• Euroopa Komisjon kavatseb tulevikus suurendada liikuvust, ent saastada vähem   
• Euroopa Komisjon uurib võimalusi äriühingute üldjuhtimise parandamiseks
• Euroopa Komisjon tegutseb selle nimel, et lennureisijate õigused ei jääks ainult paberile
• EL andis 2010. aastal rekordsummas arenguabi; eesmärki siiski ei täitnud
• EL liikmesriikidelt oodatakse romade lõimimise strateegiat
  
  AVA UUDISED SIIT

Euroopa Komisjon kavatseb tulevikus suurendada liikuvust, ent saastada vähem  

Euroopa Komisjon võttis 28.03.2011 vastu ulatusliku strateegia „Transport 2050“, mis aitab suurendada liikuvust, kõrvaldades peamised takistused võtmetähtsusega valdkondades, ning hoogustada majanduskasvu ja suurendada tööhõivet. Samas vähendab see märkimisväärselt Euroopa sõltuvust imporditud naftast, samuti CO2-heidet transpordi valdkonnas: 2050. aastaks 60%.

Nende eesmärkide saavutamiseks on vaja ümber kujundada Euroopa praegune transpordisüsteem. Peamised eesmärgid 2050. aastaks on lõpetada tavakütusega autode kasutamine linnades, kasutada lennunduses 40% ulatuses vähese CO2-heitega keskkonnasäästlikke kütuseid, vähendada meretranspordi heidet vähemalt 40% ning minna linnadevahelisel reisijate- ja kaubaveol keskmise pikkusega vahemaa puhul 50% ulatuses üle maanteetranspordilt raudtee- ja veetranspordile. Kõik see aitab sajandi keskpaigaks vähendada transpordist tulenevat heidet 60%.

Eesmärk on luua Euroopa ühtne transpordipiirkond, kus on suurem konkurents ja täielikult integreeritud transpordivõrk, mis ühendab erinevaid transpordiliike ning võimaldab täielikult muuta reisijate ja kauba transpordiviisi. Selleks on tegevuskavas esitatud 40 konkreetset algatust järgmiseks aastakümneks.

Tegevuskavas püstitatakse erinevad eesmärgid eri liiki vedude jaoks, milleks on linnasisesed, linnadevahelised ja pikamaaveod. Linnatranspordil seisab ees suur muutus – üleminek keskkonnasäästlikumate autode ja puhtama kütuse kasutamisele. 50% autokasutajatest lõpetab 2030. aastaks tavakütusega autode kasutamise ning 2050. aastaks lõpetatakse nende kasutamine linnades täielikult. Linnadevahelises transpordis peaks keskpika (al. 300 km) vahemaa puhul 50% reisijate- ja kaubaveost toimuma maanteede asemel raud- või veeteedel. Kuigi pikamaareisidel ja mandritevahelises kaubaveos on endiselt ülekaalus lennu- ja laevareisid, suurendavad uued mootorid, kütused ja liikluskorraldussüsteemid tõhusust ja vähendavad heidet. Väikese CO2-sisaldusega kütuse osakaal lennunduses peab 2050. aastaks suurenema 40%-ni. Väga oluline on ka intelligentsete maismaa- ja veetranspordi juhtimissüsteemide kasutusele võtmine.

Euroopa Komisjon uurib võimalusi äriühingute üldjuhtimise parandamiseks

Finantskriisi üks õppetunde on, et äriühingute üldjuhtimine ei ole olnud piisavalt tulemuslik. Euroopa Komisjon algatas täna sel teemal avaliku konsultatsiooni, kutsudes üldsust arutlema selle üle, kuidas laiendada äriühingute nõukogude pädevust ja parandada nende toimimist ning paremini kaasata aktsionäre ja osanikke juhtimistegevusse. Tähtaeg küsimustele vastamiseks on 22. juuli 2011.

Kriisist õppimise tulemusena peaks paranema finantseerimisasutuste järelevalve ning pangad muutuma tugevamaks ja maksevõimetute finantseerimisasutuste kriiside lahendamise süsteem tulemuslikumaks. Täna algatatud konsultatsiooni raames keskendutakse sellele, kuidas äriühingud (mitte ainult finantseerimisasutused) praegu töötavad. Mitmed uurimused osutavad, et paljusid äriühingute üldjuhtimise valdkondi on võimalik parandada. Koostatava rohelise raamatu eesmärk on seega algatada üldine mõttevahetus mitmel olulisel teemal.

Esitatud küsimustes käsitletakse seda, kuidas sooline ning kutsealaste taustade, oskuste ja rahvuste mitmekesisus võiks suurendada äriühingu nõukogu tulemuslikku toimimist ning uuritakse, kuidas paremini kaasata aktsionäre ja osanikke äriühingu üldjuhtimise küsimustesse. Samuti uuritakse, kas on vaja aktsionäride tuvastamist, st mehhanismi, mis võimaldab emitentidel näha, kes tema aktsionärid on, ning vaadeldakse võimalusi anda investoritele ja avalikkusele asjakohasemat teavet. Kehtivate eeskirjade kohaselt peaksid äriühingud, kes ei järgi äriühingu üldjuhtimise siseriiklikke soovitusi, selgitama, miks nad seda ei tee, kuid väga sageli selgitustest keeldutakse. Rohelises raamatus küsitakse, kas nende selgituste kohta peaks olema üksikasjalikumad eeskirjad ning kas järelevalveorganitel peaks olema rohkem sõnaõigust seoses äriühingute aruannetega äriühingu üldjuhtimise kohta.

Konsultatsioon kestab 22. juulini 2011. Komisjon analüüsib hoolikalt konsultatsiooni vastuseid ning esitab sügisel aruande tagasiside kohta, mille põhjal otsustatakse, kas on vaja selles valdkonnas vastu võtta uusi eeskirju.

 

Euroopa Komisjon tegutseb selle nimel, et lennureisijate õigused ei jääks ainult paberile

Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas tegi 11. aprillil teatavaks meetmed, mille eesmärk on selgitada lennureisijate õigusi käsitlevate õigusaktide jõustamist, et tarbijad saaksid oma õigusi paremini kasutada ja tunneksid ennast kindlamini.

Asepresident teatas ka kavatsusest alustada sidusrühmadega dialoogi lennureisijate õigusi käsitleva määruse (EÜ) nr 261/2004 läbivaatamiseks, et tuua selgust eelkõige sellistesse olulistesse küsimustesse nagu vastutuse piiramine erakorraliste asjaolude puhul, hüvitiste piirmäärad, reisiteekonna muutmine jm valupunktid, mis hõlmavad ka reisijate kaitset pagasi käitlemise häirete ja lennuplaani muutmise korral.

Euroopa Komisjoni transpordivaldkonna eest vastutav asepresident Siim Kallas märkis: „Üldiselt tähendavad reisijate õigustega seotud ELi õigusaktid tohutut edasiminekut ning on loonud reisijatele nn turvavõrgu, piiranud oluliselt teatavate äritavade kasutamist ning suurendanud reisijate õigusi kogu lennundussektoris. Kuid esimese kuue aasta jooksul on saadud ka hulgaliselt kogemusi ja tuvastatud valdkondi, mida on võimalik täiustada. Järgmine oluline samm on tõhustada õigusaktide jõustamist, sest paberile pandud õigustest ei piisa – neid tuleb ka tegelikkuses rakendada."

Euroopa Komisjon on analüüsinud lennureisijate õigusi käsitleva määruse ja piiratud liikumisvõimega reisijaid käsitleva määruse esimest kuute kohaldamisaastat ning kavatseb võtta reisijate õiguste paremaks kohaldamiseks üleeuroopalisi meetmeid. Kõigepealt suurendatakse riiklike täitevasutuste võrgu volitusi (et võtta vajaduse korral vastu otsuseid reisijate õigustega seotud küsimuste ning nende ühise tõlgendamise ja jõustamise kohta). Samuti antakse välja riiklike täitevasutuste tõlgendussuunised piiratud liikumisvõimega reisijaid käsitleva määruse kohta ning luuakse uus foorum, mille kaudu saada tarbijatelt, vabaühendustelt ja lennundussektoris osalejalt tagasisidet kõikide reisijate õigustega seotud teemade kohta.

Lennureisijate õigusi käsitleva määruse läbivaatamist silmas pidades alustab komisjon 2011. aastal mõjuhinnangu koostamist ning avalikkusega konsulteerimist küsimustes, mis hõlmavad vastutuse selget jaotumist erakorraliste asjaolude puhul, hüvitiste proportsionaalsust, reisiteekonna muutmist ning muid täiendavat arutelu nõudvaid küsimusi, nagu reisijate õigused pagasi kaotsimineku ja lendude ümbersuunamise korral.

EL andis 2010. aastal rekordsummas arenguabi; eesmärki siiski ei täitnud

Euroopa Liidu poolt antav arenguabi suurenes möödunud aastal 4,5 miljardit eurot, ulatudes kokku 53,8 miljardi euroni. See teeb EList suurima arenguabi andja, kelle panus üleilmsest abist moodustab üle poole.
Kuigi EL ei suutnud täita 2010. aastaks seatud eesmärki, suudeti vaatamata majanduslangusele abisummat suurendada. Viiest suurimast abiandjast maailmas on kolm ELi liikmesriigid: Prantsusmaa, Saksamaa ja Ühendkuningriik. ELi kogurahvatulust moodustab arenguabi kokku 0,43%.Arenguvolinik Andris Piebalgs ütles, et kuigi EL hoidis 2010. aastal oma liidrikohta abiandjana maailmas, moodustab abieelarve endiselt alla 1% riikide kogurahvatulust. Kui EL tahab täita oma 2015. aastaks seatud eesmärgi tõsta ametlikku arenguabi 0,7%-ni kogurahvatulust, tuleb abieelarvet suurendada.

Voliniku sõnul on abi tark investeering tulevikku. Kaasava majanduskasvu ja säästva arengu edendamine partnerriikides on mõlema poole huvides. Piebalgsi hinnangul pole tõhus abi ainult kinni rahas ning tänavu esitab Eroopa Komisjon ettepanekud selle kohta, kuidas tulevikus arengupoliitikat paremini suunata, koostööd parandada ja abi kohapealset mõju suurendada.
 

EL liikmesriikidelt oodatakse romade lõimimise strateegiat

Euroopa 10–12 miljonit roma kannatavad diskrimineerimise ja tõrjutuse all ning nende õigusi eiratakse, samal ajal kaotavad valitsused sissetulekus ja tootlikkuses, sest võimalikud anded võivad minna kaotsi. Romade – Euroopa suurima etnilise vähemuse – parem majanduslik ja sotsiaalne integratsioon on vältimatu, kuid et sellel oleks tulemusi, on kõigil tasanditel vaja tegeleda tõrjutuse põhjustega. Seepärast esitas Euroopa Komisjon sel nädalal romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate Euroopa raamistiku.
Raamistik keskendub neljale sambale: juurdepääs haridusele, töökohtadele, tervishoiule ja eluasemele. Liikmesriigid peaksid määrama kindlaks riiklikud romade integratsiooni eesmärgid vastavalt oma territooriumil asuvale roma elanikkonna suurusele ja valdkonnas seni tehtud tööle.

„Hoolimata osade riikide poliitikute headest kavatsustest on enamiku romade elus viimastel aastatel vähe muutunud,” ütles komisjoni asepresident Viviane Reding. „Liikmesriikide ühine ülesanne on lõpetada romade tõrjutus - koolides, töökohtadel, tervishoius ja seoses eluasemega…Kõige olulisem on minu jaoks liikmesriikide abi selle tagamisel, et kõik roma lapsed lõpetaksid vähemalt põhikooli,” ütles Reding.

Romad elavad Euroopas märgatavalt halvemates sotsiaal-majanduslikes tingimustes kui enamik elanikkonnast. Kuues ELi riigis1 läbi viidud uurimuse põhjal selgus, et üksnes 42% roma lastest lõpetavad põhikooli, samas kui ELi keskmine on 97,5%. Keskkoolihariduse puhul on romade osalus hinnanguliselt vaid 10%.

Tööturul on romade tööhõive määr madalam ja diskrimineerimise määr kõrgem. Eluasemete puhul puudub neil tihti juurdepääs põhiteenustele, nagu kraanivesi või elekter. Samuti on romade puhul täheldatav suur erinevus tervises: romade oodatav eluiga on 10 aastat väiksem kui ELi keskmine meeste 76 ja naiste 82 eluaastat.

Liikmesriigid peavad esitama riiklikud romasid käsitlevad strateegiad 2011. aasta lõpuks.