori- ning veebilahendustega. Ettevõtetega teevad koostööd enam kui 50 mentorit Eestist ja välismaalt.

Kiirendisse valitud ettevõtetesse investeerivad äriinglid ja Eesti Arengufond. Kaasatavad 14 ingelinvestorit on Eesti ettevõtjad, kes soovivad saada väga head koostöötamise ja investeerimise kogemust, et ka edaspidi individuaalselt uutesse ambitsioonikatesse ettevõtetesse investeerida.

Wise Guys nõukokku on kaasatud Balti mere äärsete riikide start-up kogukonna eestvedajad: Kristo Ovaska Start-up Sauna Soomest, Andris Berzins TechHUB Riga Lätist, Rokas Tamošiūnas StartupHighway Leedust, Chris Kowalczyk Gamma Rebels Poolast ja Raido Pikkar Tehnopol Eestist.

Wise Guys partnerid Eestis on Garage48, Technopolis Ülemiste, Tehnopol, Eesti Startupi Juhtide Klubi. Rahvusvahelised toetajad on näiteks Amazon, PayPal ja Microsoft.

Wise Guys kiirendisse on võimalik kandideerida 9. veebruarist 11. märtsini. Esimesed start-upid, kes kiirendisse valitakse, selguvad märtsi lõpuks.

7. veebruaril korraldas Tehnopol järjekordse hommikuklubi, kus seekord räägiti osanike ja aktsionäride lepingutest ning sellest millised juhtumid võivad valesti koostatud lepete puhul tekkida.

Tehnopoli mentor ja Solon Partners OÜ üks omanikest Yrjö Ojasaar rääkis peamiselt ettevõtete algusfaasis sõlmitavatest lepingutest ning sellest, millised lepingud on olulised investori kaasamisel. Hommikuklubi raames käsitleti lepingute kõiki olulisi osasid nagu eesmärgid, vastutused, eeldused, muutused ja optsioonid.

Hommikuklubis osalesid Tehnopoli ettevõtted Carfi, Cemmed, Ektaco, Energest, FRX, GateMe, LinkMes, Mindware, Streamtainment Systems, Tiimitöö (360 kraadi).

22. veebruaril on Tehnopoli kavas ekspordiklubi, kus ekspordikogemusi jagavad Raissa Shushuyeva (VitaleXD) ja Aivar Usk (Cybernetica). Olete oodatud osalema.

CIP ICT PSP on Euroopa Liidu finantseeritava konkurentsivõime ja innovatsiooni programmi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia alamprogramm. Programmi 6. taotlusvoor avati 3. veebruaril 2012.

Veel selle nädala jooksul saab Eesti suurimale ettevõtluskonkursile Ajujaht esitada läbimõeldud äriideid, et koos teiste finalistidega 95 000-eurosele auhinnafondile kandideerida. Ajujahi ellukutsuja on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.

Tänu veebruaris avatud teisele kandideerimisvoorule on EASi alustavate ettevõtete divisjoni direktori, Ajujahi žüriiliikme Dmitri Burnaševi sõnul lisandunud mitmeid põnevaid projekte. “Finaali jõudnud äriideed on väga erinevatelt elualadelt – alates tulevikumasinatest lõpetades moodsa lastehoiuteenusega,“ tutvustas Burnašev ning julgustas kõiki noori ettevõtjaid veel viimase nädala jooksul oma ideid esitama. “Lisaks heale stardipositsioonile ja rahalistele auhindadele on Ajujahil osalejatel võimalik koguda kontakte ja teadmisi, mis neile tulevikus käegakatsutavat kasu toovad,” lubas Burnašev.

Tänu Ajujahile tegutseb tänaseks Eestis kümneid edukaid firmasid, mis Burnaševi hinnangul toovad lisaks nende loojatele otsest kasu ka Eesti majandusele. “Möödunud aastal oli Ajujahil osalenud inimeste osalusega ettevõtete käive ligi kuus miljonit eurot ja need ettevõtted pakuvad täna tööd 126-le inimesele,” märkis Burnašev ning tuletas osalejatele meelde, et konkursile on oodatud vaid need äriprojektid, millel ei ole eelnevat finantseeringut ega pikaajalist müügikäivet.

Ettevõtluskonkursi teise vooru oodatakse ühe- kuni seitsmeliikmelisi võistkondi, mille osalejatest vähemalt pooled on alla 35-aastased. Ideid saab esitada 13. veebruarini. Ajujahi võitja selgub 2012. aasta mais toimuval auhinnagalal.

2010. aasta Ajujahi edukamad projektid olid virtuaalne köögiviljaaed Virtual Garden, põlevkivituhast kassiliiva tootev Plaisir du Chat ning C-hepatiidi ravimikatseteks spetsiaalse geneetilise baasiga hiiri aretav Tartu Ülikoolist väljakasvanud ettevõte KPA Scientific.

Ettevõtluskonkursi Ajujaht eesmärk on aidata noori talente uuenduslike ettevõtete loomisel. Konkursi ellukutsuja on EAS ja konkursi korraldamist rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest. 95 000-eurose auhinnafondi panevad tänavu kokku Eesti edumeelsed ettevõtted ja organisatsioonid: SEB Pank, ABB, Webmedia, Skype, NASDAQ OMX, Technopolis Ülemiste, Tallinna Teaduspark Tehnopol, Briti Nõukogu, KredEx, Terviseparadiis, Heateo SA, Avision, MarkIT, Advokaadibüroo Borenius, Tallinna ja Tartu linn.

ERRi ettevõtlussaade Kapital külastas Tehnopoli ning kohtus siin tegutsevate alustavate ettevõtetega.

Kapital uuris, kas ja kuidas sünnivad Eestis uued tehnoloogiapõhised ettevõtted ning millised on nende ettevõtete peamised väljakutsed. Oma kogemustest rääkisid nutikaid lillepotte arendav Click & Grow, e-liiklusõpet pakkuv Teooria.ee ning uudseid soojusvaheteid arendab Priienergia.

Vaata saadet.

• Euroopa Komisjon algatab arutelu ettevõtete restruktureerimise üle kriisikontekstis
• Väikeettevõtted loovad enamiku Euroopa töökohtadest
• Parem jäätmekäitlus aitaks luua töökohti ja vähendada kulusid
• Euroopa Komisjon tegi ettepaneku põhjalikuks andmekaitsereformiks
• Euroopa Komisjon suurendab Euroopa raudteede koostalitlus- ja konkurentsivõimet
• Ühise põllumajanduspoliitika 50. aastapäeva kampaania käivitamine
• Euroopa Komisjon teeb ettepaneku vähendada veereostuse ohtu
• EL rõhutab kaubandusel põhineva majanduskasvu olulisust praeguse arengukava jaoks
 

SEB ja Tehnopoli alustavate mobiili ja IT ettevõtted kohtusid ümarlaual, mille eesmärgiks oli leida koostöökohti mobiilimakse rakenduste valdkonnas.

Kohtumisel osalesid ettevõtete Tehnopoli startup ettevõtete GateMe, TapTender ja Flipper esindajad. Ümarlaua raames andis SEB ülevaate tänastest arengutest mobiilimaksete- ja lahenduste valdkonnas ning sai tagasisidet mobiilirakenduste teenuste arendamise osas.

Kohtumisel said alustavad ettevõtted teada, millised on panganduses tehtavate rakenduste ja makselahenduste eripärad. Samuti arutleti turvalisuse teemadel, mis pangarakenduste puhul oluline on.   

31. jaanuaril külastas Tehnopoli Eesti Vabariigi suursaadik Suurbritannias proua Aino Lepik von Wirén. Suursaadikut saatis kohtumisel Eesti Välisministeeriumi esindajad Kristiina Omri ja Liis Udal.

Kohtumisel osalesid Tehnopolis tegutsevad kasvavad ja alustavad ettevõtted, kes said esmast tagasisidet oma ambitsioonide ja koostöö käivitamise osas Suurbritannia turul. Osalevad ette võtted olid Automaatika ABC, Cybernetica, Dr. West, Energest, GateMe, Mindware, Streamtainment Systems, Vitale XD, ja Vähiuuringute Tehnoloogiaarenduskeskus.

Ettevõtete ja saatkondade kohtumiste eesmärk on kokku viia sihtturust huvitatud ettevõtted saatkonna esindajatega, et esimeste sammude astumine või koostöö tugevdamine lihtsamat sujuks.   

Juba viiendat korda Eestis toimuval Garage48 üritusel on sel korral fookuses 48 tunniga uute Interneti- ja mobiilipõhiste muusikatoodete loomine. Garage48 on sel puhul ühendanud jõud muusikatööstuse konverentsi ja festivali Tallinn Music Week’iga. Garage48 Tallinn Music 2012 leiab aset 23-25. märtsil Ülemiste Citys.

Garage48 raames koguneb üheks nädalavahetuseks Tallinnasse Ülemiste Citysse nii Eestist kui välisriikidest sadakond vabatahtlikku tarkvaraarendajat, disainerit, turundajat ja visionääri. Üritusele on oodatud osalema nii üliõpilased kui ka juba kogenud spetsialistid. Nende eesmärgiks on pakkuda välja hulk ideid, moodustada meeskonnad ja luua 48 tunniga 10-15 uut Interneti- või mobiiliteenust, seekord muusika ja meelelahutuse valdkonnas.

Pühapäeva õhtuks on eesmärk kõik uued tooted turuküpseks saada ja kasutajatele Internetis kättesaadavaks teha. Ürituse vältel nõustavad meeskondi oma ala parimad väliskülalistest spetsialistid. Pühapäevaõhtusel galaõhtul, mis kantakse üle ka Internetis, valib võitjad investoritest ja muusikatööstuse ekspertidest koosnev žürii.

Viis parimat välja valitud uut toodet või teenust osalevad nädal hiljem festivali Tallinn Music Week rahvusvahelise konverentsi raames toimuval pitching seansil, kus projekte hindavad ja kommenteerivad rahvusvahelise muusikatööstuse tipptegijad ja võimalikud investorid.

“Seekordseks Garage48 teemaks valitud muusika on tegelikult laiem kui vaid teenused muusika kuulamiseks. Muusika alla läheb ka meelelahutus laiemalt, olgu selleks siis üritused, piletimüük, suhtlus fännidega, videoteenused, artistide parem turundamine või meelelahutusliku sisu loomine ja kättesaadavaks tegemine,” lausus Garage48 kaasasutaja Jüri Kaljundi. “Põhjamaadest on välja kasvanud mitmeid edukaid muusikaga seonduvaid tehnoloogiaettevõtteid. Kuna selles valdkonnas on kahtlemata potentsiaali, siis leiame, et on põhjust ka Eestis sellele rohkem tähelepanu pöörata.”

“Usun, et tehnoloogial saab ka Eestis olema oluline roll muusikatööstuse arengusuundade kujunemisel ja Eesti muusika rahvusvahelise potentsiaali elluviimisel. Muusikainimestel on aeg ühendada jõud tehnoloogiavaldkonna helgemate peadega,” ütles Tallinn Music Weeki peakorraldaja Helen Sildna. “Nüüd, kui meie regioonis on lõpuks kättesaadav ka iTunes’i muusikapood, suureneb inimeste teadlikkus muusika digitaalse ostmise osas. Loodetavasti saavad varsti kättesaadavaks ka Spotify ja teised rahvusvahelised teenused, kuid see on vaid asja üks külg. Jälgides seda energiat ja aktiivsust, mis praegu Eesti startup-maastikul ringlemas on, ei imestaks ma, kui Eestist areneks ka muusika valdkonnas välja mõni sama tuntud rahvusvaheline bränd kui Skype.”

Ürituse eesmärgiks on suurendada Eesti tehnoloogiamaailma huvi luua ja turule tuua tehnilisi vahendeid muusika ja meelelahutustööstuse jaoks. Lisainfot ürituse kohta leiab lehelt http://garage48.org/tallinn ning 30. jaanuaril algab ka osalejate registreerimine.

2011. aastal toimus 8 riigis Euroopas ja Aafrikas kokku 11 Garage48 nädalavahetust, kus loodi 131 uut toote või teenuse prototüüpi. Kaks meeskonda, Qminder ja Campalyst, said seejärel ka investeeringu Euroopa juhtivalt tehnoloogiakiirendilt Seedcamp.

Ürituse peakorraldajaks on Garage48 Sihtasutus, mille asutasid 2010 kuus Eesti tehnoloogiaettevõtjat. Garage48 kaaskorraldajaks on Technopolis Ülemiste Targa Äri Linn , kus Tallinna üritus juba teistkordselt aset leiab. Garage48 Tallinn Music 2012 üritusele on õla alla pannud Garage48 hooajatoetajad Skype, Elion, Credit24, Briti Nõukogu ning see on osaliselt rahastatud EAS Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest (ESF).

Tallinn Music Week on neljandat aastat toimuv muusikatööstuse konverents ja Eesti talendiesitlusfestival, millest võtab igal aastal osa ligi 250 rahvusvahelise profiiliga muusikaettevõtjat ja -organisatsiooni, et luua siin sidemeid Eesti ja meie lähiregiooni muusikafirmade ja artistiesindajatega. Tänavune sündmus leiab aset 29-31. märtsil Nordi Hotel Forumis ning muusikaklubides ja kontserdisaalides üle Tallinna linna. Festivaliprogrammis astub üle ligi 150 rahvusvahelise potentsiaaliga Eesti artisti ja ka arvestatav hulk välisesinejaid.

Tehnopoli Startup Inkubaatoris tegutsev Eesti ettevõtte Carfi OÜ on leiutanud ning välja töötanud unikaalse autovaliku meetodi, mida on kõigil uut autot osta plaanivatel inimestel võimalik kasutada portaalis CARFITS.ME.

Maailmas ainulaadne meetod aitab portaali kasutajal leida kiiresti just temale sobivaima automudeli kõikide turul müüdavate uute autode seast. Soovituse saamiseks peab portaali kasutaja, vastates mõnedele lihtsatele valikvastustega küsimustele, kirjeldama enda vajadusi ja harjumusi ning auto kasutamise plaane.

Olles saanud soovitused just temale kõige paremini sobivate automudelite osas saab kasutaja teha oma valiku ning paari hiireklikiga küsida läbi portaali talle meeldivatele autodele hinnapakkumised. Seejärel on juba lihtne valida välja parim pakkumine ning kinnitada tehing autosalongis või interneti vahendusel.

„Oleme oma meetodi väljatöötamisse investeerinud üle 10 000 arendustunni ning selles on osalenud rahvusvahelise kogemusega parimad tehnoloogia ja disaini eksperdid. Meie lahenduse vastu on suur huvi Eestis ning ka piiri taga," ütles Carfi OÜ tegevjuht Alar Võrk.

Esimese sammuna käivitati platvorm Eestis ning juba sel aastal liigutakse Tsehhi ja Poola turgudele ning järgmisel aastal Skandinaaviasse ning Saksamaale, mis on Euroopa suurim autoturg. Sobivaima sõiduki leidmise meetod on registreeritud Patendiametis kasuliku mudelina ning CARFITS.ME kaubamärk on registreeritud rahvusvaheliselt, sealhulgas maailma suurimal autoturul USAs.

„CARFITS.ME on selgelt kliendile lisaväärtust loov lahendus, mis võib leida väga positiivset tagasisidet kogu maailmas. CARFITS.ME unikaalne algoritm on kindlasti üks võti aina rohkem internetti suunduvas (auto)maailmas läbi löömiseks," lausus visionäär Linnar Viik.

CARFITS.ME andmebaas sisaldab enamikku turul pakutavatest sõiduautodest ning automüüjatest. Pakkudes seeläbi kliendile piisavalt valikuvõimalust ning kogu Eestit katvat müügivõrku.

Täna tutvustab Tallinna Teaduspark Tehnopol alustavate ettevõtete kasvu ja rahvusvahelist läbimurret kiirendavat Startup Inkubaatorit. Startup Inkubaator ühendab rahvusvahelised ja tugeva ettevõtlustaustaga mentorid, eesmärgipõhise protsessi ja mugavad kontoritingimused.

Startup Inkubaatori eesmärk on aidata siinsetel ettevõtetel jõuda oma toodetega maailmaturgudele ning kiirendada tehnoloogiapõhiste ettevõtete arengut. 

„Eesti alustavad ettevõtted on olnud maailma turgudel oma ala parimate seas, sest meie ettevõtluskultuuri kannustavad tugevad eeskujud ning siia on tekkinud kriitiline mass kroonilisi ettevõtjaid, eksperte ja raha. Tahame anda oma uuenenud teenustega panuse, et Tallinnast kujuneks tõesti arvestatav startup kultuuri meka Euroopas nagu seda on London või Berliin“, ütles Tehnopoli turundusjuht Martin Goroško.

“Iga alustaja teab kui tähtis on kiiresti ja võimalikult vähe vigu tehes jõuda oma tootega tarbijani. Parim mida Startup Inkubaator selleks pakkuda saab on head kontaktid üle maailma ning nõuanded oma ala ekspertidelt. Oleme üles ehitanud rahvusvahelise taustaga ettevõtlusmentorite võrgustiku, kes oma aega idufirmadesse panustavad. Juba selle aasta suvel avame alustavate ettevõtetele suunatud uudse  keskkonna, mis ühendab prototüüpide valmistamse võimalused, kontorid ja ühistegevuse alad,“ lisas Startup Inkubaatori juht Kati Nikopensius.

Täna on Tehnopoli Startup inkubaatoris alustavate ettevõtetega tegelemas 13 mentorit ja äritreenerit, kellest enamus omavad rahvusvahelise ettevõtluse kogemust. Mentorite ridadesse kuuluvad näiteks PR guru Daniel Vaarik, Oracle Eesti tegevjuht Olle Tischler ja rahvusvahelised nimed nagu Jonathan Bradford.

Startup Inkubaatori ühe mentori, reklaamiagentuuri Velvet partner ja loovjuhi, Janno Siimari sõnul toob töö alustavate ettevõtetega kasu mõlemale osapoolele. „Liitusin võrgustikuga, sest nägin kui palju on minu teadmistest ja kontaktidest kasu alustaval ettevõttel. Samuti hoiab see mind värskena. Kohtudes idufirmadega saan alati kätt pulsil hoida uutel innovatsioonidel,“ lisas Siimar.

Mitte vähem oluline ei ole füüsiline keskkond. „Alustavate ettevõtete puhul on tähtis, et ta käiks läbi teiste omasarnastega. Parim võimalus selleks on pakkuda ettevõtjatele mugavat keskkonda, mis soosib koostööd ja innovatsiooni. Uue 1300 ruutmeetrise Startup Inkubaatoriga loome need tingimused ning majutame korraga kuni 30 alustavat ettevõtet,“ ütles Kati Nikopensius.

Startup Inkubaatoris tegutsev ettevõte GateMe üks asutajatest Janar Merilo peab seda laadi keskuseid väga oluliseks. „Oleme juba täna saanud kasu nii asjaliku mentorluse kui kontaktide näol. Siia on koondunud paljud tüüpiliste startup probleemidega inimesed, kellelt kõigilt on midagi õppida ja inkubaatori kohvinurk on parim uute kontaktide algus,“ kommenteeris Merilo.

Tehnopol korraldas 19. jaanuaril esimese webinari (veebipõhise seminari), mille käigus jagas Suurbritannia turule sisenemise teemadel nõu üle 15 aasta tehnoloogiaettevõtteid B2B ja turundusvaldkonnas konsulteerinud Marc Duke.

Webinari käigus räägiti Suurbritannia turule sisenemise võimalustest ning kasulikest nõuannetest tehnoloogiaettevõtetele. Mark Duke rääkis sellest, kuidas üles ehitada kliendisuhtlus, rahavood ja tootearendustegevused. Samuti räägiti kui oluline on keskenduda kindla turuniši kaasamisse ning selles konkurentsieelise saavutamisele.

Webinar oli üheks osaks Tehnopoli ärimissioonist Suurbritanniasse, mis toimub juba käesoleva aasta aprillis.

Eesti suurimal ettevõtluskonkursil Ajujaht avatakse veebruari alguses teine kandideerimisvoor, et 95 000-eurosele auhinnafondile saaksid kandideerida ka need ettevõtjad, kellel on ärimudel juba läbi mõeldud ja teostamiseks valmis. Küpseid ideid võetakse vastu 1. – 13. veebruarini. Ajujahi ellukutsuja on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.

Ajujahi projektijuhi Lo Rihvki sõnul otsustati juba sügisel teha esmakordselt kaks kandideerimisvooru selleks, et anda võimalus ka neile ettevõtjatele, kes on oma ideed iseseisvalt, Ajujahi konkursi väliselt arendanud. Teise vooru kaudu Ajujahile siseneval äriprojektil ei tohi olla eelnevat finantseeringut ega pikaajalist müügikäivet.

Rihvki sõnul võivad Ajujahi auhinnafondist osa saada ja lõppfinaali jõuda nii tänaseks 20 parema hulka jõudnud kui ka teises voorus esitatud ideed. „Loodame, et uutele tegijatele võimaluse andmine toob konkursile uusi säravaid ideid ja edasiviivat konkurentsi. Kindlasti tuleb aga arvesse võtta seda, et praeguseks finaali pääsenud ettevõtjad on oma ideid alates sügisest meie mentorite käe all juba viimistlenud ja täiendanud, mistõttu ootame uutelt osalejatelt samal tasemel ettevalmistusega, s.t elluviimiseks valmis ärimudeleid,” selgitas Rihvk.

Ettevõtluskonkursi teise vooru oodatakse 1 – 7-liikmelisi võistkondi, millest vähemalt pooled on 17-35-aastased. 2. märtsiks valitakse välja 15 paremat projekti, mille meeskonnad saavad oma ideid žüriile esitleda; 9. märtsil valitakse neist välja kuni viis vahefinaali pääsevat võistkonda. Ajujahi võitja selgub 2012. aasta mais toimuval auhinnagalal.

2010. aasta Ajujahi edukamad projektid olid virtuaalne köögiviljaaed Virtual Garden, põlevkivituhast kassiliiva tootev Plaisir du Chat ning C-hepatiidi ravimikatseteks spetsiaalse geneetilise baasiga hiiri aretav Tartu Ülikoolist väljakasvanud ettevõte KPA Scientific.

Ettevõtluskonkursi Ajujaht eesmärk on aidata noori talente uuenduslike ettevõtete loomisel. Konkursi ellukutsuja on EAS ja konkursi korraldamist rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest. 95 000-eurose auhinnafondi panevad tänavu kokku Eesti edumeelsed ettevõtted ja organisatsioonid: SEB Pank, ABB, Webmedia, Skype, NASDAQ OMX, Technopolis Ülemiste, Tallinna Teaduspark Tehnopol, Briti Nõukogu, KredEx, Terviseparadiis, Heateo SA, Avision, MarkIT, Advokaadibüroo Borenius, Tallinna ja Tartu linn.

Ajujahi aitavad ellu viia BDA Consulting, Invent Baltics ja Connect Eesti.

Neli Invent Baltics’i partnerit – Apprise OÜ, BioEximi OÜ, Modesat Communications OÜ ja GOLIATH Wind OÜ – taotlesid Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt (EAS) edukalt teadus- ja arendustegevuse projektide toetust ligikaudu 3 miljoni euro väärtuses.

Teadus- ja arendustegevuse projektide toetuse (Tootearenduse toetus) eesmärgiks on Eesti ettevõtjate jätkusuutlik ning keskkonnasäästlik areng uute konkurentsivõimeliste toodete, teenuste, tehnoloogiate, tootearendusprotsesside arendamise või olemasolevate olulise täiustamise toetamise kaudu. EAS finantseerib 25% kuni 75% tehtud abikõlbulikest kuludest olenevalt ettevõtte suurusest ning tegevuse liigist (eeluuring, rakendusuuring või tootearendus). Toetuse minimaalne suurus on 20 000 ja maksimaalne 3 200 000 eurot projekti kohta.

Invent Baltics OÜst

Invent Baltics OÜ on innovatsioonibüroo, mis pakub oma klientidele erinevaid tugiteenuseid eesmärgiga lihtsustada innovaatiliste ideede jõudmist turule. Meie klientide hulka kuuluvad Eesti juhtivad ettevõtted biomeditsiini, nano-, materjali- ja infotehnoloogia valdkonnas, aga ka uuendusmeelsed tööstusettevõtted. Samuti nõustame ülikoole ja tehnoloogiakeskusi nii Eestis kui välismaal.

Eestlaste asutatud, Londonis edukalt kanda kinnitanud, startup ettevõte TransferWise asus tegutsema ka Tallinna Teaduspargis Tehnopol. TransferWise arendab veebikeskkonda, mis võimaldab klientidel teha minimaalsete kuludega rahvusvahelisi rahaülekandeid.

Kiiresti menukaks saanud startup ettevõte aitab rahvusvaheliste pangaülekannete kulusid kokku hoida kasutades ära inimeste vajadust liigutada raha ühest riigist teise samal ajal kui teised kasutajad soovivad tehingut teha vastassuunas. TransferWise garanteerib ülekande vastaspoole leidmise 48 tunni jooksul. Olenevalt summast on ülekande teenuse maksumus ligi 90% võrra odavam panga teenustasudest.  

Tehnopolis hakkab TransferWise arendama ja kasvatama finants- ja protseduurilist üksust. Ettevõtte finants- ja administratiivjuhi Triin Hertmanni sõnul on ettevõtte areng kiire. „Peamiselt soovime keskenduda protseduuride väljatöötamisele, turundusele ja klienditeenindusele, sest näeme lähiajal ette kasutajate arvu kiiret kasvu."

„Täna opereerib TransferWise pangaülekannete tegemisel euro ja Suurbritannia naelsterlingiga. Üsna pea soovime lisada vahendatavate valuutadena juurde Poola zloti, Šveitsi franki, USA dollari. See suurendab oluliselt kasutajaskonda ning peame tagama tehnoloogilise võimekuse, usaldusväärsuse ning efektiivselt toimiva klienditeeninduse. Need valdkonnad soovimegi katta Eestis Tehnopolis asuva üksuse näol."

„TransferWise on populaarseks saanud eelkõige eraklientide hulgas. Plaanime jõulisemalt liikuda ärikliendi segmenti ning laiendada oma teenuste kasutamisvõimalust erinevatesse riikidesse üle maailma," lisas Hertmann.

2011. aastal oli TransferWise´i tehingute maht ca 6 miljonit naela, millega säästeti kasutajatele sadu tuhandeid naelu. Täna kasutatakse TransferWise teenuseid ainult Euroopa majandusruumis (EEA). Kõige rohkem on kliente on ettevõttel Suurbritanniast, Hispaaniast, Prantsusmaalt, Saksamaalt, Portugalist, Iirimaalt ja Eestist. Ligi 80% maksetest on korduvkasutajate poolt, kes on enamuses erakliendid. TransferWise asutajad on Taavit Hinrikus ja Kristo Käärmann.

Tallinna Teaduspark Tehnopol ootab oma klientidelt ja koostööpartneritelt tagasisidet 2011. aasta tegevuste kohta.

Palume teil leida 3 minutit, et vastata kaheksale lihtsale küsimusele, mis puudutavad meie kinnisvara- ja äriarendusteenuseid.

Küsimustele vastamiseks palun vajutage siia (link avaneb uues aknas).

Teie antud tagasiside on meie jaoks väga oluline ning kõik teie edastatud ettepanekud ja mured saavad kindlasti vastuse.

Rahvusvaheline Teadusparkide Assotsiatsioon (IASP) moodustas ekspertpaneeli, mille liikmed hakkavad tasuta nõustama teadusparkide ja tugiorganisatsioonide arendamist maailmas. Tallinna Teaduspargist Tehnopol kuulub ekspertpaneeli juhatuse nõunik Raivo Tamkivi.

Teenuse kasutamiseks peab huvitatud teaduspark või organisatsioon ühinema IASP võrgustikuga, valime välja sobilikud eksperdid ning püstitama eesmärgid, mida soovitakse ekspertide abil saavutada. Ekspertide kasutamine on liikmetele tasuta, tasuda tuleb ainult ekspertide reisi ja majutuskulud.

Ekspertpaneeli kaheksateistkümne liikme hulka kuuluvad mainekad teadusparkide juhid ja käivitajad, kelle nõu ja teadmiste rakendamine seni keerukas oli. Sobivate ekspertide valimisel aitab igat teadusparki või tugiorganisatsiooni IASP.

Vaata ekspertnõustamise infobrošüüri.

Moskva väikese ja keskmise suurusega ettevõtete toetusprogrammi raames on avatud impordi-ekspordi infoportaal, kust on võimalik leida nii informatsiooni äritegevuse ja sellega seonduva kohta Moskvas kui ka erinevaid rahvusvahelisest koostööst huvitatud Moskva ettevõtteid.

Andmebaas on kättesaadav siin 

• Euroopa riskikapitalifond võimaldab VKEdel kaasata kapitali kogu Euroopa Liidus
• Euroopa Komisjon asus riigihankedirektiive ajakohastama
• Erialase töö leidmine Euroopas muutub lihtsamaks
• ELi finantshuvide kaitsmiseks võetakse vastu uued pettusevastase võitluse kavad
• Euroopa Komisjon parandab riigiasutuste andmete kättesaadavust
• Euroopa Liidu halduskulusid ootavad kärped
• Kuriteos kahtlustatavaid isikuid hakatakse kirjalikult nende õigustest teavitama
• Takistusteta Euroopa puuetega inimestele
 

Kuku raadio saade Restart korraldas aasta lõpus küsitluse, mille alusel reastas järgmise aasta IT valdkonna perspektiivikaimad startup'id ning autoriteetseimad arvamusliidrid. Potentsiaalikate Startup ettevõtete hulka kuulusid ka Tehnopolis tegutsevad ettevõtted. 

Restardi küsitluses osalesid 25 IT-eksperti: teiste hulgas Allan Martinson, Sten Tamkivi, Taavi Kotka, Tarvo Tamm, Indrek Vainu, Rain Rannu, Jüri Kaljundi ja Heikki Haldre.

Igaüks nimetas kolm firmat ja kolm arvamusliidrit. Tulemuseks saadi 18 inimest ja 26 ettevõtet.

1. Eest IT-valdkonna autoriteetseimad arvamusliidrid on:
   Sten Tamkivi 43% (maksimumist - 100% oleks siis, kui kõik 25 osalejat annaksid talle esikoha)
   Eesti Skype'i juht, Eesti presidendi nõunik
2. Allan Martinson 39%
   Ettevõtja (BNS, Microlink, Delfi, Kurat.com), investor (Flirtic.com)
3. Andrei Korobeinik 23%
   Ettevõtja (Rate.ee, Flirtic.com), investor (300.MG), Riigikogu liige
4. Linnar Viik 16%
   IT-Kolledži õppejõud
5. Taavi Kotka 14%
   Webmedia asutaja ja juht, ITL-i president
6. Rain Rannu 10%
   Mobi ja Fortumo asutaja
7. Jüri Kaljundi 10%
   CV Online'i kaasasutaja, Talentag'i asutaja, ettevõtja, startup-community aktivist
8. Toivo Annus 7%
   Skype, Edicy, Ambient Sound Investment
9. Ahti Heinla 6%
   Skype, Ambient Sound Investment, “Teeme Ära” initsiatiiv
10. Hardi Meybaum 4%
    Grabcad-i asutaja

Esikümnesse ei mahtunud näiteks Eesti president Toomas Hendrik Ilves (11. koht) ning maailmakuulsa Garage48 looja Ragnar Sass (12. koht).

Firmade arvestus (companies to watch in 2012):

1. ZeroTurnaround 38%
   Webmedia spin-off, nende toode JRebel teeb Java-keeles arendamise kiiremaks. Aastal 2011. nimetas neid EAS “Aasta innovaatoriks”. Firma juht ja asutaja on Evgeni Kabanov. Klientide seas on IBM, Oracle, Lufthansa jpm.
2. Grabcad 30%
   CAD-inseneeride "Facebook", Arengufondi investeering, maineka võistluse Seedcamp võitja. Peakontor Bostonis, arendus toimub Tallinnas. Firma asutaja on Hardi Meybaum.
3. Erply 20%
   Ettevõtete ressursihaldussüsteemi arendaja, Seedcampi võitja, "startup company to watch 2011 by Wall Street Journal". Ettevõttesse on investeerinud maailma kuulsaim IT-investor Dave McClure.
4. Fortumo 14%
   Üks Tartu "Silicon Valley" firmadest, eduka mobiilfirma Mobi spin-off. Asutajad on Rain Rannu ning Martin Koppel. Tegemist on mobiilmaksete platvormiga, mis opereerib 40 riigis ja mida kasutab näiteks mängu Angry Birds tootja Rovio.
5. Flirtic 13%
   Uue põlvkonna tutvumissait - erinevalt klassikalisest tutvumissaidist ei pea kasutaja profiili täitma või otsingut kasutama. Asutajad on Andrei Korobeinik ja Andres Susi, juhatuse esimees on Yahoo VP April Henry. Seed-roundi investor on Almaz Capital (juhtivad investorid Cisco ning EBRD).
6. Publification 12%
   Raamatute kirjastamise platvorm - ühes kohas saad oma e-raamatut luua, promoda, müüa ning lugeda. Firma osales Inglismaa kiirendis Springboard.
7. Transferwise 7%
   Skype valuutavahetuse jaoks, firma asutaja on Skype-i esimene palgatöötaja Taavet Hinrikus. Firma opereerib Inglismaal.
8. Fits.me 6%
   Virtuaalne proovikabiin, Arengufondi investeering. Firma asutaja on Heikki Haldre.
9. 300.MG 6%
   Ameerika kiirendi 500 Startups vilistlane, paneb kogu sinu äriga seotud informatsiooni kokku ja annab sellest mugavat ülevaadet. Firma asutajad on Mark Kofman ja Anton Litvinenko.
10. Creative Mobile 6%
    Eesti firma, mis lõi maailma populaarseima mobiilse automängu - 25 miljonit allalaadimist Android ja iOS platvormidel.

Esikümnest jäid välja näiteks tark lillepott Click&Grow (14. koht), Peep Vainu startup Pipedrive (16. koht) ja eesti naiste lemmik Cherry.ee (25. koht).

Kuula ka Restart raadiosaadet.

Mõõteriistade arendajana tuntuks saanud, Tehnopoli ettevõttel Englo on särtsakaid uudiseid: koostöös TTÜ teadlastega on välja töötatud kaasaskantav mürkkemikaalide tuvastamise seade, mida võiks kasutada ka sõjarindel. Äsja testiti aparaati Tšehhis NATO polügoonil ja tulemused olid head.

Englo tootmisjuht Toomas Sõmer selgitab, et sõjamürkide kasutamine on üldiselt keelatud, kuid selleks, et mõni hull diktaator, selline nagu näiteks kadunud Saddam Hussein, need siiski oma arsenali võtab, peavad riigid valmis olema. Õhus olevate mürkide tuvastamiseks on hulk meetodeid, kuid mürgid lagunevad kiiresti. Englo uus seade analüüsibki mürkide jääke pinnases ja taimestikul ning ütleb, millega on tegu.

"Kui mõni mees keemiarünnakus veel hinge jääb, peab oskama teda ravida. Selleks on vaja teada, mis mürgitus tal on," ütles Sõmer.

Esimesed militaartooted arendas Englo välja 1990ndate keskel. Kaitsevägi innustas firmat selleks siis tublisti takka. Alguses tehti metalliotsijaid, siis miiniotsijaid ja lõhkamismasinaid. Viimasest on praeguseks kujunenud tõeline müügihitt: lõhkamismasinad on Mustamäelt läinud nii Kagu-Aasiasse, Prantsusmaale, Rootsi, Gruusiasse kui ka USAsse.

Ka kaitsevägi kasutab Englo lõhkamismasinaid ning väljaõppeks firma miiniotsijaid Scout. Scouti uuemat versiooni on müüdud ka Lätti. Englo tegevjuht Karin Punning meenutab, et umbes 1993. aastal tahtsid tee-ehitajad Englolt riistapuud, mis aitaks üleasfalteeritud kaevuluugid üles leida. Kahe kuuga töötasid insenerid välja metalliotsija, imestasid, kui kerge ja hea see sai, ning läksid uhkelt seda ka kaitseministeeriumile pakkuma. Alles hiljem selgus, kui karmid nõudmised on miiniotsijate tundlikkusele ja disainile seatud. Aga suhted olid toonaste militaristidega sõbralikud ja tänu neile kujunes mitu huvitavat Englo toodet.

"Hiljem tulid nooremad läänes koolitatud ohvitserid peale ning meid, kohalikku tootjat, enam ei vajatud," ütleb Punning. Sõmer lisab, et "ilmselt on kaitseväelastel kusagil Euroopas või USAs uhkem lepinguid sõlmimas käia kui Mustamäel".

Nii toobki Englole leiva lauale pigem tsiviilsfäär. Kokku on portfellis ligi 40 toodet - ühest küljest liiga palju, teisest küljest piisavalt, et elada üle kui tahes keerulised ajad.
Näiteks kasutatakse Eesti tee-ehituses laialdaselt Englo pinnase kandevõime mõõteriista Inspector. Haiglatest võib leida Englo radiatsiooniväravad.

Fukushima õnnetuse järel läksid aga hästi kaubaks Englo radiomeetrid.

Loe tervet artiklit Eesti Ekspressist.

Täna, 16. detsembril, toimub Tallinna Teadusparki Tehnopol rajatava Mehhatroonika äri ja büroohoone sarikapidu. Sarikapidu märgib, et hoone on katuse alla saanud ning arhitektide, projekteerijate ja ehitajate ühistöö tulemusena valmib Mehhatroonika keskus planeeritud ajal.

Mehhatroonika hoone ehitamiseks on AS YIT Ehitus ja Tallinna Teaduspark Tehnopol loonud ühisettevõtte. Keskuse projekteeris arhitektuuribüroo Luhse ja Tuhal OÜ, hoone ehitaja on AS YIT Ehitus.

„Ehitus kulgeb plaanipäraselt ja meie konservatiivselt pandud valmimistähtaeg, august 2012, on enam kui realistlik," kommenteeris AS YIT Ehituse ärikinnisvara projektijuht Marko Kivirand.

Mehhatroonika keskuse rajamine oli ehitajale parajaks väljakutseks. „Kuna üks eraldiseisev osa hoonest on kasutusel kõrgtehnoloogilise tootmispinnana, siis tuli ehitamisel arvestada erinevate labori- ja tehnoloogilise tootmise nõuetega".

„Mehhatroonika keskus saab energiatähise „C", mis annab tunnistust sellest, et hoone labori ja kontoripinnad on ehitatud efektiivseks ja energiasäästlikuks, " ütles Marko Kivirand.

7 miljonit eurot maksev Mehhatroonika keskuse pinnast on ligi 70% broneeritud. Keskuses hakkavad tegutsema Mehhatroonika innovatsioonikeskus IMECC, mõõtevahendite töötlemise ja kalibreerimisega tegelev AS Metrosert ning Patendiinfo keskus.  Lisaks laboritele on hoones ka büroopinnad, mis mõeldud mehhatroonika valdkonnaga koostööd tegevatele ettevõtetele.

• VKEde konkurentsivõime edendamiseks eraldatakse 2,5 miljardit eurot
• Euroopa Komisjon soovib toetada kultuuri- ja loomesektorite tegevust
• Avati Euroopa Liidu sisserändeportaal
• Uuendatakse ELis keelatud lennuettevõtjate nimekirja
• Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse tööpakkumine
• Mänguasjade ostmisel pööra tähelepanu nende ohutusele
• Euroblogi: Robin Hoodi ehk rahanduse tasakaalustamise maks
• Uued sammud Galileo satelliitnavigatsiooni edendamisel
• Tarbijakaebuste lahendamine ELis muutub lihtsamaks
• Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut (EIT) loob rohkem innovatsioonikeskusi
 

25. novembril 2011 toimus Tallinna Teaduspargis Tehnopolis pidulik kohtumine, et tähistada lepingu allkirjastamist FMS-seadme (Flexible Manufacturing System) ostuks Tehnopoli rajatavasse Mehhatroonika keskusesse. Seadme tootja ja tarnija on Fastems OY AB.

2 miljonit eurot maksvate seadmetega Mehhatroonika labor loob Eesti kõrgtehnoloogia ettevõtetele tingimused prototüüpide loomiseks. Mehhatroonikumi laboris on võimalik otsast lõpuni toota väikesepartiilisi elektroonikaseadmeid, mille valmistamise võimalus Eestis seni puudus.

Soetatud FMS-seadet juhitakse hierarhilise juhtimissüsteemi vahendusel 24 tundi järjest ilma inimese vahetu sekkumiseta. See esitab väljakutse nii Eesti tarkvaraarenduse sektorile kui ka ülikoolidele.

„Mehhatroonikumi toimimine eeldab head koostööd ettevõtete ja ülikoolide vahel. Sellest tekkiv väärtus annab meie inseneridele praktilisi kogemusi ja rakendust ning ettevõtetele uusi innovaatilisi tooteid," ütles Mehhatroonika Innovatsioonikeskuse juhatuse liige Jüri Riives.

Allkirjastamisel ja kohtumisel esinesid sõnavõttudega Jüri Riives, Heikki Hallila (Fastems OY) ning Mart Repnau (Tallinna Ettevõtlusamet). Kohal viibisid ka  Tallinna Tehnikaülikooli, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning alaliitude esindajad.

FMS-seadme soetamist finantseeritakse Interreg IVA programmi INNOREG projekti raames.

• Euroblogis avaldati kommentaar Eesti majanduskasvu väljavaadetest
• Euroopa Komisjon avalikustab uue ambitsioonika tervishoiu- ja tarbijakaitseprogrammi
• Euroopa Komisjon loob meediapluralismi ja -vabaduse keskuse
• Majanduskasvu edendamiseks soovitab Euroopa Komisjon VKEdel võtta siht maailmaturule
• Sigaretitootjad peavad järgima suuremat ohutust tagavaid standardeid
• Euroopa Komisjon loob juhendajate võrgustiku naisettevõtjate toetamiseks

21. oktoobril 2011 pandi Tallinnas nurgakivi 7 miljonit eurot maksvale Tehnopoli Mehhatroonikumile, kus peagi hakkavad valmima maailmatasemel kosmose-, lennuki- ja muud kõrgtehnoloogia tooted.

„Mehhatroonika keskus ei ole kindlasti kosmosevallutamise unistustest kantud kinnisvaraarendus, vaid Eestis reaalselt tegutsevate ettevõtete reaalseid vajadusi silmas pidades rajatud katse- ja tootmishoone," kinnitas Tehnopoli juhatuse liige Pirko Konsa.

Mehhatroonikumi 2 miljonit eurot maksvate seadmetega labor loob Eesti kõrgtehnoloogia ettevõtetele tingimused prototüüpide loomiseks. Mehhatroonikumi laboris on võimalik otsast lõpuni toota väikesepartiilisi elektroonikaseadmeid, mille valmistamise võimalus Eestis seni puudus.

9000 ruutmeetrise mehhatroonika keskuse pinnast on broneeritud juba 50%. Lisaks laboritele on hoones ka büroopinnad, mis mõeldud mehhatroonika valdkonnaga koostööd tegevatele ettevõtetele. Rentnike seast suuremad on Mehhatroonika Innovatsioonikeskus IMECC ja mõõtevahendite töötlemise ja kalibreerimisega tegelev AS Metrosert.

Mehhatroonika Innovatsioonikeskuse juhatuse liikme Jüri Riivese sõnul peaks kõrgtehnoloogiline tootmine olema Eesti tõeline tulevik.  „Tehnopoli mehhatroonikumi edukus sõltub ülikoolide ja ettevõtete vahelisest koostööst, teaduse ja äri integratsioonist," tõdes Riives.

Mehhatroonikumi seadmed on võimelised töötama inimesest sõltumatult 24h ööpäevas, mis esitab väljakutse Eesti tarkvaraarenduse sektorile ja ülikoolidele. „Mehhatroonikumi toimimine eeldab head koostööd ettevõtete ja ülikoolide vahel. Sellest tekkiv väärtus annab meie inseneridele praktilisi kogemusi ja rakendust ning ettevõtetele uusi innovaatilisi tooteid," ütles Jüri Riives.

Keskuse rajamisele eelnes põhjalik uuring, mille käigus selgitati välja mehhatroonika valdkonna suutlikkus Eestis ja Soomes. Mehhatroonikumi rajajad teavad, mida tasub toota ja milliseid seadmeid on vaja uute innovaatiliste toodete valmistamiseks.

Hoone ehitamiseks on AS YIT Ehitus ja Tallinna Teaduspark Tehnopol loonud ühisettevõtte. Keskuse projekteeris arhitektuuribüroo Luhse ja Tuhal OÜ. Hoone ehitaja on AS YIT Ehitus. Elektroonika- ja masinaehitusettevõttele suunatud kontori- ja laborihoone valmib 2012. aasta septembriks. Lisaks Mehhatroonika ekskusele valmib Tehnopolis 2012. aasta suvel ka teine teaduspõhistele ettevõtetele mõeldud büroohoone.

Tehnopoli Mehhatroonika keskuse nurgakivi asetasid majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, Tallinna abilinnapea Arvo Sarapuu, Tehnopoli juhatuse liige Pirko Konsa, Mehhatroonika Innovatsioonikeskuse IMECC juhatuse liige Jüri Riives ning AS YIT Ehitus juhatuse esimees Margus Põim.

Eesti Patendiamet väljastas Ektaco AS kassasüsteemide tarkvarale CompuCash kaubamärgi tunnistuse nr 48651.

CompuCash on Eesti turul juhtiv kassasüsteem HoReCa sektoris. CompuCash on suurte andmemahtude puhul töökindel ja kiire. Tarkvara kasutamine lihtsustab kasutajate tööd ning vähendab rahalisi kadusid kassa haldamisel. Süsteemil on internetipõhine kasutamisvõimalus.

CompuCash klientideks on restoranid, baarid, klubid, spordiklubid, erineva spetsiifikaga kauplused, teenindusettevõtted ja majutusasutused.

CompuCash omab täna kasutajapõhiselt eesti-, vene-, inglise-, soome- ja lätikeelset tuge. Ligi viiendik CompuCash 2011. aasta käibest on tulnud ekspordist. Tulevikus on prioriteediks CompuCash tarkvara edasi arendamine koduturu klientide vajadustest lähtuvalt ning lahenduse eksport.

CompuCash´i on välja töötanud Ektaco tarkvaraarendusmeeskond, projekti on toetanud EAS. Ektaco on arendanud muuhulgas ka Eesti Posti postkontorite kassa- ja postisaadetiste süsteemi tarkvara, millele hiljuti lisandud kulleritele mõeldud PDA lahendus.

INNOREGi projekti raames Tallinnas valmivas innovatsioonikeskuses saab juba lähitulevikus valmistada kõrgtehnoloogilisi seadmeid ning pakkuda konkurentsi Euroopa tippkeskustele. Projekti juhtpartneri, SA Tallinna Tehnopol juhatuse liige Pirko Konsa rõhutab alustuseks, et projekt on murranguline nii Eesti kui tervikuna siinse regiooni jaoks.

Sellest peab saama meie masinatööstuse visiitkaart ning keskus, mis suudab konkureerida Euroopa teiste tippkeskustega," ütles Konsa.

Ehkki Eestis on juba praegu masinatööstusettevõtteid, kes valmistavad allhanke korras toodangut sellistele lennukitele nagu Boeing, Bombardier ja Aerobus, aga ka tuntud automarkidele, nagu näiteks Jaguar, Mercedes ja Volvo, on kõrgtehnoloogilistele toodetele turul kohta küll. Juba praegu neis valdkondades tegutsevale enam kui poolele sajale ettevõttele võiksid lisanduda uued tugevad tegijad.

OÜ Innovaatiliste Masinaehituslike Tehnoloogiate Arenduskeskuse (IMECC) juhatuse liige ja INNOREGi projekti tegevjuhi Jüri Riivese sõnul on

2010. aasta sügisel alanud rahvusvahelises projektis nüüdseks kujundatud tehnoloogiaplatvorm ja selle baasil koostöövõrgustik.

INNOREG on laia haardega projekt. Projektis osalevad peale Eesti partnerite Tehnopoli, MTÜ Mehhatroonika Assotsiatsiooni (MECA), Tallinna

Tehnikaülikooli, Eesti Masinatööstuse Liidu ja Tallinna Ettevõtlusameti partnerid Soomest - Helsingi Ülikooli Mõõtekeskus MIKES ning Turu linna Tehnoloogiakeskus (Koneteknologiakeskus Turku Oy). INNOREGi projekti finantseerib Interreg IVA programm ja projekti partnerid on kaasfinantseerijad.

Tallinna ettevõtlusameti juhataja Marek Jürgensoni sõnul on Tallinn toetanud mehhatroonikumi projekti raskete aegade kiuste, eraldades eelarvest umbes 190 000 eurot, ning panustab ka edaspidi innovatsioonikeskuse arengusse.

Keskus korraldas uuringu, mis kaardistab mehhatroonika valdkonna suutlikkuse Eestis ja Soomes ning käimas on analüüsietapp, mis on Tallinna ettevõtlusameti kanda, nagu on ettevõtlusamet ka teiste uuringute-kaardistuste-analüüside koordineerija.

Keskus ootab uusi liitujaid. Jüri Riivese sõnul sarnast uuringut Eestis varem tehtud pole - seega on tegemist esimese mehhatroonikavaldkonna tervikpildiga. Lisaks on välja selgitatud mehhatroonikavaldkonna võimaluste positsioneering Euroopa turul. Teiste sõnadega on selgeks tehtud, mida tasub toota ja milliseid seadmeid me vajame uuteks innovatiivsete toodete valmistamiseks.

"Oleme jõudnud nii kaugele, et aeg on osta seadmed," kinnitas Riives. Seadmete ostmiseks kulub projekti umbes kolme miljoni eurosest eelarvest lõviosa - ligi kaks miljonit eurot. Tegemist nii suure investeeringuga, et ükski ettevõte eraldi seda teha ei suuda.

Kuigi praegu on projektiga liitunud kümmekond ettevõtet, ei tähenda see, et uuendusmeelseid firmasid ei võiks juurde tulla. Nagu ei võiks lisanduda Eesti ja Soome teadusasutustele ja ettevõtetele teisi partnereid Lätist või Rootsist. Põhinõue projektiga ühinejatele on, et tegemist oleks tõepoolest kõrgtehnoloogiaga.

"Keskusesse tulevad seadmed, mis on võimelised töötama 24 tundi ööpäevas nii, et sinna ei tule inimese kätt külge panna. See aga nõuab tugevat tarkvaraarendust," kommenteeris Konsa. IT-alast oskusteavet loodetakse leida Eestist.

Vastavalt projekti ajakavale peaks tänapäeva paindtootmissüsteem (võimaldab kiiret ümberseadistamist), mis on ka Skandinaavias väga moderne, alustama innovatsioonikeskuses tööd 2012. aasta suvel. Praegu on rahvusvahelise hanke ettevalmistamise etapp.

Innovatsioonikeskuses leiab oma koha ka AS Metrosert - äärmiselt oluline partner kõrgtehnoloogilise masinaehituse valdkonnas, kus märksõnad on täpsus, täpsus ja veel kord täpsus.

Nii Pirko Konsa kui ka Jüri Riives rõhutavad meeskonna tähtsust. Samas kummutavad nad tavaarvamuse, justkui puuduksid Eestis ülikeerukate seadmetega töötada oskavad spetsialistid. Tuleb vaid need õiged spetsialistid üles leida.

Iseenesestmõistetavalt on innovatsioonikeskusest saadav kasu mitmetahuline. Tallinna Tehnikaülikooli jaoks avab innovatsioonikeskus uusi võimalusi teadus- ja arendustegevuses. Aga kindlasti ka annab palju juurde ülikooli rahvusvahelisele mainele.

Eesti kaubamärk võib lennata kosmosesse. "Tänu niisugusele keskusele on nad märksa tõsisemalt võetavad partnerid ükskõik millisele teadusasutusele nii Skandinaavias kui ka mujalgi Euroopas," kinnitas Pirko Konsa.

Ettevõtete kasu on ehk kõige ilmsem - võimalus toota kõrgtehnoloogilisi tooteid ning olla sellega konkurentsivõimeline.

Innovatsioonikeskuse tööst võidab Eesti riik ja mitte ainult seetõttu, et edukatelt ettevõtetelt laekub riigieelarvesse rohkem raha, vaid selliste keskuste kaudu tõuseb riigi maine.

Mõnele kosmoselaeva detailile löödud kaubamärk Made in Estonia ei ole lihtsalt märk valmistajamaast, vaid märk, mis näitab, et siin töötavad oskustega kõrgtehnoloogilisi tooteid valmistavad spetsialistid.

Pirko Konsa sõnul tähendab innovatsioonikeskus ka vastutust edasi areneda. Ühelt poolt saab projektis osaledes teenida raha ning tagada seadmete olemasolu, mis vastavad tehnoloogilistele nõuetele, teiselt poolt tagada, et meil jätkuks inimesi, kes suudavad areneva tehnoloogilise mõttega kaasas käia ning sellest eespoolgi olla.

Loe tervet artiklit Äripäeva veebis.

Infopäev toimub Nordic Hotel Forumis (Viru väljak 3, Tallinn) 22. septembril kell 9.30 – 16.00. Lisaks ettevõtjatele on seminarile oodatud ka ülikoolide jt. teadusasutuste esindajad. Infopäeva avab EAS innovatsiooni divisjoni juhataja Ilmar Pralla ja päeva modereerib Invent Baltics OÜ tegevjuht Silver Toomla. 

Infopäeva juhatavad sisse Fits.me tegevjuht Heikki Haldre ja TTÜ Biorobootika Keskuse juhataja Maarja Kruusmaa, kes Fits.me rõivaroboti loomise näitel jagavad kuulajatega oma kogemusi äri ja akadeemia ehk ettevõtjate ja teadlaste koostöö eripäradest.

EASi tootearenduse toetusprogrammi ja selle seost rahvusvaheliste koostöövõrgustikega tutvustab EASi kliendihaldur Kristjan Tiik. EUREKA tootearenduse koostöövõrgustike, selle alamprogrammi Eurostars ja EUREKA klastrite kohta jagavad infot EUREKA Eesti koordinaator Urmas Uska ja väliskülalisena PRO-FACTORY+ klastri esindaja Hans-Rudolf Helfer.

Lisaks tutvustatakse ettevõtjatele 7. raamprogrammi erinevaid potentsiaalselt kasulikke alamprogramme; muuhulgas jagatakse ettevõtete praktilisi kogemusi rahvusvahelistes teadus- ja arendusprojektides osalemisest.

SA KredEx’i juhitud 5-liikmelise Eesti konsortsiumi poolt ja Invent Baltics OÜ konsultantide abiga kokku pandud taotlus “Intelligentse Energia – Euroopa” (IEE) programmi osutus edukaks. Taotluse “Ehitusvaldkonna täiend- ja jätkuõppe Teekaardi ja Tegevuskava väljatöötamine aastaks 2020” ("Development of the Estonian Continuing Education and Training Roadmap and Action Plan for the Building Sector to 2020" (BUILDEST, N° 297454)) ülejäänud partneriteks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Tallinna Tehnikaülikooli Ehitusteaduskond, Eesti Ehitusettevõtjate Liit ning Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus.

Lisaks on projektil hulk toetajaid (osalevad projekti elluviimisprotsessis, ent mitte rahalise panusega): Haridus- ja Teadusministeerium, Rakvere Targa Maja Kompetentsikeskus, SA Kutsekoda, Eesti Arhitektide Liit, SA Eesti Kütte-Ventilatsiooniinseneride Ühendus (EKVÜ), Riigi Kinnisvara AS ning Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL).

Projekti peamiseks eesmärgiks on viia Eestis läbi kõikehõlmav ehitusvaldkonna jätkukoolituse hetkeseisu analüüs, mille baasil pannakse kokku Teekaart ühes Tegevuskavaga ehitussektori jätkukoolitussüsteemi väljaarendamiseks aastaks 2020. Kogu protsessi läbivaks teemaks on energiatõhusus ja -efektiivsus ehitussektoris, mis peab võtma arvesse „Euroopa 2020" poliitikaid ja Eesti seatud riiklikke eesmärke sel suunal. Projekti tulemusel valmib Tegevuskava ehitussektori eri tasandi töötajate esmase kutseõppe ning täiendus- ja jätkukoolituse süsteemi kvaliteedi parendamiseks (välja- ja edasiarendamiseks), mis võimaldab aastaks 2020 uuenenud ja Euroopa energiatõhususe eesmärke arvesse võtva koolituskava alusel välja koolitada piisaval hulgal ja kvalifikatsiooniga spetsialiste – oskustöölisi, insener-arhitekte, brigadire/ehitusmeistreid.

Mõju nähakse samal ajal laiemalt kogu Eesti koolitussüsteemile, alates kutseõppeasutuste koolitajate koolitamisest kuni erinevate tehnikavaldkonna õppurite – õppeasutuste ja üldsuseni, kes on aastal 2020 suutelised orienteeruma energiatõhusama ehituse, sellele seatud nõuete valdkonnas.

Projekti kestvus: 18 kuud
Projekti kogueelarve: ca 300 000 EUR

2000 a. asutatud äriettevõtetele tarkvara arendusteenuseid pakkuv Eesti ettevõte Apprise OÜ esitas eduka taotluse „Advanced wave forecast for safe navigation of small vessels“ EUROSTARS programmi 6. taotlusvooru. Rahvusvahelisse konsortsiumisse kuuluvad lisaks Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide Instituut Eestist ning kaks Soome ettevõtet – Luode Consulting OY ja Foreca Ltd

Eesti biotehnoloogia ettevõte BioEximi OÜ ja Reproduktiivmeditsiini TAK AS esitasid koostöös Hispaania ettevõtetega iGenomix S.L., Lifesequencing S.L. ning Uppsala Ülikooliga Rootsist eduka taotluse „Non-invasive Tests for Endometrial Dysfunction – NOVEL CLINICAL PERSPECTIVES FOR INFERTILITY AND ENDOMETRIOSIS DIAGNOSTICS“ Eurostars programmi 6. taotlusvooru.

Projekti peamiseks eesmärgiks on töötada välja ja valideerida mitte-invasiivne test naiste viljatuse põhjuste selgitamiseks (endomeetriumi kvaliteedi hindamine) ning endometrioosi diagnoosimiseks. Naise verest teostatavad analüüsid on täpsemad ning asendavad tulevikus ebameeldiva ning lisariske tekitava biopsia vajaduse.

Projekti kestvus: 36 kuud
Projekti kogueelarve: 2,5 mln EUR.

• Uus EL eelarvekava: homsesse majanduskasvu tuleb investeerida täna
• Seitse miljardit lisaeurot teadusuuringutesse ja innovatsiooni loob töökohti ja toetab majanduskasvu
• Euroopa Komisjon tahab ühtlustada mobiilikõnede rändlushinnad
• Euroopa Komisjon investeerib 7 miljonit eurot ülikiire interneti arendamisse
• Aruanne: Eesti on innovaatilisuselt lähedal ELi keskmisele

Loe veel

Eurostars programm on EUREKA Brüsseli sekretariaadi koordineeritav Euroopa Liidu innovatsiooniprogramm, mis on suunatud teaduse ja arendusega tegelevatele väikestele ja keskmistele ettevõtetele (VKE) 30 Eurostars’i programmiga liitunud riigis, sh. Eestis.

AS YIT Ehitus ja Tallinna Teaduspark Tehnopol alustasid 9000 m2 suuruse Mehhatroonika keskuse ehitustöödega. Elektroonika- ja masinaehitusettevõttele suunatud kontori- ja laborihoone valmib 2012. aasta septembriks. 

Mehhatroonika keskuse maksumus on 7 miljonit eurot. Hoone ehitamiseks on AS YIT Ehitus ja Tallinna teaduspark Tehnopol loonud ühisettevõtte. Keskuse projekteeris arhitektuuribüroo Luhse ja Tuhal OÜ.

Ligi 50% keskuse kogupinnast on täna ettevõtetele broneeritud. Suurrentnikena hakkavad hoones tegutsema Mehhatroonika Innovatsioonikeskus IMECC ja mõõtevahendite taatlemise ja kalibreerimisega tegelev AS Metrosert.

Mehhatroonika Innovatsioonikeskuse juhatuse liikme Jüri Riivese sõnul peaks kõrgtehnoloogiline tootmine olema Eesti tõeline tulevik. „Meil on hea meel, et rajatav Mehhatroonika keskus loob alused püstitatud sihtide saavutamiseks ning on teerajajaks tootmise ja teaduse integratsioonis."

Mehhatroonika keskusesse loodava labori näol on elektroonika ja mehhaanika ettevõtetel olemas tingimused prototüüpide valmistamiseks. Laboris on võimalik otsast lõpuni toota väiksepartiilisi elektroonikaseadmeid, mille valmistamiseks Eestis seni võimalus puudus.

Metroserdi juhataja Ain Noormägi hinnangul on Tehnopoli rajatav Mehhatroonika keskus riigi metroloogia keskasutuse jaoks hea asukoht. „TTÜ teaduspotentsiaalist, Eesti masinatööstuse tootmispotentsiaalist ja Metroserdi mõõtealasest usaldusväärsusest tekkiva sünergia toel tekkib tugeva ekspordivõimega tehnoloogiakeskus," lisas Noormägi.

„Tehnopoli uued kinnisvaraarendused näitavad ettevõtluse suurenevat huvi asuda ülikoolidele lähemal. Oleme kindlad, et innovatsiooni tehakse koostöös ülikoolidega ning usume, et Mehhatroonika keskusest saab koostöö ehe näide," ütles Tehnopoli juhatuse liige Pirko Konsa.

"Teaduspargi puhul meeldib meile väga kontseptsioon, kus teaduse ja äri sidumisel tekib lisandväärtus, mis arenduse väärtuslikuks muudab. Mehhatroonika keskuse vajalikkust näitab ka see, et enamikule üüripinnast on huvilised juba olemas," ütles AS YIT Ehitus juhatuse esimees Margus Põim.

Tallinna Teaduspark Tehnopol on asutatud Eesti riigi, Tallinna linna ja Tallinna Tehnikaülikooli poolt. Täna tegutseb Tehnopoli teaduspargis üle 150 teadmispõhise ettevõtte (sh Skype), Tallinna Tehnikaülikool ja IT Kolledž.

YIT Ehitus koos sõsarettevõttega YIT Emico (www.yit.ee) on Eesti juhtivad ehitusettevõtted, mis kuuluvad Soome suurimasse ehitusteenuseid pakkuva ettevõtte, YIT, kontserni. YIT neljateistkümnes riigis (Põhjamaad, Balti riigid, Venemaa, Kesk-Euroopa: Soome, Rootsi, Norra, Taani, Venemaa, Eesti, Läti, Leedu, Saksamaa, Austria, Poola, Tšehhi, Ungari, Rumeenia) tegutsevas ettevõttes töötab üle 23 500 inimese. YIT kontserni 2009. aasta käive oli 3,5 miljardit eurot.

• Euroopa Komisjon kavatseb tulevikus suurendada liikuvust, ent saastada vähem   
• Euroopa Komisjon uurib võimalusi äriühingute üldjuhtimise parandamiseks
• Euroopa Komisjon tegutseb selle nimel, et lennureisijate õigused ei jääks ainult paberile
• EL andis 2010. aastal rekordsummas arenguabi; eesmärki siiski ei täitnud
• EL liikmesriikidelt oodatakse romade lõimimise strateegiat
  
  AVA UUDISED SIIT

Tartu: 07.04.2011 kell 14.00-17.00 Teaduskeskus Ahhaa, Sadama 1 
Tallinn: 08.04.2011 kell 13.00-17.00 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi aatrium, Harju 11 


CIP ICT PSP on Euroopa Liidu finantseeritava konkurentsivõime ja innovatsiooni programmi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia alamprogramm, mille raames toetatakse 2011. aastal projekte 115,5 miljoni euro ulatuses järgmistes valdkondades: 
1. innovatiivsed LED valgustuslahendused, IKT energiatõhususe saavutamiseks avalikes hoonetes, elektrisõidukite kasutuselevõtt; 
2. Europeana arendustööd ja e-õpe; 
3. IKT tervise, väärika vananemise ja kaasamise teenistuses; 
4. IKT innovatiivseteks avalikeks teenusteks; 
5. internetipõhised avalikud teenused tarkades linnades. 
Projektid on suunatud konkreetsete uute IKT lahenduste ühtseks kasutuselevõtuks Euroopa Liidu riikides ning erinevate olemasolevate lahenduste üle-Euroopalisele rakendamisele, kaasates igas riigis terve teenuse pakkumiseks vajaliku tarneahela. Toetust saavad taotleda nii era- kui avaliku sektori asutused investeeringupojektidel kuni 50% ulatuses otsestest kuludest, „pehmetel“ projektidel kuni 0,5 mln EUR või kuni 80% kuludest, sõltuvalt projekti tüübist. 

Euroopa Komisjon võttis 8. märtsil vastu kava, mille abil kujundada ELi majandus 2050. aastaks ümber konkurentsivõimeliseks vähese CO2-heitega majanduseks.
Euroopa Komisjoni kliimameetmete volinik Connie Hedegaardi sõnul tuleb ümberkujundusega kohe peale hakata ja seda üleminekut peavad toetama kõik sektorid, sh põllumajandus, ehitus ja transport. "Kuna naftahinnad tõusevad pidevalt, suurenevad Euroopa energiakulud iga aastaga ja me muutume üha tundlikumaks hindade järsu tõusu suhtes," ütles volinik. Tema hinnangul on hea see, et me ei pea ootama tehnoloogilisi läbimurdeid, sest vähese CO2-heitega majandusele saab üle minna juba toimivaid tehnoloogialahendusi edasi arendades.
Euroopa Ülemkogu kiitis heaks eesmärgi vähendada ELis 2050. aastaks kasvuhoonegaaside heidet 80–95% võrreldes 1990. aasta tasemega. Selle eesmärgi kaudu aitab Euroopa ohtlike kliimamuutuste vältimisele pikaajaliselt kaasa.
Endiselt on jõus ELi poolt rahvusvahelistel kliimaläbirääkimistel tehtud pakkumine, et ta vähendab 2020. aastaks heidet 30%, kui on rahuldatud vastavad tingimused. Edenemiskava seda pakkumist ei mõjuta.
Vaata lisaks: CO2-heite vähendamise edenemiskava.

Täna asutavad AS YIT Ehitus ja SA Tallinna Teaduspark Tehnopol ühisettevõtte Mehhatroonika teadus- ja ärikeskuse ehitamiseks. Ühisettevõtte nimeks saab Mehhatroonikum OÜ.

Asutatava ettevõtte kasuks seatakse hoonestusõigus Tehnopoli Teaduspargis asuva Teaduspargi 8 kinnistule. Ligi 9000 m2 hoones hakkavad tegutsema teadusarenduskeskused sümbioosis ettevõtete ja ülikoolidega.

Tehnopoli juhatuse liikme Alar Tamkivi sõnul märgib ühisettevõtte asutamine planeerimise ja läbirääkimiste edukat lõppu.  „Nüüd võime kindlalt öelda, et Mehhatroonika keskuse näol tekib varsti Eestisse ainulaadne mehhaanikat, masinaehitust ja elektroonikat ühendav klaster," ütles Tamkivi.

Mehhatroonika keskuse rajamine läheb maksma 7 miljonit eurot, hoone valmib 2012. aasta kevadeks. Ehitustöödega alustatakse käesoleva aasta mai kuus.

17-18. veebruaril toimub Tallinnas, Radisson BLU hotellis (ruum Hamburg) kosmose valdkonnas tegutsemise praktilisi nüansse tutvustav seminar - "How To Do Business In The Space Sector“

Eestil on suur võimalus saada järgmise 5 aasta jooksul Euroopa Kosmoseagentuuri (European Space Agency - ESA) täisliikmeks ning see avab Eesti ettevõtete jaoks täielikult „kosmoseväravad“. Seetõttu on oluline viia end kurssi sellega, mida tähendab kosmose valdkonnas tegutsemine praktilises elus. Seminari raames antakse muhuhulgas ülevaade, kuidas käib kosmoseprojektide juhtimine, mida tähendab rahvusvaheline partnerlus kosmosesektoris, kuidas käib ESA hangetel osalemine jpm huvitavat ning kasulikku.

Uute ja vanade kosmoseriikide koostööprojekti, NordicBaltSat raames korraldatav kahepäevane koolitus on tasuta. Vajalik on eelregistreerumine SIIN. Kuna kohtade arv on piiratud, siis on soovitav registreerumisega kiirustada.

Lisainformatsioon:
Kristo Reinsalu
kristo.reinsalu@invent.ee
Skype ID: kristoreinsalu
mob 5108736)

Detsembri alguses valiti Innovate!2010 programmi raames välja sada väljapaistvat ja kiirelt kasvavat noort tehnoloogiaettevõtet.

Lõppnimekirja pääsemiseks pidid ettevõtted tõestama oma toodete või teenuste kõrget turupotentsiaali ning  kiire kasvu võimalusi. Aasta jooksul viidi kolmekümnes erinevas maailma linnas (kokku 5 kontinendil) läbi 30 Pitch Slam üritust. Ettevõtete hindamisel kasutas žürii G/SCORE metoodikat, võttes arvesse äriidee üldist kontseptsiooni, turuvõimalusi, konkurentsiriske, tootearendust, äriarendust, meeskonda ja ärimudelit.

Eesti ettevõtteid jõudis lõppnimekirja kokku kuus, nende hulga kolm Invent Balticsi klienti- mobiilset taksotellimise platvormi pakkuv TaxiPal, virtuaalseid riiete proovikabiine arendav Fits.me ja 3D mudelite virtuaalset raamatukogu haldav GrabCAD. Samad ettevõtted leidsid tunnustust novembri alguses toimunud Nordic Venture Forum-il ning TaxiPali saatis edu ka European Venture Summit-il.

Innovate!2010 programmi koordinaator Guideware Group  (http://guidewiregroup.com/) on rahvusvaheline turuseiret ja nõustamisteenuseid pakkuv ettevõte, mis on keskendunud alustavatele tehnoloogiaettevõtetele ja uudsetele tehnoloogiatele.

Relevantsed lingid:

http://www.innovate100.com/2010/12/guidewire-group-announces-innovate100-list/
http://www.e-unlimited.com/events/view.aspx?events_pages_id=803
http://www.e-unlimited.com/events/awards_winners.aspx?events_id=325

Kosmoseprojekti 2009 - 2010 raames valminud CD-le koondatud info on heaks "teejuhiks" ettevõtjale, kes otsib uusi ideid teenuste arendamiseks, kui ka põhjalik infoallikas spetsialistile kosmosetehnoloogiate kasutusvõimalustest.

Innovatsioonibüroo Invent Baltics juhtimisel ning EASi finantseerimisel koolitati ning arendati ajaperioodil mai 2009 - juuni 2010 Eesti ettevõtjaid, avaliku sektori töötajaid ning poliitikakujundajaid kosmosetehnoloogiate ning kosmosetööstuse valdkonnas. Kosmoseprojekti 2009-10 raames valmis koolitusmaterjal, mis sisaldab kosmoseturgude, valdkonna tuleviku ärimudelite ning Eesti hetkeolukorra analüüse, Euroopa kosmosesektori tipptegijate ettekandeid 6-7. mail 2010. aastal Tallinnas peetud konverentsil „Space Downstream Services 2010", Eesti ettevõtjatele korraldatud kosmoseteemaliste õppereiside kokkuvõtteid jm materjale. Valikut CD-le koondatud koolitusmaterjalidest võib vaadata siit. Antud CD-d tasub kõigil huvilistel küsida EASist.

Invent Baltics (IB) on olnud EASi partneriks kosmose valdkonna ettevõtluse arendamisel Eestis. IB kuulub koos EASiga Läänemere-äärsete riikide ühise kosmoseprojekti NordicBaltSat partnerite hulka. Võrreldes Eesti teiste konsultatsiooni- ja projektijuhtimisettevõtetega omab IB selgelt eristuvat kogemust kosmosevaldkonnas aktiivsete ettevõtete ja teadus-arendusasutuste nõustamisel. Pikemalt võib lugeda IB seniste kogemuste ja projektide kohta kosmose valdkonnas siit.

Kaks Invent Baltics’i partnerit – GrabCAD OÜ ja Massi Miliano OÜ – taotlesid Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt (EAS) edukalt eksporditurunduse toetust summades 2,3 miljonit ja 2,5 miljonit eesti krooni. Invent Balticsi meeskonna rolliks oli ettevõtete konsulteerimine ekspordistrateegiate väljatöötamise ja ekspordiplaanide koostamise juures.

Massi Miliano OÜ arendab virtuaalset proovikabiini “Fits.me” (www.fits.me), mille abil saab rõivaid enne internetipoest ostmist selga proovida – see tõstab oluliselt Internetist rõivaste ostmise lihtsust ja vähendab mitte-sobivusest tingitud tagastuste arvu, olles kasulik nii ostjale kui kaupmehele.

GrabCAD OÜ arendab internetikeskkonda GrabCAD (www.grabcad.com), mis viib kokku insenerid ja tootmisettevõtted üle maailma. Insenerid saavad keskkonnas tellida, jagada ja konverteerida CAD (Computer-Aided Design) jooniseid, millest on soovi korral võimalik tooted ka valmis teha.

Eksporditurunduse toetuse eesmärkideks on suurendada eksporti ja eksportivate ettevõtete arvu, ning seda võivad taotleda nii tegutsevad kui alustavad eksportöörid. Projekti kestvus peab olema 12-24 kuud ning EAS finantseerib kuni 50% tehtud abikõlbulikest kuludest. Toetuse minimaalne suurus on 150 000 ja maksimaalne 2 500 000 krooni projekti kohta.

Lisainfo:
Taavi Raidma
taavi dot raidma at invent dot ee
+372 58339164

Keerukate elektroonika süsteemide verifitseerimise ja testimise valdkonnas tegutsev väikeettevõte Testonica Lab taotles edukalt Invent Baltics konsultantide abil arendustegevuseks üle 5 miljoni krooni VKE-dele suunatud rahastusprogrammist Eurostars.

Keerukad, mitmekihilised, integreeritud komponente sisaldavad trükkplaadid on muutunud igapäevaseks tarbeelektroonikas nagu mobiiltelefonid, digitaalkaamerad, personaalarvutid jm. Ühelt poolt soodustab see trend tarkade, kompaktsemate ja energiasäästlikumate seadmete arendamist, kuid nõuab samas ka kaasaegsetelt elektroonikasüsteemidelt suuremat usaldusväärsust ning tõhusamat testimist.

COMBOARD projekti eesmärgiks on luua universaalne ja täiendav tehnoloogia keerukate trükkplaatide süsteemi-tasandil struktuursete vigade testimiseks. Tehnoloogia on rakendatav nii süsteemi koostefaasis kui ka hilisema hoolduse ja diagnostika käigus.

Projekti konsortsiumisse kuulub lisaks Testonica Lab’ile innovatiivsete elektroonikakomponentide ja -trükkplaatide testimise tehnoloogiate juhtivaid arendajaid Euroopas, keskmise suurusega Saksa ettevõte Göpel electronic GmbH. Kogu projekti mahuks on 8,7 miljonit krooni.

Eurostars programmi koordineerib EUREKA sekretariaat Brüsselis koostöös Euroopa Komisjoni ja rahvuslike rahastajatega.

Kontakt:

Silver Toomla
silver.toomla @ invent.ee

Internetipõhiste riidekaupluste tulevikku kujundav Massi Miliano OÜ-d (Fits.me kaubamärk) tunnustati Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) poolt Innovaator 2010 tiitliga.

Ettevõtte poolt arendatavad virtuaalsed proovikabiinid aitavad kaupmeestel langetada tagastatavate riideesemete hulka ning tõsta inimeste kindlustunnet internetist rõivaid ostes. Arengufondi kaasfinantseerimisel ja koostöös Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituudiga välja arendatud tehnoloogia ning ärimudel on uudsed kogu maailmas.

Robotmannekeenidel põhinevate virtuaalsete proovikabiinide tehnoloogiaga maailmaturgudele murdev Fits.me on suutnud oma suhteliselt lühikese tegevusaja jooksul laineid lüüa just peamiselt välisturgudel. Hiljuti tutvustas tehnoloogiakorrespondent Clark Boyd eestlaste ettevõtet BBC lugejatele ning internetikaubandusele keskendunud portaal Internet Retailer kajastas Briti rõivatootja Hawes&Curtis positiivset kogemust Fits.me platvormiga. Ettevõtte tegevjuht Heikki Haldre usub tehnoloogia kõrgesse turupotentsiaali: „Keegi ei suuda ette kujutada tavalist rõivakauplust ilma proovikabiinideta. Ometi müüakse Ameerika Ühendriikides igal aastal 31 miljardi USA dollari väärtuses riideid interneti teel ilma, et inimene saaks neid selga proovida.“

Fits.me virtuaalne proovikabiin on näidanud positiivseid tulemusi nii Quelle katseprojektis (kaupade tagastamine langes 28%) kui ka Briti rõivaketi Hawes & Curtis hetkel käimasolevas katseprojektis. Peale madala tagastamismäära on tehnoloogia oluliselt tõstnud inimeste julgust internetist  riideid osta.

Kehavormide suhtelise lihtsuse tõttu on virtuaalne proovikabiin hetkel saadaval vaid meestele, kuid koostöös Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituudiga käib agar arendustöö naismannekeeni valmistamiseks. Kui kõik plaanikohaselt läheb, siis  juba selle aasta oktoobris on virtuaalsed proovikabiinid avatud ka naistele.

Eurostars programm on EUREKA Brüsseli sekretariaadi koordineeritav Euroopa Liidu innovatsiooniprogramm, mis on suunatud teaduse ja arendusega tegelevatele väikestele ja keskmistele ettevõtetele (VKE) 30 Eurostars’i programmiga liitunud riigis, sh. Eestis.

Teadus- ja arendustegevust viljelevaks loetakse VKEd, kus vähemalt 10% täistöökohaga töötajatest on hõivatud teadus- ja arendustegevuse (T&A) valdkonnas või sama protsendi mahus ettevõtte käibest on suunatud vahendeid teadus- ja arendustegevusse.

Eurostars projekt võib keskenduda mistahes tehnoloogiavaldkonnale, kus arendustöö peab olema suunatud uue toote, protsessi või teenuse väljaarendamisele. Toetuse taotlemisel on tingimuseks, et projektis osaleks vähemalt 2 teadus- ja arendustegevust viljelevat asutust erinevast Eurostarsi programmiga liitunud riikidest. Projekti juhtroll peab kuuluma VKE-le.

Eurostars programm toetab turulähedasi arendusprojekte – projekti kestus on kuni 3 aastat ning 2 aasta jooksul pärast projekti lõppemist tuleb uus toode turule viia. Erandi moodustavad meditsiiniprojektid, mille puhul kliinilised katsed peavad algama 2 aasta jooksul pärast projekti lõppemist.

Raha taotlemiseks Eurostars programmist tuleb projektitaotlused esitada interneti vahendusel EUREKA sekretariaati Brüsselis. Taotlused vaatab läbi rahvusvaheline sõltumatu ekspertide grupp. Heakskiidetud projekte finantseeritakse rahvusliku rahastaja kaudu, kelleks on Eestis Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS). 

Viimase kolme aasta jooksul on Invent Baltics’i konsultantide abiga koostatud rida edukaid Eurostars taotluseid erinevate tehnoloogiavaldkondade ettevõtetele nagu nt Massi Miliano OÜ, HansaBioMed OÜ, Mendeley Ltd, Mikromasch Eesti OÜ jt.

Eestil on suur šanss luua kosmosetehnoloogiatel baseeruv täiesti uus majandussektor - satelliidipõhiste teenuste sektor

6–7. mail toimus Tallinnas rahvusvaheline konverents „Space Downstream Services 2010“: Kosmose maapealsed teenused riigi, ettevõtluse ja teaduse konkurentsivõime edendamisel“. Euroopa juhtivate kosmosetöösturite ning kosmoseagentuuride esindajate sõnul on Eestil suur šanss luua kosmosetehnoloogiatel baseeruv täiesti uus majandussektor - satelliidipõhiste teenuste sektor. Eesti eeliseks on hästiarenenud IT sektor, samuti avaliku sektori võime uusi teenuseid väga kiirelt tööle panna.

Space Downstream Services 2010 konverentsi peakorraldajaks oli Invent Baltics, kes koordineerib Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) poolt ellu kutsutud kosmoseprojekti tegevusi, mis aitab kaasa satelliidipõhistel teenustel baseeruva ettevõtlussektori loomisele. Mainitud projekt on hõlmanud viimase paari aasta jooksul nt erinevaid koolitusi, õppereise, turgude analüüsi ja Eesti „kosmosepotentsiaali“ kaardistusi. Tänu antud projektile on tekkinud tihedad kontaktid pajude Euroopa suurfirmadega nagu nt EADS Astrium, Logica, Infoterra jpt. Kõik nimetatud osapooled on olulised tegijad kosmoseprogrammide arendamisel. Tihe kontakt nimetatud organisatsioonidega loob ka Eesti ettevõtetele parema võimaluse olla kosmoseprogrammidesse kaasatud.

Space Downstream Services 2010 konverentsi toetasid kuldsponsorina, EADS Astrium, Euroopa kosmoseprogrammi GMES büroo ning EstSpacE projekt Tartu Observatooriumi eestvedamisel. Konverentsi ettekannetes tutvustati uusi ärivõimalusi ja teadusuuringute tulemusi. Ettekannetes keskenduti peamiselt lõppkasutajatele suunatud teenuste loomisele ning tutvustati vastavaid innovaatilisi ärimudeleid. Konverentsile registreerus üle 400 inimese ja võttis kahel päeval osa enam kui 300 inimest. Külaliste hulgas oli hulgaliselt ettevõtjaid, kosmosetööstureid ning poliitikakujundajaid. Kolmandik kõigist osalenutest olid välismaalt, kokku 15 riigist.

2011. aastal on plaanis korraldada Tallinnas järgmine kosmosetehnoloogiate kasutamise teemaline konverents, mis saab olema suunatud veelgi rohkem kosmose valdkonna ärivõimaluste tutvustamisele. Konverents toimub nn. uute ja vanade Euroopa "kosmoseriikide" ühisprojekti, NordicBaltSat raames, mida toetab Euroopa Komisjon. Eesti poolt on nimetatud projekti partneriteks Invent Baltics ja EAS.

Täpsem informatsioon:

Kristo Reinsalu

Tel: +372 510 8736

E-post: kristo.reinsalu@invent.ee

20. mail selguvad Kanal 2 eetris ettevõtluskonkursi Ajujaht auhinnagalal
selle aasta Ajujahi võitjad, kes jagavad omavahel ühe miljoni krooni suurust
auhinnafondi.

Tänaseks on sõelale jäänud viis meeskonda. Auhinnagalal esitlevad viis finalisti viimast korda züriile oma äriplaane ning spetsiaalselt auhinnagala jaoks tehtud reklaamklippe. Võistlusesse on jäänud:
1. Õpime mängides- algklassidele suunatud õppemängud;
2. VetMed- põllumajandusloomade aretamist toetav geenitestimine;
3. e-raamatukogu- internetis asuv raamatukogu,
4. Click&Grow- isetoimiv lillepott,
5. HomeView- netipoodide kauba visualiseerimise 3d tarkvara.

Zürii Mart Maasik, Andrei Korobeinik, Valdo Randpere, Maire Milder ja Rein Kilk
jagavad välja poole auhinnafondist ning teise poole jaotuse otsustavad Ajujahi saate
vaatajad. Auhinnagalal antakse üle ka mitmed eriauhinnad – Tehnoloogiateemant,
Maailmavallutaja, Tartu äriprojekt, Tallinna äriprojekt ning Sotsiaalne Ettevõte.

Webmedia juht Taavi Kotka sõnul on selle aasta finalistides näha selget edasminekut.
“Sügisel esitatud ideedega võrreldes on meeskonnad palju tööd teinud- saanud valmis
prototüübid, laiendanud meeskondasid, otsinud investoreid, leidnud potetsiaalseid kliente
ja ka müünud oma esimesi tooteid,” rõõmustas Kotka, “kõik finaali jõudnud meeskonnad
on omal moel eeskujuks ettevõtlusega alustajatele.”

Lugupeetud ajakirjanikud! Olete Ajujahi auhinnagalale teretulnud! Üritus toimub
neljapäeval, 20. mail algusega kell 20.00 ETV stuudios Gonsiori 27, palun olge kohal
hiljemalt 20.30. Meeskondade esitlused toimuvad ~ kl 21.00-21.45 ning peaauhinnad
antakse üle orienteeruvalt kell 22.30. Enne saate algust saab press ligipääsu green
roomi, kus asuvad finalistid ning peale auhindade üle andmist on võimalik võtta
intervjuusid.

Eelmise aasta septembris käivitunud konkursile laekus 1751 ideed tarkvaraarenduse,
internetiteenuste, disaini, keskkonna ja energia, mobiilitehnoloogia, hariduse ja
meelelahutuse valdkondadest. Detsembris valis žürii välja 20 meeskonda, kes alates aasta algusest on saanud mitmeid koolitusi oma äriplaanide arendamiseks, vajalike
investeeringute kaasamiseks ning ideede ellu rakendamiseks. Pärast koolituste läbimist
esitasid meeskonnad žüriile hindamiseks äriplaanid, mille seast valiti välja viis parimat.
20. mail toimuval Ajujahi auhinnagalal valib žürii lõplikud võitjad.

Ettevõtluskonkursi Ajujaht eesmärgiks on aidata noori ettevõtjaid uuenduslike ettevõtete
loomisel. Konkurssi viiakse läbi EASi teadlikkuse programmi raames, mida rahastab
Euroopa Sotsiaalfond. Miljonikroonise auhinnafondi panevad välja SEB, Elion, EMT,
MicroLink, BDA Consulting, Ülemiste City, Eesti Arengufond, Tehnopol, Tallinna
Ettevõtlusamet, Tartu linn, Skype, Heateo Sihtasutus, Webmedia ja Nasdaq OMX
Tallinna börs. Ajujahi korraldajad on BDA Consulting, Invent Baltics ja Connect Eesti.

Invent Baltics OÜ kontaktisik:

Kalev Kaarna
kalev dot kaarna at invent dot ee

Euroopa Komisjoni täna avaldatud sõltumatu eksperdihinnangu kohaselt on vaja asuda kiiresti lahendama puudulike kutseoskuste probleemi Euroopas ning anda eurooplastele parem võimalus saavutada edu tööturul.

Aruanne „Uute töökohtade jaoks uued oskused“ rõhutab vajadust luua inimestele õiged stiimulid oma oskuste parandamiseks, siduda omavahel paremini haridus, koolitus ja töö, arendada õigete oskuste kombinatsiooni ning prognoosida paremini tulevikus vajaminevaid oskusi.

Praegu on iga kolmanda tööealise eurooplase kvalifikatsioon ebapiisav või puudub see üldse ning seetõttu on nende palkamise tõenäosus 40% väiksem kui kesktasemel kvalifikatsiooniga inimestel.

ELis tervikuna on kõrge oskustasemega inimeste tööhõive määr 84%, keskmise taseme puhul on see näitaja 70% ja madala oskustaseme puhul 49%.

Kasvav tööjõupuudus ja demograafilised väljakutsed muudavad probleemi veelgi pakilisemaks.

Tänases eksperdihinnangus antakse konkreetseid soovitusi, kuidas lahendada puudulike kutseoskuste probleemi Euroopas ning see on adresseeritud ELi ja riikliku tasandi otsustajatele, ettevõtjatele, ametiühingutele, haridusasutustele ja koolitajatele ning tööhõivetalitustele.
 

6–7. mail 2010. aastal toimub Tallinnas, Swissòtelis rahvusvaheline konverents „Space Downstream Services 2010: Kosmose maapealsed teenused riigi, ettevõtluse ja teaduse konkurentsivõime edendamisel“

Konverentsi eesmärk on tuua kokku teadlased, spetsialistid, ettevõtjad, ametnikud ja regioonide liidrid Balti riikidest, Põhjamaadest, Venemaalt ja mujalt Euroopast, et vahetada kogemusi kosmose maapealsete teenuste valdkonnas ning tutvustada uusi ärivõimalusi ja teadusuuringute tulemusi, millest Eesti jaoks on olulisemad satelliit kaugseire, -positsioneerimise ja navigatsiooni rakendused. Konverentsi ettekannetes keskendutakse lõppkasutajatele suunatud teenuste loomisele ning tutvustatakse vastavaid innovaatilisi ärimudeleid. 

Konverentsist osavõtuks registreerumine on avatud. Selleks tuleb minna konverentsi kodulehel aadressile - http://www.satfuturis.com/registration. Registreerumine on kuni 3. aprillini tasuta. Peale antud kuupäeva on osavõtutasu 200 eurot. Konverentsi organiseerivad Invent Baltics, Tartu Observatoorium, innovatsionikeskus InnoEurope. Konverentsi läbiviimist toetatakse Euroopa Liidu Sotsiaalfondi ning Euroopa Komisjoni 7.raamprogrammi projekti EstSpacE vahenditest. Konverentsi kuldsponsoriks on Euroopa kosmosetööstuse konglomeraat EADS Astrium. Hõbesponsorina toetab konverentsi Euroopa Komisjoni GMESi Büroo.